Esmaspäev, juuli 14, 2025

Monthly Archives: september 2019

Uus avastus: Parkinson saab alguse KÕHUST

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Teadlased on viimasel ajal teinud üha rohkem avastusi selle kohta, et närvihaigused nagu Parkinsoni tõbi saavad alguse kõhust ja seal leiduvatest bakteritest. Parkinsoni tõve tekke seos kõhu ja bakteritega on tuvastatud juba hiirtel ning nüüd leidsid Kanada Montreali ülikooli teadlased seose ühe teatud bakteri ning ajus dopamiini taseme languse vahel. Dopamiin kontrollib liikumist ja selle puudus on Parkinsoni tõve tekkepõhjus, vahendab Daily Mail.

Nüüd loodetakse luua ravi, mis aitab ära hoida Parkinsoni teket. Parkinsoni tõbi on autoimmuunhaigus, mis levib närvihaigustest kõige kiiremini ja vaevab miljoneid inimesi.

Mis on domamiin?
Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.

Dopamiin on saadaval ka ravimi vormis, mida manustatakse veenisisese süstelahusena.

Dopamiini ülesanded ja toimed pole seni selged, ainet sünteesivad, metaboliseerivad ja transpordivad rakud, koos vastavate retseptorite ja geenidega, väga erinevates organismides, nagu taimed, putukad, maod, inimesed jpt.

Kesknärvisüsteemiga organismides on dopamiin teatavate neuronite poolt toodetud oluline virgatsaine ja neurohormoon.

Dopamiinil on ajus palju funktsioone, neist tuntumad on seotud motoorika, motivatsiooni ja naudingute kujunemisega (seksuaal- ja toitumiskäitumine, samuti mitmesugused sõltuvusprobleemid) aga ka une, tähelepanu, töömälu ja õppimisega.

Dopamiin viib nimetatud funktsioone läbi dopamiiniretseptorite kaudu.

Levodopa
Praeguse arusaama järgi on Parkinsoni tõve sümptomid seotud dopamiini vähenemisega otsaju juttkehas. Ravim geneerilise nimetusega Levodopa on dopamiini eelaste. Seda kasutatakse eri vormides, et ravida Parkinsoni tõve ja dopamiinitundlikku düstooniat. Seda manustatakse tavaliselt koos mõne sellise perifeerse dekarboksüülimise (DDC, dopa dekarboksülaas) inhibiitoriga nagu karbidopa või benserasiide.

Pikaajaline levodopa kasutamine Parkinsoni tõve korral on seotud dopamiini düsregulatsiooni sündroomiga (DDS).

 

Avafoto: Pexels

Soome õpetaja peab koolide uut õppemetoodikat ahistavaks ja kaootiliseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome õpetaja peab koolide uut, õpilastele rohkem vabadust andvat õppemetoodikat õpetaja jaoks ahistavaks. Soomes on juba mitmeid koole, kus uut metoodikat rakendatakse. Uut metoodikat rakendatakse enamasti uutes, kaasaegsetes koolihoonetes, vahendab Ilta-Sanomat.

Õppetöö on uue metoodika järgi kaootiline ja koormav. Kõige enam kannatavad õpetaja väitel aga lapsed.

Õpetaja räägib, et suur ruum on jagatud osadeks kardinate ja mööblitükkide abil, aga need ei summuta helisid. Mõned lapsed hüppavad tunni ajal kardinate teisele poolele. Õpilaste keskendumine on häiritud. Laual on laste jaoks hunnikus kuulmiskaitsed.

Õpetaja väitel on uus süsteem üks kaose ja masside juhtimine. Õpetamine pole enam individuaalne, vaid õpetaja räägiks nagu seinale. Õpetaja ei saa enam aru, kas õpitav materjal on jõudnud kohale, räägib õpetaja ja ohkab sügavalt. Õpetajal pole võimalik sellises olukorras parandada õppimistulemusi ega töökeskkonda.

Õpetaja väitel peab 1. ja 2. klassi õpilasi harjutama koolikorraga, aga uus süsteem ei võimalda enam sellist asja. Uue süsteemiga on liitunud ka õpilased, kel on vaimsed probleemid nagu ADHD (ärevushäire). Nende õpilastega tegelemine on täiesti võimatu.

Õpetaja ütleb uue süsteemi kohta, et oma lastega ta selliseid eksperimente mingil juhul ei teeks. Või et lapsed peaks veetma terve päeva sellises kohas. Õpetaja tunnistab, et on valinud sellise elukoha, et oma lapsed saaks käia tavalises koolis.

Uue süsteemi järgi kannatavad õpetaja väitel tagasihoidlikumad lapsed, kes lükatakse lihtsalt kõrvale. Tavalises koolis kuulab õpetaja hiljemalt vahetunni ajal tagasihoidlikke õpilasi, aga suures grupis on see võimatu. Õpetajatel lähevad suures massis isegi laste nimed sassi. Õpetus peaks olema personaalne, aga kuidas saab seda tagada, kui isegi laste nimesid ei tea. Tähelepanu jätkub vaid üksikute jaoks, kes silma jäävad.

Uue süsteemi järgi võeti kasutusele tava, et laps kinnitab tahvlile kleebise, kui ta on kohal. Vahetunnile või koju minnes tuli kleebis ära võtta. Aga õpilased unustasid peagi kleebiste paneku. Lõpuks on täiesti selgusetu, kes on õpilastest kohal ja kes mitte. Kui mõni laps jääks auto alla, siis tema puudumist koolis ei märgataks.

Õpetaja tunnistab, et kooli töötajad on pinges: klassis oleks nagu üks suur elevant, keda keegi ei näe. Kõigil on halb, aga keegi ei julge midagi öelda. Osalt tuleneb see õpetajate suurest konkurentsist. Õpetaja kurdab, et on pärast tööpäeva täiesti läbi ja vajab aega, et uuesti iseendaks saada.

Uuenduse motiivide osas on õpetaja skeptiline. Tema väitel on ilma klassiruumide seinteta koolihooneid odavam ehitada. Uued koolid on uutes elurajoonides, kus inimesed on uuendusmeelsemad. Samas aga leiab õpetaja, et enamus lapsevanematest ei saa päris hästi aru, mida uus metoodika tähendab. Ta loodab, et lapsevanemad võtavad asja tõsiselt.

Õpetaja väitel on märgatud, et ka täiskasvanute jaoks ei sobi avatud kontorid. Nüüd on tegu laste heaoluga, mis peaks olema kõige tähtsam. Kõige enam kannatab uuenduste tõttu aga tavaline laps.

 

Rootsi siseminister Peter Damberg: Vägivald räsib tavalisi inimesi – lähiaastatel värvatakse 10 000 uut politseinikku

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Migrantide tulva all ägavas Rootsis on vägivald hakanud räsima tavalisi inimesi, mistõttu värvatakse kiirkorras lähiaastate jooksul 10 000 uut politseinikku. Vägivallaohvrite arv on Rootsis kerkinud samale tasemele kui 1990ndatel aastatel,  aga siis oli tegemist põhiliselt lähisuhtevägivallaga. Nüüd aga on Rootsis käimas kuritegelike grupeeringute omavahelised arveteõiendamised, milles kasutatakse relvi ja lõhkeaineid, vahendab MTV.

Rootsi valitsuse hinnangul on olukord väga tõsine, kuna toores vägivald on jõudnud tänavale tavaliste inimeste keskele. Politseile antakse nüüd lisajõude olukorra parandamiseks, ütles siseminister Peter Damberg.

Peamine otsus on see, et lähima viie aasta jooksul palgatakse 10 000 uut politseinikku. Politseinike arv kerkib 30 000 pealt 40 000 peale vaid viie aastaga. Siseministri väitel on vaja politseinikke tänavale juurde turvalisuse tagamiseks.

Lisaks on kavas karmistada karistusi relvakuritegude eest. Ühtlasi saab politsei juurde õigusi infotehnoloogilise jälitustöö tarbeks ning kasutada salajasi andmeid ja kaameravalvet. Selleks muudetakse mitmeid seadusi.

Siseministri väitel tuleb valmis olla selleks, et noori inimesi ei tõmmataks Rootsis kaasa kuritegevusele. Ministri väitel ei hakka ta andma nõu, mis Soomes tuleks teha. Tema väitel peaks Soome ise oma probleemidest aru saama ja vastavalt reageerima. Rootsis võetakse eriti tõsiselt narkoteemat, kuna suur osa kuritegevusest on seotud narkoäriga.

 

UURING: Ligi neljandik soomlastest põeb kliimastressi. Loe, kuidas see väljendub

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Ligi neljandik soomlastest põeb kliimastressi, selgus Soome iseseisvuse juubelifondi Sitra läbi viidud uuringust. Kokku ligi 27 protsenti soomlastest vastas, et stress iseloomustab nende tundeid kliimaprobleemidega seoses enam-vähem hästi. Eriti on stressis noored. Alla 30-aastasest koguni 38 protsenti leiab, et neil on kliimadepressioon, vahendab MTV.

Uuring püüdis välja selgitada, mis tundeid kliimaprobleemid soomlastes tekitavad. Depressioon pole siiski üldine soomlasi iselomustav tunne. Kõige levinum kliimamuutust puudutav tunne on uudishimu, mida märkis 58 protsenti vastanutest. Järgnevad lootusetuse ja võimetuse tunne, samuti lootus.

Kõige vähem tekitab kliima kurbust ja nukrust. See on asjatundjate väitel julgustav, et väga vähesed soomlased tunnevad kurbust. Positiivsed tunded tekitavad inimestes aktiivsust, aga sellised tunded nagu süü, hirm ja depressioon tekitavad soovi midagi muuta.

Uuring näitas ühtlasi seda, et enamus soomlasi on mingil määral õnnelikud. Üsna õnnelike ja õnnelike osakaal oli 55 protsenti. Vähe või mitte üldse õnnelikud olid neljandik vastanutest.

Ligi neli viiendikku kliimadepressiooni kogevatest inimestest saavad nende tunnetega toime tulemiseks abi säästlikest eluviisidest. Tundeid aitavad veel taltsutada looduses viibimine, asjast rääkimine, asjaga tegelemine, info hankimine ja liikumine. Soomlaste arvates tekitab kliima tundeid rohkem teistes inimestes kui neis endis.

Ligi 60 protsenti soomlastest näeb teistes inimestes kliimamuutusega seotud skeptilisust. Umbusku on kogenud teistes inimestes veidi alla poole vastanutest.

Noored räägivad Soomes kliimamuutusega seotud probleemidest teistest enam. Noored tunnevad ka seda, et kliima mõjutab nende käitumist valimistel. Nad leiavad kergemini oma muredele leevendust sotsiaalmeediast.

Uuringu viis läbi Kantar TNS mais-juunis. Kokku vastas küsitlusele 2074 üle 15-aastast soomlast.

Iga seitsmes soome laps elab juba vaesuses ja 10-eurone lapsetoetuse tõus ei paranda olukorda

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Ida-Helsingis elav Maarit-Elisa on kahe lapse üksikema ja teab, mis olukorras on väikse sissetulekuga pered. Päev algab sellega, et ta seisab leivajärjekorras. Ilma selleta pere majanduslikult hakkama ei saaks. Toidupanga leivajärjekorrast saab pere vajaliku toidu. Leivajärjekorras saab ka suhelda ja leiab uusi tuttavaid, vahendab Yle.

Vanem laps on lõpetanud gümnaasiumi ja noorem käib muusikakoolis. Pere on olnud alati kunstilembene. Pereema on püüdnud peret elatada oma maalide müügiga. Vahetevahel on ta saanud rahalist abi oma vanematelt, et laste ringide eest maksta. Kooliraamatute ostmiseks on saadud abi eri organisatsioonidelt.

Pered tulud on eluasemetoetus, pension ja noorema lapse lapsetoetus.

Soomes elab ligi 150 000 alla 18-aastast last ehk 14 protsenti kõikidest lastest väikse sissetulekuga peredes. Lastega perede vaesus kasvab juba mitu aastat järjest. Värskeimad andmed on 2017. aastast ja praegust lastega perede vaesust on raske hinnata. Perede vaesus on aga viimasel ajal kogu aeg kasvanud.

Valitsus tahab nüüd laste olukorda parandada. Valdadele antakse lisaraha, et lasteaia rühmad oleks väiksemad. Õppivad vanemad saavad igas kuus 25 eurot lisaks, üksikvanema lapsetoetus kasvab 10 euro võrra, tõusevad ka paljulapseliste perede toetus ning toimetulekutoetus.

Asjatundjate väitel on lapsetoetuse tõus samm õiges suunas. Samas aga pole 10-eurosest tõusust palju kasu. Pigem võiks omavalitsused anda raha laste ringide jaoks. Vaeste perede lastele tuleks leida vähemalt ühe ringi raha.

Soome lapsetoetus on praegu ostujõu poolest 30 protsenti madalam kui 1990ndatel aastatel. Pikemas perspektiiviks oleks vaja lapsetoetused vaesuse vähendamiseks indekseerida.

Vaesus mõjutab Soomes laste elu mitmel moel. Muret teeb see, et vaesus kandub edasi põlvest põlve. Vaeste vanemate lastest saavad vaesed noored ning täiskasvanud, kel on suur oht saada ühiskonnas tõrjutuks. Selline surnud ring tuleks katkestada. Vaesusega kaasneb häbi ja võimetus midagi ette võtta. Vaesemaid lapsi kiusatakse koolis sagedamini. Vanemate vaesus mõjutab laiemalt laste heaolu.

 

1...789...19Page 8 of 19