NordenBladet — Tallinna Tehnikaülikooli, Venemaa ja Soome teadlased alustasid koostööd, et selgitada välja merekeskkonda sattunud ohtlike ainete, sh ravimijääkide, mõju Läänemere idaosa põhjaloomadele.
Teadusprojekt HAZLESS on aktuaalne, kuna just põhjaelustikust toituvad eestlaste armastatud lest, särg ja angerjas.
Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) mereteadlane Inga Lips selgitas, et ohtlikud ained võivad põhjustada organismides haigusi, immuunsüsteemi nõrgenemist, väärarenguid ja geneetilisi muutusi. „Paraku on mõju-uuringuid tehtud väga vähe ning seetõttu pole meil enamuse ohtlike ainete tegeliku mõju kohta piisavaid teadmisi. See muudab keeruliseks ka erinevate kaitsemeetmete väljatöötamise ja kasutuselevõtu,“ kinnitas Lips.
Läänemeres on ka varem uuritud inimtegevuse tõttu merre sattuvaid ja elusloodust ohustavaid aineid (nt elavhõbe, taime- ja putukamürgid, tööstusest pärinevad kemikaalid, sh tänaseks keelustatud, kuid merekeskkonnas püsivad ained) nii merevees, -settes kui ka -elustikus. Uus ja põhjalik uuring on unikaalne, kuna erinevalt varasemast tehakse põhjalikke uuringuid Soome lahe idaosas ning teadlastel on juurdepääs ka Venemaa seireandmetele.
Et mõista reostuse allikaid, modelleerivad teadlased saaste levikut sadamatest, reoveepuhastusjaamadest ja jõesuudmetest. Samuti koostatakse põhjalikud kaardid ohtlike ainete sisaldusest ja allikatest Soome lahe idaosas.
Eesti, Venemaa ja Soome piiriülese teadusprojekti eesmärgiks on välja töötada ja rakendada indikaatorid ohtlike ainete mõju kindlakstegemiseks Soome lahe idaosas, mida saab hiljem kasutada ka Läänemere teiste piirkondade seireks ja keskkonnaseisundi hindamiseks. Projektis osalevad TalTechi meresüsteemide instituut, Venemaa Teaduste Akadeemia uuringute ja ökoloogilise kaitse keskus ning zooloogia instituut, samuti Soome Keskkonnainstituut.
Eesti-Vene piiriülese koostööprogrammi (www.estoniarussia.eu) projekti „Ohtlikud ained Soome lahe idaosas – sisaldused ja mõjuhinnang (HAZLESS)“ rahastab Euroopa Liit, Eesti riik ja Vene Föderatsioon. Projekti kogueelarve on 469 300 eurot, millest programm kaasfinantseerib 90%. Eesti omaosalust finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus.