NordenBladet — Eesti Teadusagentuur liitus rahvusvahelise uudisteportaaliga EurekAlert ning pakub ülikoolide ja teiste teadusasutuste esindajatele võimalust edastada inglise keelseid pressiteateid ja teadusuudiseid, kasutades keskset kogumisvormi algatuse Research in Estonia kodulehel.
„EurekAlert on suurepärane võimalus Eesti teadusasutustel ja ettevõtetel üleilmselt Eesti teaduse nähtavust suurendada ja seeläbi meie riigi mainet teadus ja teadmusmahuka riigina kujundada. Loodan, et seda võimalust aktiivselt kasutatakse,“ põhjendas EurekAlert-iga liitumist Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.
EurekAlert on üleilmne teadusuudiste portaal, mida haldab AAAS (American Association for Science Advancement). Portaali kaudu saavad teadustööga tegelevad asutused viia oma teadusuudiseid rahvusvahelise meediani. Portaalis avaldatud artiklid võivad põhineda teadusajakirjades viimase 90 päeva jooksul avaldatud artiklitel.
EurekAlertil on üle 12 000 registreerunud ajakirjanikku enam kui 75 riigist, mis teeb portaalist suurepärase võimaluse levitada Eesti teadusuudiseid ning tõmmata suuremat tähelepanu meie teadustööle.
OHMYGOSSIP – Suurem suvi on möödas ning metsad kubisevad seentest ja marjadest. Põnevaks sihtpunktiks nii korilusega tegelemiseks kui looduses ööbimiseks on Ruunaraipe luited. Ruunaraipe luited asuvad MetsakĂĽlas Suure-Jaani vallas Viljandimaal.
Soomaa piiresse jäävad Ruunaraipe luited on jäänuk jääajast, mil need jäid Balti jääpaisjärve äärde. Ruunaraipe luited kujunesid välja mandrijää taandumisega tekkinud Balti jääpaisjärvest, ning 1.2km pikkune luiteahelik on kujunenud selle paisjärve toonasest rannikust. Balti jääpaisjärv kadus hinnanguliselt 11 600 aastat tagasi. Praegu katab kümnekonna meetri kõrguseid luiteid kena männimets, puude all kulgevad arvukad teed ning rajakesed, tänu Soomaa territooriumile kohtab seal ka tihtipeale metsloomi liikumas.
Ruunaraipe keskseks kohaks on RMK lõkkeplats, mis on rajatud omalaadse loodusliku amfiteatri servadele. Amfiteatri äärtes platsikesed laudade-lõkkeasemetega, kõrged liivased nõlvad taeva poole tõusmas, keskel aga avar plats kus soovi korral väiksema tantsupeogi maha pidada võiks.
Ruunaraipel asub kaks grillrestiga varustatud lõkkeplatsi, kus on hea pikniku pidada ja soovi korral panna püsti ka telk. Matkahuvilistel on võimalus kõndida mitme meetri kõrgustel liivaluidetel ja jalutada männimetsas.
Ruunaraipe luiteid iseloomustab just sellele kohale omane vaikus. Vähemalt viimati luidete vahel ööbides valitses ĂĽmberringi totaalne, lausa käegakatsutav vaikus. Luited ise summutavad kõikvõimalikud asulatest või autoteedelt pärinevad hääled, ent mida hilisemaks kellaaeg jäi, seda vaiksemaks muutus ka luidete vahel. Ei ĂĽhtegi ritsikat siristamas, ei piuksugi öölindudelt, rääkimata metsloomade ragistamisest puude all. Vaikust sĂĽvendas veelgi sĂĽnge tähistaevas pea kohal, kus kĂĽll ĂĽksikuid tähtesid langemas võis näha, ent isegi ĂĽlelendavate lennukite helisid ei kostnud. Vaid paar korda röögatas põdrapull mõnesaja meetri kaugusel – ehmatades vaikusega harjunud laagrilisi korralikult – ent seejärel saabus taas kurdistav vaikus. Miks Ruunaraipe nii vaikne kant on – seda raske seletada. Ent taoline tähelepanek pole esmakordne ning kes ihaldab metsade rĂĽpes vaikuses ja rahus olla, peaks seadma oma sammud just Ruunaraipe luidete poole.
Kohalesõitmise õpetus: Tallinna-Tori suunalt tulles sõita mööda Kõpu-Jõesuu mnt kuni 24 km paikneva ristmikuni ja sealt keerata Kildu suunas. Sealt sõita 8,6 km, kuni Sandra teeristist Ruunaraipele osutava viidani. Seejärel keerata paremale ja sõita 12,1 km Ruunaraipele osutava viidani ning keerata paremale. Sõita veel 2,9 km kuni Ruunaraipe lõkkekohani. Viljandi-Tohvri suunalt tulles läbida Tohvri küla ning sõita 0,6 km autobusside lõpp-peatusest Raudna jõe sillani. Sõita sillalt edasi ja järgida viitasid, kuni jõuate 2,3 km kaugusel paikneva lõkkekohani.
__________________________________________________________
1993. aastal moodustatud Soomaa rahvuspark on noorim Eestis, suuruselt (390 km²) aga Lahemaa järel teisel kohal. Rahvuspark asub Vahe-Eestis ja ta on loodud suurte rabade, lamminiitude, soostunud metsade ning lookleva sängiga jõgede kaitseks. Enamiku rahvuspargi territooriumist hõlmavadki suured sood, mida eraldavad üksteisest Pärnu jõgikonna jõed: Navesti, Halliste, Raudna ja Lemmjõgi. Soomaa rabade hulgas on tähelepanuväärne Kuresoo, mille järsk lõunanõlv vastu Lemmjõge kerkib ligi 100 m pikkusel lõigul kuni 8 m. Rahvuspargi idaserval paiknevad Eesti kõrgeimad sisemaa luited, mis jäävad tänapäevasest mererannast u. 50 km kaugusele. Praeguse Läänemere eelkäija, Balti jääpaisjärve kõige selgemini välja kujunenud rannamoodustised paiknevad tänapäeval Sakala kõrgustiku loode ja lääneserval, märkides kunagist veetaset. Piirkonna luidetest on kõrgeimad Ruunaraipe luited, mille ahelik on 1,2 km pikk ja maksimaalselt 11–12 m kõrge.
Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult hooga alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 3–4 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 7–8 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal.
Üleujutuste ajal kasutatti liiklemiseks haavapuust tahutud ühepuulootsikuid, Soomaale on iseloomulikud ka rippsillad, millest pikimad ulatuvad kuni 60 meetrini. Talvisel ajal läbisid praeguse rahvuspargi ala taliteed, mille ristumiskohtades tegutsesid kõrtsid. Taliteid mööda pääses liikuma kohalik rahvas, kuid need olid talviti ka lühimaks ühendusteeks Pärnu ja Viljandi vahel.
Fotod: Marko Kaldur
Reisiajakirjanik Marko Kaldur tutvustab OHMYGOSSIP´i rubriigis #ReisiEestis vaatamisväärsusi ja tegevusi, mida Eestis nautida; paikasid, kus aega veeta; kultuuri- ja maitseelamusi eri valdkondadest. Võta ette meeleolukas reis mööda Eestit ning külasta neid kohti, mis huvi pakuvad või meelde jäävad! Soovid koos Markoga Eestis matkata, giiditeenust või häid nõuandeid Eestis rändamiseks? Siis kirjuta info@avastaeesti.ee ning avasta Eesti Facebookis www.facebook.com/avastaeesti ja Instagramis www.instagram.com/avastaeesti.
OHMYGOSSIP – Soomaal on kanuuga põnev sõita mitte ainult suurvete ajal, vaid ka keset suve! Soomaa rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost. Paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril – Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul – Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jääb Soomaa siiski Madal-Eestisse.
Soomaa, peaaegu Hiiumaa suurune maalahmakas, on Eesti üks omapärasemaid looduskaitsealasid. Soomaa kuulsad üleujutused ja viies aastaaeg, lõputud sood ja rabad, ürgsed metsaalad ning lammid ja luhad oma elustikuga meelitavad igal aastal ligi tuhandeid huvilisi.
Siina aga toome teieni 8 põhjust suvisel Soomaal kanuutamiseks:
1. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn viies aastaaeg – suurvesi. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Kuresoo on ühtlasi Eesti suurim raba. Ent suvine Soomaa on palju värviküllasem ja elurikkam kui suurvete ajal! Külasta Soomaad julgelt ka suvel!
2. Kanuusõiduks sobivate jõgede vool on rahulikum ning veesĂĽgavused väiksemad – peredega või väikelastega kanuutajatele on suvine Soomaa hulga mõnusam allavett kulgemiseks. Soomaa rahvuspargi kĂĽlastuskeskus asub Tõramaa kĂĽlas. Rahvuspargi tasakaalustatud arengu toetamiseks tegutseb 1997. aastast MTĂś Soomaa Sõprade Selts. Soomaa rahvuspargis asuvad mitmed õpperajad, kus viiakse läbi rabamatku giidiga ning pakutakse transporditeenust Soomaa Kanuumatka- ja Saunakeskusest Soomaa rahvusparki ning tagasi (vt lisainfot veelaager.com kodulehelt SIIT):
Kopraraja õpperada (1,8 km)
Meiekose õpperada (5,6 km)
Ingatsi õpperada (4,3 km)
Riisa õpperada (4,8 km)
Lemmjõe keelemetsa õpperada (5,8 km)
Kuuraniidu õpperada (1 km)
Hüpassaare õpperada (4,4 km)
Öördi õpperada (2,4 km)
3. Varahommikustel, hilisõhtustel või suisa öistel kanuuretkedel kuuleb põnevaid ööhääli ning võib metsloomasidki kaldal askeldamas märgata.
4. Kanuu ĂĽmbermineku korral on jõevesi mõnusalt soe – seda ka lihtsalt vahepeal väikese karastava supluse tegemiseks.
5. Mõneski kohas võib otse kanuust astuda matkarajale, et jätkata Soomaa avastamist jalgsi.
6. Praegu pääseb kuiva jalaga nii mõndagi sellisesse kohta, kuhu suurvee ajal kummikutega või vööni vees kahlama pidi.
7. Mitmepäevaste kanuuretkede korraldamisel leidub paljudes kohtades otse jõe kaldal hubaseid lõkkekohtasid, kus laager üles lüüa ning hiliste öötundideni sumiseda.
8. Lisaks terviklikule puutumata loodusele väärib tähelepanu Soomaa kultuuripärand, mis kohalike elanike ekstreemsete elutingimuste tõttu erineb suuresti muust Eestist.
Soomaal ringi seiklemise hõlbustamiseks ning huvitavate kohtade leidmiseks tasub soetada värskeltilmunud reisijuht “Avasta Soomaa“ (autor Marko Kaldur). Reisijuht sisaldab Soomaa lĂĽhiajalugu, ĂĽlevaadet paikkonna loodusest, kohalikest inimestest ja nende elust ning matkamisest ja muudest ajaveetmisvõimalustest Soomaal. Lisaks leiab raamatust Soomaa kaardi, kirjeldatud paikade koordinaadid ja ohtralt fotosid. Reisijuthi saate osta Apollo veebilehelt SIIN (hind 14,95 €).
Fotode autor: Marko Kaldur
Reisiajakirjanik Marko Kaldur tutvustab OHMYGOSSIP´i rubriigis #ReisiEestis vaatamisväärsusi ja tegevusi, mida Eestis nautida; paikasid, kus aega veeta; kultuuri- ja maitseelamusi eri valdkondadest. Võta ette meeleolukas reis mööda Eestit ning külasta neid kohti, mis huvi pakuvad või meelde jäävad! Soovid koos Markoga Eestis matkata, giiditeenust või häid nõuandeid Eestis rändamiseks? Siis kirjuta info@avastaeesti.ee ning avasta Eesti Facebookis www.facebook.com/avastaeesti ja Instagramis www.instagram.com/avastaeesti.
NordenBladet — Selles allolevas videos on näha, kuidas pisikene inimene võib koduse perenaise arigielu muuta väljakutseks. See kõik tõestab, et kodus oleva ema elu on kõike muud, kui lõbus lõõgastus.
Kodutööde tegemiseks kulub juba niisamagi palju aega ja vaeva ning sellele ei aita sugugi kaasa, kui lisaks ĂĽks pisike laps, kes “aitab”.
Esther Anderson on üles filminud oma argipäeva väikelapse emana. Videost on saanud lausa hitt! Videost on näha, kuidas ema muuhulgas koristab ja sätib elamist korda ning väikelaps muudab ema tehtud töö taas nulliks. Vaata ise!
Avafoto: Kuvatõmmis Youtube´i videost @ Story of This Life
NordenBladet — Pole paremat kohta, kui üks õdus rõdu, mis toob õue hõngu korterisse. Paljud Skandinaavia korterid on enamasti väikesed ning rõdud veelgi pisemad, aga neis ei pea sugugi tundma klaustrofoobiat. Rõdu võib muideks olla vägagi hubane, kui osata õigete elementidega sisustada.
Oleme teile kokku kogunud eriti kutsuvad rõdud, mille sisustust on endalgi lihtne organiseerida. Põhi märksõnaks on erinevate tekstuuridega padjad, pehmed pleedid, läbikumavad kardinad ja miks mitte ka küünlad koos laternatega. Ei tasu ka taimede väes kahelda. Kui tundub, et rõdul on justkui midagi veel puudu, siis pane lauale vaasitäis lilli või põrandale üks sihvakas draakonipuu.
