OHMYGOSSIP – Suurem suvi on möödas ning metsad kubisevad seentest ja marjadest. Põnevaks sihtpunktiks nii korilusega tegelemiseks kui looduses ööbimiseks on Ruunaraipe luited. Ruunaraipe luited asuvad Metsakülas Suure-Jaani vallas Viljandimaal.
Soomaa piiresse jäävad Ruunaraipe luited on jäänuk jääajast, mil need jäid Balti jääpaisjärve äärde. Ruunaraipe luited kujunesid välja mandrijää taandumisega tekkinud Balti jääpaisjärvest, ning 1.2km pikkune luiteahelik on kujunenud selle paisjärve toonasest rannikust. Balti jääpaisjärv kadus hinnanguliselt 11 600 aastat tagasi. Praegu katab kümnekonna meetri kõrguseid luiteid kena männimets, puude all kulgevad arvukad teed ning rajakesed, tänu Soomaa territooriumile kohtab seal ka tihtipeale metsloomi liikumas.
Ruunaraipe keskseks kohaks on RMK lõkkeplats, mis on rajatud omalaadse loodusliku amfiteatri servadele. Amfiteatri äärtes platsikesed laudade-lõkkeasemetega, kõrged liivased nõlvad taeva poole tõusmas, keskel aga avar plats kus soovi korral väiksema tantsupeogi maha pidada võiks.
Ruunaraipel asub kaks grillrestiga varustatud lõkkeplatsi, kus on hea pikniku pidada ja soovi korral panna püsti ka telk. Matkahuvilistel on võimalus kõndida mitme meetri kõrgustel liivaluidetel ja jalutada männimetsas.
Ruunaraipe luiteid iseloomustab just sellele kohale omane vaikus. Vähemalt viimati luidete vahel ööbides valitses ümberringi totaalne, lausa käegakatsutav vaikus. Luited ise summutavad kõikvõimalikud asulatest või autoteedelt pärinevad hääled, ent mida hilisemaks kellaaeg jäi, seda vaiksemaks muutus ka luidete vahel. Ei ühtegi ritsikat siristamas, ei piuksugi öölindudelt, rääkimata metsloomade ragistamisest puude all. Vaikust süvendas veelgi sünge tähistaevas pea kohal, kus küll üksikuid tähtesid langemas võis näha, ent isegi ülelendavate lennukite helisid ei kostnud. Vaid paar korda röögatas põdrapull mõnesaja meetri kaugusel – ehmatades vaikusega harjunud laagrilisi korralikult – ent seejärel saabus taas kurdistav vaikus. Miks Ruunaraipe nii vaikne kant on – seda raske seletada. Ent taoline tähelepanek pole esmakordne ning kes ihaldab metsade rüpes vaikuses ja rahus olla, peaks seadma oma sammud just Ruunaraipe luidete poole.
Kohalesõitmise õpetus: Tallinna-Tori suunalt tulles sõita mööda Kõpu-Jõesuu mnt kuni 24 km paikneva ristmikuni ja sealt keerata Kildu suunas. Sealt sõita 8,6 km, kuni Sandra teeristist Ruunaraipele osutava viidani. Seejärel keerata paremale ja sõita 12,1 km Ruunaraipele osutava viidani ning keerata paremale. Sõita veel 2,9 km kuni Ruunaraipe lõkkekohani. Viljandi-Tohvri suunalt tulles läbida Tohvri küla ning sõita 0,6 km autobusside lõpp-peatusest Raudna jõe sillani. Sõita sillalt edasi ja järgida viitasid, kuni jõuate 2,3 km kaugusel paikneva lõkkekohani.
Ruunaraipe luidete koordinaadid: 58.405230,25.319541
__________________________________________________________
1993. aastal moodustatud Soomaa rahvuspark on noorim Eestis, suuruselt (390 km²) aga Lahemaa järel teisel kohal. Rahvuspark asub Vahe-Eestis ja ta on loodud suurte rabade, lamminiitude, soostunud metsade ning lookleva sängiga jõgede kaitseks. Enamiku rahvuspargi territooriumist hõlmavadki suured sood, mida eraldavad üksteisest Pärnu jõgikonna jõed: Navesti, Halliste, Raudna ja Lemmjõgi. Soomaa rabade hulgas on tähelepanuväärne Kuresoo, mille järsk lõunanõlv vastu Lemmjõge kerkib ligi 100 m pikkusel lõigul kuni 8 m. Rahvuspargi idaserval paiknevad Eesti kõrgeimad sisemaa luited, mis jäävad tänapäevasest mererannast u. 50 km kaugusele. Praeguse Läänemere eelkäija, Balti jääpaisjärve kõige selgemini välja kujunenud rannamoodustised paiknevad tänapäeval Sakala kõrgustiku loode ja lääneserval, märkides kunagist veetaset. Piirkonna luidetest on kõrgeimad Ruunaraipe luited, mille ahelik on 1,2 km pikk ja maksimaalselt 11–12 m kõrge.
Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult hooga alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 3–4 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 7–8 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal.
Üleujutuste ajal kasutatti liiklemiseks haavapuust tahutud ühepuulootsikuid, Soomaale on iseloomulikud ka rippsillad, millest pikimad ulatuvad kuni 60 meetrini. Talvisel ajal läbisid praeguse rahvuspargi ala taliteed, mille ristumiskohtades tegutsesid kõrtsid. Taliteid mööda pääses liikuma kohalik rahvas, kuid need olid talviti ka lühimaks ühendusteeks Pärnu ja Viljandi vahel.
Fotod: Marko Kaldur
Reisiajakirjanik Marko Kaldur tutvustab OHMYGOSSIP´i rubriigis #ReisiEestis vaatamisväärsusi ja tegevusi, mida Eestis nautida; paikasid, kus aega veeta; kultuuri- ja maitseelamusi eri valdkondadest. Võta ette meeleolukas reis mööda Eestit ning külasta neid kohti, mis huvi pakuvad või meelde jäävad! Soovid koos Markoga Eestis matkata, giiditeenust või häid nõuandeid Eestis rändamiseks? Siis kirjuta info@avastaeesti.ee ning avasta Eesti Facebookis www.facebook.com/avastaeesti ja Instagramis www.instagram.com/avastaeesti.
Vaata ka:
Reisi Eestis: 8 põnevat fakti Kotka matkaraja kohta + FOTOD!
Reisi Eestis: 8 põhjust suvisel Soomaal kanuutamiseks + FOTOD!
Reisi Eestis: 8 põhjust Eestis reisimiseks
Reisi Eestis: 8 põhjust Matsirannas peesitamiseks
