NordenBladet —Soomes vaatavad õpilased telefonist, mis toitu neile sööklas pakutakse. Vastava Rakenduse Koulusafka tegid õpilased ise.
Üks neist oli praegu 19-aastane Oliver Palonkorpi, kes läheb edasi õppima ülikooli. Kaasa lõid tema kaksikvend Valtteri ja veel mõned sõbrad. Programmeerimisega olid noored varem kokku puutunud, kui tegid Habbo Hotelli mängule fännilehe, vahendab Iltalehti.
Nõnda sündis rakendus Koulusafka, mida nüüd kasutab Soomes 400 kooli. Lisaks oma koolile saab vaadata ka seda, mida teistes koolides pakutakse. Algul kasutati rakendust vaid Helsingis Etu-Töölö koolis, aga nüüd kasutavad seda tuhanded õpilased üle terve Soome.
Oliverilt küsitakse nüüd, kas ta tahab rakendusega rikkaks saada. Noormehel on vastus valmis: ma ei mõõda edu rahas – tahan teha seda, mida tehes olen õnnelik.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas tehti esimesed loomkatsed Tartu teadlaste disainitud ja sünteesitud antioksüdantsete peptiididega, mis võivad leevendada oksüdatiivset stressi. Oksüdatiivne stress tekib ka haruldase ravimatu geneetilise haiguse, Wolframi sündroomi korral ning seda uurivad süvitsi teadlased üle kogu maailma.
Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi doktorant Rando Porosk selgitas, et oksüdatiivne stress on seisund, kus reaktiivsed osakesed, näiteks vabad radikaalid, domineerivad antioksüdantse kaitsesüsteemi üle. Selle tulemusena võivad tekkida näiteks koekahjustused. „Oksüdatiivne stress teeb muret ennekõike neile, kellel on organismis rohkem ohtlikke reaktiivseid molekule või kellel on nõrgem antioksüdantne kaitsesüsteem. Puudulik kaitsesüsteem võib tuleneda ka teatud vitamiinide vähesusest,“ kirjeldas Porosk.
Porosk uuris oma doktoritöös oksüdatiivse stressi rolli nii terapeutilise mõõduka hüpotermia ehk alajahutamise kui ka haruldase Wolframi sündroomi korral. Viimast tekitab wolframiini geeni defekt, mis põhjustab nii mage- kui ka suhkurdiabeeti, nägemisnärvi atroofiat ja psüühikahäireid. Sündroomi põdevat inimest tabab ühtaegu nii kahte tüüpi diabeet kui ka pimedaks ja kurdiks jäämine.
Doktorandi sõnul on Wolframi sündroomi kohta teada, et wolframiini defitsiidi korral tekib nii rakusisene endoplasmaatiline stress kui ka oksüdatiivne stress. „Kirjeldasime enda konstrueeritud Wolframi sündroomiga hiire mudelis täpsemalt kui kunagi varem oksüdatiivse stressi taset ning näitasime, kuidas meie disainitud antioksüdantsed UPF peptiidid alandavad eri kudedes oksüdatiivset stressi.“
Poroski doktoritöös on loommudelit varasemaga võrreldes paremini kirjeldatud. Nüüd saab seda loommudelit kasutada ka Wolframi sündroomi kirjeldamisel edasises teadustöös. „Põhjalik metabolismi kirjeldus annab tulevasteks uuringuteks infot seni tundmatu biofunktsiooniga valgu kohta, milleks on ka Wolframi sündroomi põhjustav wolframiin. Sedakaudu saab selle biofunktsiooni kirjeldada veelgi täpsemalt.“
Mõõduka hüpotermia tekitamist kasutatakse kliinilises praktikas kudede kahjustuste vältimiseks küllaltki palju. Praegu pole veel päris täpselt teada, milles seisneb kaitsva hüpotermia mehhanism. „Näitasime teadustöös, et kliinilises praktikas tekitab mõõdukas hüpotermia stressivastuse erinevates rakuliinides,“ ütles Porosk kokkuvõtvalt.
Doktoritöö juhendajad on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi üldise biokeemia vanemteadur Kalle Kilk, üldise biokeemia vanemteadur Riina Mahlapuu ja meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets.
NordenBladet — Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond ja Metšnikovi nimeline Riiklik Meditsiiniülikool allkirjastasid 23. mail vastastikuse mõistmise memorandumi. Peterburis tegutsev meditsiiniülikool näeb Tartu Ülikooli õppe- ja teaduskoostöö partnerina günekoloogia, farmakoloogia, esmatasandi tervishoiu, kardioloogia, pediaatria ja taastusravi alal.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna delegatsioon külastas 22.–25. maini Metšnikovi nimelist Riiklikku Meditsiiniülikooli, mida peetakse Venemaa üheks juhtivaks meditsiiniülikooliks. Vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastasid dekaan professor Margus Lember ja meditsiiniülikooli rektor professor Sergey A. Sayganov 23. mail.
Margus Lemberi sõnul külastas meditsiiniülikooli delegatsioon Tartut tänavu jaanuaris esimest korda. „Vastuvisiidil arutasime juba konkreetsemalt, millised on tudengite, doktorantide ja töötajate võimalused teha Erasmuse kaudu kas Tartus või Peterburis õppe- ja teadustööd ning mil viisil kaasata lektoreid diplomijärgsesse õppesse ja täiendkoolitustesse.“
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond juba teeb Peterburi kolleegidega koostööd reproduktiivmeditsiini alal. Meditsiiniülikool soovib Tartu Ülikooliga arendada koostööd veel farmakoloogia, peremeditsiini, kardioloogia, pediaatria ja taastusravi valdkonnas.
Nii Tartu Ülikool kui ka Metšnikovi nimeline Riiklik Meditsiiniülikool pakuvad oma riigis meditsiiniharidust ja teevad teadustööd, mis on tunnustatud üle maailma. Kahe tugeva ülikooli koostöös võib olla huvipakkuvaid projekte.
„Peterburi kolleegid pakkusid meile välja hulga ühistegevusi. Need on näiteks praktikatudengite vahetus, osalemine vastastikku korraldatavatel konverentsidel, ühiste teadusprojektide taotluste esitamine ja õppekavade arendamine. Nende ja tulevaste projektide edukaks elluviimiseks ja erialadevaheliseks koostööks me vastastikuse mõistmise memorandumi ka allkirjastasime,“ kirjeldas Lember.
Tartu Ülikooli kindel soov on tutvustada Vene partneritele lähemalt ka Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskust (SIME), mille maailmatasemel tingimused ja nüüdisaegne aparatuur on loonud teadusuuringuteks senisest paremad võimalused.
Tartu Ülikooli esindasid visiidil Metšnikovi nimelisse Riiklikku Meditsiiniülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan professor Margus Lember, õppeprodekaan, kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda, arendusprodekaan, spordibioloogia dotsent Jarek Mäestu, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja professor Ruth Kalda, residentuuri spetsialist Halja Suss ning kliinilise meditsiini instituudi lastekliiniku juhataja, pediaatria professor Vallo Tillmann, kes pidas Tartu Ülikooli nimel ka avaliku loengu.
NordenBladet —Tänases infotunnis soovisid Riigikogu liikmed valitsuse esindajatelt põhiliselt vastuseid Eesti eelarvestrateegia valikute ja eelarve tasakaalu hoidmise kohta.
Riigikogu liige Taavi Rõivas küsis peaminister Jüri Rataselt, miks on majanduskasvust hoolimata järgmiste aastate riigieelarved puudujäägis ja valitsus kavandab kärpeid.
Ratas vastas, et valitsus jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga, mille aluseks on eelarve struktuurne tasakaal. Peaminister viitas, et eelmise aasta sügisel riigieelarvet koostades tugines valitsus tippspetsialistide koostatud prognoosile, mille kohaselt järgneval neljal aastal püsib Eesti riigieelarve struktuurses tasakaalus. Aprillis sai valitsus värske prognoosi, mis hindas olukorda teisiti. Ratas lubas, et valitsus jõuab eelarve tasakaaluni sammhaaval. „Kui eelmisel aastal oli 1,4 protsenti puudujääk, see väheneb sel aastal 0,9 protsendini, järgmisel aastal –0,4% protsendini ja siis jõuab tasakaalu,“ ütles peaminister.
Peaminister vastas valitsuse eelarvevalikute ja –strateegia asjus veel Jevgeni Ossinovski, Aivar Sõerdi, Riina Sikkuti ja Helmen Küti küsimustele. Samuti vastas peaminister Erkki Keldo küsimusele karistusseadustiku, Heljo Pikhofi küsimusele valitsuse tegevuse ja Andres Suti küsimusele pensioni II samba kohta.
Kaitseminister Jüri Luik vastas Heiki Kranichi küsimusele kaitsekoostöö kohta.
Rahandusminister Martin Helme vastas Ivari Padari küsimusele riigi eelarvestrateegia kohta.
NordenBladet —Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) ja Nordecon AS sõlmisid lepingu ülikooli Mäepealse 3 teadus-ja õppehoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Esmalt lammutatakse praeguse hoone tänavapoolne osa ja asendatakse uue ja suurema ehitusmahuga ning hoovipoolse katselaboriga osa rekonstrueeritakse. Tööde maksumus on 5,688 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.
„Uus hoone loob uued võimalused ülikooli ehitusteaduse arenguks ja on projekteeritud vääristamaks puitu kui kaasaegset ja eestimaist ehitusmaterjali. Ehitus ja arhitektuur on tehnikaülikooli ajaloolised erialad ja loodame uuest majast tuge ka selle valdkonna rahvusvahelise nähtavuse kasvatamisel,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo.
„TalTechi Mäepealse 3 hoonesse tuleb ka uus ehituskonstruktsioonide katse- ja teaduslaboratoorium, mis tähendab, et Nordecon saab osaleda uue põlvkonna ehitusspetsialistide jaoks parima õppekeskkonna loomisel,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse esimees Gerd Müller. „Maja eriline asukoht astangul Soone oja ääres ning arhitektuursed lahendused, milles on kasutatud palju puitu, loovad väga erilise keskkonna ning on loodetavasti inspiratsiooniks uutele avastustele, ideedele ja innovatsioonile, mis teadust ja ka Eesti ehitust edasi viivad.“
Hoones hakkavad paiknema mitmed TalTechi ehitusvaldkonna teadus- ja õppelaborid: ehituskonstruktsioonide, geotehnika, veekvaliteedi, teede ja liikluse, ehitusfüüsika ning ventilatsiooni ja sisekliima laborid. „Laborite tehnoloogia ja liginullenergia tasemel energiatõhusus teevad sellest puitkonstruktsioonis ehitatavast majast TalTechi linnaku kõige keerukama hoone. On oluline, et oleme saanud Nordeconi näol usaldusväärse partneri, kes suudab hoone ehitushariduse lipulaeva vääriliselt valmis ehitada,“ ütles ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski.
Hoonel on kolm maapealset ja üks maa-alune korrus, ehitise hoovipoolne osa on liigendatud ühekorruselisena (suletud brutopind kokku: 4 068,5 m2).Uue hoone karkass on projekteeritud ristkihtpuitpaneelidest; fassaadi moodustavad tehases valmistatud puitkonstruktsioonis välisseinaelemendid, suured alumiiniumprofiilis vitriinaknad, ruumilised alumiiniumprofiilidest fassaadikassetid ja Accoya puidust välisplaadid. Kinnistule ehitatakse parkla ja kergliiklustee koos välisvalgustusega. Hoone ette ja sisehoovi on kavandatud massiivsest liimpuidust istepingid – eesmärgiga eksponeerida liimpuitu kui väärikat ehitusmaterjali avalikus ruumis. Siseruumide märksõnadeks on puit, orgaanilisus, läbipaistvus.
Kavandatav ehituse algus on juunis 2019 ja hoone valmib 2020. aasta mai lõpuks.
Vaata otseülekannet Mäepealse 3 hoonest ja selle aregust SIIT.
