Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: juuni 2018

Riigikogus arutatakse puidutööstuse tuleviku üle

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu konverentsisaalis on täna traditsiooniline keskkonnakomisjoni ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostöös konverents, mis sel aastal kannab nime „Jätkusuutlik tulevik on puidust“.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on Eesti mets meie kõigi ühine vara, mida me peame kaitsma ja mida tuleb majandada mõistlikult ning jätkusuutlikult. „Eesti puidutööstus ja puidutooted annavad olulise panuse majanduskasvu, seetõttu on vajalik just koostöös sektoriga leida keskkonnasõbralikud lahendused tulevikuks,“ ütles Vakra. Ta hindas kõrgelt Eesti puidutööstuse toodangut, mis on hinnatud nii kodumaal kui ka välisriikides. Just puidutööstuse investeeringud toodete sortimendi laiendamisse on taganud meile võimaluse tegutseda edukalt rahvusvahelisel turul.

Vakra pidas tähtsaks, et mets kujutab endast lisaks majanduslikule ressursile ka suurt ökoloogilist, kultuurilist ja vaimset rikkust. Vakra toonitas, et Eesti metsapoliitika peab nii lühikeses kui pikaajalises perspektiivis tagama meie metsade säilimise ja elurikkuse.

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester tõi esile, et metsa- ja puidutööstusel on suur osakaal ja tähtsus Eesti majanduse seisukohalt. „Konkurentsis püsimiseks on puidusektor hakanud jõulisemalt investeerima tootmisseadmetesse ning järjepidevalt suurendatakse kohalolekut välisturgudel. Tulemuseks on see, et eksport kasvab kiiremini kui siseturg. Sektori suureks eesmärgiks peab olema puidu maksimaalne väärindamine Eestis. Mida rohkem suudame siin lisandväärtust luua, seda tugevam on puidusektor ja Eesti majandus,“ ütles Sester.

Kui sektor soovib jätkuvalt konkurentsis püsida, siis tuleb järjest rohkem investeerida ka teadus- ja arendustegevusse,“ rõhutas Sester. Uued tehnoloogiad ja tooted loovad tema hinnangul soodsad võimalused puidu väärtustamiseks ja puidutööstuse arenguks Eestis.

Konverentsi avavad keskkonna- ja majanduskomisjoni esimehed, avaettekande teeb Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja, kelle ettekanne kannab pealkirja: „Milleks meile metsa- ja puidutööstus?“. Ettekannetega esinevad veel mitmed metsa- ja puidutööstuse juhtivad asjatundjad.

Konverents algab kell 10 ja sellest on veebiĂĽlekanne.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Keskkonnakomisjon arutab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon arutab oma tänasel istungil põlevkivienergeetika tulevikuga seotud küsimusi.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on Eestis põlevkivi kasutamisega seotud majanduslikud  ja keskkonnalased probleemid, millele lahenduse otsimist ei saa edasi lükata. „Peame tunnistama, et põlevkivi on Eesti suurim keskkonnakoorem, millele on tähelepanu juhtinud ka OECD keskkonnaraport,“ ütles Vakra. Ta lisas, et me peame astuma konkreetseid samme ja leppima kokku reaalse ajalise eesmärgi, mis aastal Eesti põlevkivielektrist väljub. Vakra sõnul on kogu maailmas suund taastuvate lahenduste kasutusele võtmise suunas ja ka meil on aeg asuda sõnadelt tegudele.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling toonitas, et põlevkivisektor on Eestile oluline majandusharu, millega seotud probleemide lahendamisse peame tegutsema läbimõeldult. Ta ütles, et “põxit” seostub esimesena sõnaga “brexit”, millega enamusele seostub esimesena suur segadus ja ebakindlus. Sellist olukorda me oma energeetikas aga kindlasti ei taha, et valitseks suur segadus. Põlevkivist elektritootmise suurt vähenemist näeme juba lähiaastail, kui vanad tootmisseadmed ära langevad ning põlevkivi otsep?letamise asemel toodetakse elektrit õlitootmise jääkgaasist. Mitmekesine tootmisportfell ja head ühendused on seni olnud eesti energiapoliitika nurgakivideks. Seda kinnitavad ka täidetud eesmärgid taastuvenergia osakaalu suurendamisel.

Selleks, et veelgi suurendada taastuvenergia osakaalu vajab sektor soodsa majandusliku keskkonna loomist, mida seoses 8 aastat menetletud ja poliitilistes tõmbetuultes olnud elektrituruseadus pole suutnud luua.

Keskkonnakomisjonis toimuva arutelu aluseks on  MTÜ Eesti Rohelise Liikumise algatatud kollektiivse pöördumine “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXIT-it”.

Pöördumises märgitakse, et Eesti on aastakümneid elektri ja vedelkütuste tootmisel sõltunud põlevkivist, kõige saastavamast fossiilsest kütusest. Puhtama elukeskkonna ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel ei saa sarnane teguviis endisel moel jätkuda. Eesti vajab laiahaardelist konsensuslikku poliitilist otsust ning selgelt defineeritud eesmärki põlevkivienergeetikast loobuda, koostades selleks tegevuskava põlevkivienergeetikast väljumisega seotud riskide hindamiseks ja nende maandamiseks ehk nn PÕXIT-i strateegia. Pöördumisel on 1075 allkirja.

Keskkonnakomisjoni istungile on kutsutud asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajad.

Istungist on veebiĂĽlekanne.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Õiguskomisjon saatis teisele lugemisele eripensionite kaotamise eelnõu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon saatis teisele lugemisele eelnõu, mille eesmärk on loobuda 1990ndatel ja 2000ndate algul riigisektori madalate palkade kompenseerimiseks loodud eripensionidest kaitseväes, politseis, piirivalves ja prokuratuuris.

„Pensionireformi ühe osana nähakse ette ka eripensionide kaotamine,“ ütles õiguskomisjoni liige Raivo Aeg. Ta rõhutas, et praegu teenistuses olijail ja enne 2019. aasta 31. detsembrit teenistusse asujail säilib õigus eripensionile. Eelnõu järgi ei saa eripensioni need inimesed, kes asuvad teenistusse alates 2020. aastast.

Õiguskomisjon toetas muuhulgas Kaitseministeeriumi muudatusettepanekut loobuda piirvanusest ja suurendada ettevõtlusvabadust Kaitseväes. Toetust leidis ka Siseministeeriumi ettepanek kaotada piirvanus politseiteenistuses.

Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (447 SE) teine lugemine on plaanitud 12. juuni istungile.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Helsingisse pandi maha esimesed Stolpensteinid ehk komistuskivid juudi ohvritele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Helsingis Munkkiniemis pandi maha esimesed kolm komistuskivi inimestele, kes viidi Soomest sõja ajal Saksa koonduslaagritesse. Üks äraviidutest oli 1,5-aastane Franz Olof.

Saksamaal Berliinis on sellised „komistuskivid” tänavatel üsna tavalised. Nüüd võivb sarnaseid näha Helsingis Munkkiniemis. Munkkiniemen Puistotie 18B trepi ees on kolm plaati, mis meenutavad seal elanud juudi perekonna saatust, vahendab Helsingin Sanomat.

Tegemist on Soome esimeste nn Stolpensteinide ehk komistuskividega. Tegemist on Saksa kunstniku Gunter Demnigi algatusega, millega meenutatakse holokausti ohvreid. Euroopa linnadesse on selliseid kive pandud juba üle 60 000.

Helsingi kivide taga peitub juudi Kollmannide pere traagiline saatus. Kollmannin perheen kohtalo. Helsingis varjupaika otsinud Georg Kollmann, Janka Kollmann ja Franz Olof Kollmann küüditati Soomest aastal 1942, pärast mida nad viidi Auschwitzi koonduslaagrisse.

Soome loovutas 1942. aastal sakslastele kokku 8 juuti, nende seas Kollmannide pere.

Demnig käib ise kohal paigaldamas iga riigi esimesi komistuskive. Soome kutsus ta Helsingi elanik Kristina Paavela, kellele jäid meelde komistuskivid Berliinis kümme aastat tagasi.

Paavela võttis 2016. aastal Demnigiga ühendust, et paigaldada kivid Kollmannide mälestuse jäädvustamiseks Helsingis. Paavela elas ise lapsepõlves Munkkiniemis ja käis Kollmannide elumaja vastas klaveritunnis. Lisaks on Paavela elanud Viinis, kust Kollmannid natside eest pakku läksidki.

Georg ja ungari päritolu Janka Kollmann lahkusid Viinist Soome 1938. aastal. Helisngis asusid nad elama Munkkiniemis. 1941. aasta kevadel sündis Jankal poeg Franz Olof.

Pere elas Soomes neli aastat, enne kui nad välja saadeti ja Saksa salapolitseile Gestapole loovutati. Kaheksa Soomest välja saadetud juuti sõitsid 1942. aasta 6. novembril aurulaevaga S/S Hohenhörn Helsingist Tallinna. Edasi viidi nad Berliini kaudu Auschwitzi koonduslaagrisse.

Laagris eraldati mehed naistest ja lastest. Pooleteiseaastane Franz Olof ja Janka surid laagris.

Kaheksast Soomest välja saadetud juudist oli Georg Kollmann ainus, kes jäi laagris ellu. Ta suri 1992. aastal Iisraelis, kuhu asus elama peale sõda.

Lisaks Kollmannidele saadeti Soomest välja veel viis juuti. Kõigile neile on püstitatud mälestusmärk Helsingis Tähtitorninmäel, aga oma komistuskivid neil veel puuduvad.

 

Soome president Sauli Niinistö FT-le: Soomlased ei toeta liitumist NATO-ga ja mina olen soomlane

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö ütles intervjuus Briti väljaandele Financial Times, et soomlased ei toeta liitumist NATO-ga ja tema on soomlane. Samas märkis Niinistö, et juba kutse NATO-sse tagab teatud julgeoleku.

President Niinistö ütles intervjuus, et tunneb muret rahvusvahelise olukorra pärast, kuna maailmas mängivad üha enam rolli tugevad riigid nagu USA, Venemaa ja Hiina ning Euroopa Liidu kui väikeste riikide liidu roll väheneb. Samuti on Niinistö mures transatlantilise liidu murenemise pärast, seda pärast USA taandumist Iraani tuumaleppest, mis murendas Lääne ühtsust ja andis Venemaale vabamad käed Euroopas tegutsemiseks.

Suhetes Venemaaga tuletas Niinistö meelde vana kasakate ütlust: mis ripakil, see ära. Ta andis mõista, et suhetes Venemaaga tuleb jääda endale kindlaks ning olla konkreetne, samas ei tohi välistada vastastikust lugupidavat suhtlemist. Soome Turu linn on siiani Peterburi sõpruslinn veel ajast, mil Vladimir Putin töötas Peterburi linnavalitsuses ja president Putin kutsub siiani Moskvasse Turu endisi linnavalitsuse töötajaid, kes on juba pikalt pensionil. See näitab, et Putin ei unusta oma sõpru, kes tema suhtes on käitunud lugupidavalt.

Soome hoiab Venemaaga samuti vana lugupidavat joont ja ei ärrita Venemaad NATO-ga. Kuigi Soomet on NATO-sse kutsutud juba aastaid, pole Soome järele andnud. Niinistö ütles, et soomlased ei poolda liitumist NATO-ga ja tema on soomlane. Samas tagab juba kutse NATO-sse teatud turvalisuse.

Venemaa on Soomele oluline ekspordipartner. Venemaa on Soome jaoks tähtsuselt 5. ekspordimaa ja aastane eksport Soomest Venemaale moodustab üle 3 miljardi euro.

Niinistö ütles, et Euroopa Liit vajaks tugevamat ühise julgeoleku lepet, suuremat solidaarsust NATO-ga ja ühist pagulaspoliitikat koos tugevama piirikontrolli ja selgemate põhimõtetega pagulaste osas. Soome üksi on vastu võtnud ligi 30 000 pagulast alates 2015. aastast.

Niinistö ei näe probleemi Brexitis ja nii nagu tõid Briti meresõitjad Soome jalgpalli, kui nad 1890. aastal Turu linnas maabusid, nii on britid pööranud Euroopas tähelepanu julgeolekule, mida vahepeal peeti enesest mõistetavaks. Niinistö ütles, et kõigele vaatamata pole Soome loobunud kohustuslikust ajateenistusest ning küsimusele, kas ollakse valmis oma kodumaad kaitsma vastas jaatavalt 75 protsenti soomlastest, erinevalt 18 protsendist sakslastest. Soomlaste motiveeritus oma kodumaad kaitsta on kõrgeim Euroopas.

Seoses Venemaa sanktsioonidega otsib Soome võimalusi, kuidas pingeid leevendada. Soome on praegu Arktika nõukogu eesistuja ning seal on lisaks Põhjamaadele ja Kanadale liikmed veel USA ja Venemaa – läbirääkimised ongi käimas. Soome näeb, et Arktika nõukogu kaudu on võimalik pingeid maha jahutada.

Arktika kohta ütleb Niinistö samas, et tegemist on tõsise probleemiga: Kui kaotame Arktika, kaotame kogu planeedi – nii lihtne see ongi.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...28293031Page 29 of 31