NordenBladet —

Austatud Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere!

Lugupeetud akadeemikud ja professorid!

Head külalised!

Kõik siinviibijad, vaatajad ja kuulajad!

Kliima muutub ja selle tagajärgi on selgelt tunda nii Eestis, Euroopas kui maailmas. Maakera keskmine temperatuur on võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga tõusnud üle ühe kraadi ning praeguse tempoga jätkudes võib see sajandivahetuseks kerkida veel mitu kraadi.

Valdav osa teadlasi on veendunud, et kliimamuutustesse panustab oma tegevusega oluliselt ka inimkond. Seega on meie kanda kohustus ja vastutus iseenda keskkonnamõju vähendamisega tegeleda. Isegi kui me kuuleme seisukohti, et inimtegevuse osa neis muutustes on väike, ei ole sellest hoolimata pisem meie vastutus oma koduplaneedi ja järeltulevate põlvede ees.

2015. aasta Pariisi kliimaleppe ratifitseerimisega on 185 maailma riiki lubanud üheskoos enda keskkonnamõju kontrollida ning hoida sellega temperatuuri tõusu alla kahe kraadi võrreldes 19nda sajandi keskpaigaga. Selle kokkuleppeni jõudmine ei olnud kerge ning võttis üle 20 aasta läbirääkimisi ja ühiseid pingutusi. Lepingust üksi aga ei piisa, vaid kõik selle osalised peavad ka päriselt pingutama, et poliitilistest deklaratsioonidest saaksid tegelikud muutused.

Seda sama ootab ju ka noor Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg, kelle Rootsi parlamendi eest alguse saanud protestist on kasvanud ülemaailmne meeleavaldus ja liikumine meie maailma ning tulevaste põlvede heaolu nimel. Õpilaste sõnum otsustajatele ja poliitikakujundajatele on lihtne – kuulake teadlasi ja tegutsege. Nüüd ja kohe!

Teadlased on rääkinud ja nad kutsuvad üles astuma süsteemi muutvaid samme. ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli hinnang on selge – ka vaid poolekraadise temperatuuritõusuga kaasnevad ökosüsteemides ja looduskeskkonnas pöördumatud muutused. Peame kasutama kõiki meie käsutuses olevaid võimalusi, et neid muutusi ohjata.

Mulle teeb ühest küljest rõõmu, et Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel on siin ülioluline roll, olles ülemaailmsete kliimaläbirääkimiste eestvedajad ja suunanäitajad. See on suur vastutus kogu planeedi ja inimkonna ees. Samas kaasneb eestvedamisega ka mure, et nii mõnedki teised on meist oma mõtteviisilt ja tegutsemistahtelt maha jäänud.

Euroopa riikide hulgas on olemas tahe ja võimalused kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada ning jõuda kliimaneutraalsele majandusmudelile. Need otsused pole mitte ainult mõistlikud, vaid ka hädavajalikud ning käivad ühte sammu teiste suurte muutustega meie majanduskeskkonnas, nagu näiteks automatiseerimine, digitaliseerimine või ka tehisintellekti areng. Kõik mainitud protsessid on läbipõimunud ning saavad üksteist toetada.

Head kuulajad!

Euroopa majandus, energiasüsteemid ja tööstus vajavad kaasajastamist ning tõuget tõhusamaks toimimiseks. See aitab meil püsida ülemaailmses konkurentsis ning globaalseid muutusi juhtides neist enim võita. Meie ees seisavad märgilised valikud, kuhu ja kuidas suunata oma järgmiste kümnendite investeeringud, et Euroopas oleks jätkuvalt hea ja turvaline elada. Meil on võimalus investeerida innovatsiooni, tõhusatesse ja puhastesse tehnoloogiatesse ning lahendustesse nii oma siseturul kasutamiseks kui ka ekspordiks, panustades sellega inimeste ja looduse heaolusse. Jätkusuutlikkus on suur konkurentsieelis.

Seadmaks sihte tulevastele investeeringutele ja majandusarengule pakkus Euroopa Komisjon möödunud aastal välja Euroopa Liidu pikaajalise kliimastrateegia „Puhas planeet kõigi jaoks“, mis sõnastas eesmärgiks jõuda sajandi keskpaigaks kliimaneutraalse majanduse ja ühiskonnani.

Mida see Eesti jaoks tähendab? Milliseid võimalusi see meile annab ning kuidas tuleme toime võimalike raskustega? Millised on parimad sammud kasvuhoonegaaside heite veelgi ulatuslikumaks vähendamiseks, võttes arvesse, et seni on Eesti kliimapoliitika põhialustes seatud sihiks 80%ne langus võrreldes 1990. aasta tasemega? Mis on tegelikult kulukam, kas tegevusetus või eestvedamine?

Need kõik on põhimõttelised küsimused, mis vajavad lisaks numbrilistele analüüsidele ka ühiskonnas sisulist läbirääkimist. Meil on vaja mõistmist, toetust, kokkulepet ja planeerimist, et meie inimestel, regioonidel, sektoritel ja erinevatel ühiskonna osadel oleks piisav kindlus, et me saame sellega hakkama. Me kõik peame arengutega kaasas olema.

Suurimaid muutusi ja kaasajastamist vajavad meie energiatootmine ja transport. Eesti elektritootmise tugisammas on olnud põlevkivi, mis seni harjunud kujul kasutades ei ole kliimast hoolivas maailmas enam konkurentsivõimeline. Üleminek teistele ressurssidele on paratamatu, aga see saab toimuda vaid kaasavalt ning järk-järgult. Kliimaeesmärkide täitmiseks peame lahendama seal ka sotsiaalsed ja majanduslikud katsumused.

Samuti peame rääkima tuuleenergia senisest oluliselt laiemast arendamisest ka piirkondades ja paikades, kus me seni seda teinud ei ole. Lisaks päikeseenergia tootmiste võimalustest. Ma ei ole sugugi kindel, et arutelud uue põlvkonna tuumaenergia lahenduste kasutamise üle saavad olema praeguste hirmude juures lihtsad. Siiski, nõu selle kõige üle pidada meil tuleb.

Transpordivaldkonnas on heite vähendamiseks mitmeid võimalusi – saame edendada ühistransporti ja kergliiklust ning minna üle elektritranspordile ja säästlikele kütustele. Eesti autopark on Euroopas üks vanimaid ja seetõttu ka saastavamaid, mis annab meile olulist arenguruumi.

Eraldi keskkonnaküsimused, millega tegeleda ning mis vajavad arutelu, on ka näiteks meie põllu- ja metsamajanduse vallas ning toidutootmises. Samuti on tähtis roll meie kõigi mõtteviisi ja käitumisharjumuste muutusel. Mõeldes hetkeks ühele päevale meie endi tarbimisharjumustes – pakendid, kasutatud materjalid, vee- ja energia sääst liikumisviisid. Kõik selleks, et parandada meie endi elukeskkonda nii praegu kui tulevikus.

Head sõbrad!

Eestil on oma majanduse ümberkorraldamisel ning fundamentaalsete muudatuste läbiviimisel häid kogemusi. Me oleme dünaamiline ja leidlik ühiskond. Oleme palju võitnud meie heast haridusest, digipöördest, meie mõtteviis on meelitanud siia investeeringuid, loonud töökohti ning andnud ekspordivõimalusi.

See kõik annab head võimalused edasi liikumiseks ning aitab edendada jõuliselt tulevikku suunatud lahendusi. Nii avalikus- kui erasektoris. Loomulikult hoides keskkonda ja säästes ressursse. Paljud neist uuenduslikest ideedest on meie enda teadlaste mõtte- ja arendustöö tulemus, mille kohta kuuleme mõndagi ka tänasel konverentsil.

Nagu ütles Irvik Kass Lewis Carroll’i raamatus “Alice imedemaal” – kui sul on ükskõik, kuhu tahad jõuda, siis pole tähtis, kuhupoole lähed. Ma usun, et kui Eesti selles metafooris varsti Irvik Kiisu juurde jõuab, siis teame hästi, mis suunas me liikuda soovime. Olgu see naeratav kass oksal meid juhatamas siis meie endi lapsed, noored või tulevik.

Soovin teile väga huvitavat kliimakonverentsi ja sisukaid arutelusid!

Jõudu Eestile!

 

Allikas: Eesti Riigikogu