Teisipäev, märts 19, 2024

Monthly Archives: juuni 2018

Soome kerkib lähiaastatel rekordiliselt palju uusi tuulikuid

NordenBladet — Soome kerkib lähiaastatel sadu uusi tuulikuid, kuna Soome riik toetab taastuvenergiat ja Soome tahab saavutada Euroopa Liidu poolt nõutava taastuvenergia taseme. Möödunud aastal paigaldati Soome 153 uut tuulikut. Kokku on Soomes praegu ligi 700 tuulikut, mis toodavad 4,8 TWh elektrienergiat. See on ligi 6 protsenti Soome elektritootmisest, vahendab Yle.

Tuulikute paigaldamist toetab nende odavnemine, juba praegu on tuuleenergia odavam kui tuumaenergia, ja seda ka ilma toetusteta. Tuuleenergiat on võimalik toota hinnaga veidi alla 30 euro MWh. See on 5-7 eurot MWh kohta odavam kui tuumaenergia.

Mujal maailmas on samuti trend, et loobutakse söe põletamisest ja minnakse üle tuule ning päikse energiale. Taani on siin kõige edukam, seal tuleb pool riigi elektrienergiast tuulest.

Uued tuulikud, mis on tõhusad ka nõrga tuulega, on võimelised katma kogu Soome elektrienergia vajaduse, mis on 86 TWh aastas.

Soome uued tuulikud on kavandatud nii maale kui merele.

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Maailma tervishoiuorganisatsioon tunnistas valu haiguseks, Soomes seda veel ei arvestata

NordenBladet — Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO tunnistas möödunud nädalal pikaajalise valu haiguseks, et kaotada valuga seotud häbi ja dogmasid. Soomes praegu sellega veel ei arvestata, aga olukord muutub. Soomes läbi viidud küsitluste järgi on 35 protsenti täiskasvanutest kogenud vähemalt 3 kuud kestnud valu. Igapäevast kroonilist valu esines 14 protsendil inimestest, vahendab Yle.

Suomen Kipu ry esimehe Virpi Paasisalo sõnul on valu tunnistamine haiguseks valu käes kannatavate inimeste jaoks väga oluline. Uued diagnoosid võimaldavad kaotada valuga seotud häbi ja dogmasid.

See annab valu käes kannatavatele inimestele teadmise, et valu polegi enda välja mõeldud või laiskusest tulenev häda, vaid see on reaalne haigus, millega tuleb tegeleda. Varem oli nii, et kui valule põhjust ei leitud, siis suunati inimene psühhiaatri juurde.

Valu diagnoosiga inimesel on võimalik hakata saama taastusravi ja sellega seotud toetust ning halvematel juhtudel töövõimetuspensioni. Kõige parem asi ongi see, et need õnnetud, kellele seni ei osatud valude tõttu diagnoosi määrata, saavad nüüd selle võimaluse. WHO vastavast otsusest pole Soomes aga veel palju abi, sest see tuleb ka kohapeal heaks kiita.

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Elisa avas Soomes maailma esimese 5G mobiilivõrgu, esimene kõne tehti Eestisse

NordenBladet — Mobiilsidefirma Elisa avas kolmapäeval maailma esimese kommertsliku 5G-võrgu. Esimese 5G-kõne kõne võttis Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner oma Eesti kolleegile, majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile.

Soome valitsus on valmis andma esimesed 5G load välja sügisel ning sellega on Soome üks esimesi maid maailmas, kus 5G tööle hakkab, vahendab Yle.

Ka teised operaatorid, näiteks Telia on lubanud avada 5G võrgu veel käesoleval aastal.

5G võimaldab kasutajatele palju kiiremat andmeedastust, väiksemaid viivitusi ja suurema hulga seadmete ühendamist võrku.

Esimesed 5G telefonid peaks tuluma turule juba järgmisel aastal, aga peamiselt 2020. aastal. Telefonide hinnad arvatavalt tõusevad. 5G võrk pole seotud konkreetse seadmega ja see annab eelise pilveteenuseid pakkuvate ettevõtetele nagu Facebook, Google ja Amazon.

Soome sideameti info kohaselt pannakse 5G sagedused oksjonile veel tänavu ja tõenäoliselt tuleb operaatoreid rohkem kui kolm. Väike operaatorite arv takistab Soomes mobiilside arengut.

Euroopa Liidus on võetud samuti sihiks kiire interneti arendamine ja 2025. aastaks peaks kõigil elanikel olema võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s kiirusega võrguga. 5G võrk peaks selleks ajaks olema saadaval kõigis linnades. 5G võrku saavad operaatorid kasutada 20 aastat.

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Juba teine Soome vald külvab sündivad lapsed rahaga üle

NordenBladet — Alles see oli, kui Lestijärvi vald Soome teatas 10 000 euro suurusest toetusest lapse sünni puhul. Nüüd kavandab Põhja-Savos asuv Rautavaara vald 5000 euro suurust sünnitoetust. Asja kohta on tehtud eelnõu ja see on parasjagu menetluses. Üldiselt on kõik eelnõu poolt, aga kokku lepitakse selles, kuidas seda makstakse, vahendab Talussanomat.

Tavaliselt jaotatakse sünnitoetused pikema aja peale, et lapsed kauem kohapeal elaksid. Näiteks Lestijärvi vald maksab pärast lapse sündi perele igal aastal 1000 eurot kuni lapse 10-aastaseks saamiseni, kokku 10 000 eurot.

Sünnitoetusega tahetakse suurendada Rautavaara atraktiivsust perede silmis. Vallas elab kõigest 1700 inimest. Alla 14-aastaste osakaal vallas on 11,4 protsenti, samas kui kogu Soomes on see 16,4 protsenti ehk märgatavalt suurem.

Rautavaara eelmine vallavalitsus võttis 2014. aastal kasutusele nn lutipeo, kus vastsündinud said puust valmistatud luti ja 100 eurot. See pole aga erilist mõju avaldanud, sest aastatel 2014-2017 sündis vallas ainult 27 last.

Asjatundjate väitel võivad radikaalsed sammud nagu suur sünnitoetust suurendada sünide arvu.

Lestijärvi vallas on pärast 10 000 euro suuruse sünnitoetuse kasutuselevõttu sündide arv hüppeliselt suurenenud. Lestijärvi tegi otsuse 2012. aastal, mil vallas sündis ainult üks laps. Juba järgmisel aastal sündis vallas 14 last.

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome sotsiaal- ja terviseteenuste reform lükati aasta võrra edasi

NordenBladet — Soome valitsuses vaidlusi tekitanud sotsiaal- ja terviseteenuste ehk nn Sote reform lükati aasta võrra edasi 2021. aastasse. Peaminister Juha Sipilä ütles juba varem, et reform lükkub edasi, kui põhimõtteid ei suudeta paika panna juulikuu lõpuks, vahendab Iltalehti.

Reformi ettevalmistajatel jääb veel palju tööd septembrisse, mis tähendabki, et reform lükkub aasta võrra edasi.

Sote reform kulgeb paralleelselt haldusreformiga ja selle peamine muutus võrreldes praegusega on selles, et sotsiaal- ja tervisteenused viiakse valla tasandilt üle loodavale maakondlikule tasandile. Valdadele jääb aga edasi vastutus lasteaedade, koolide, spordi ja kultuuri eest.

Soome haldusreformiga viiakse otsuste tegemise tasand üle valdadelt maakondadele, mis peaks tagama elanikele võrdsemad võimalused nii kaasarääkimise kui teenuste kättesaadavuse osas. Uue jaotuse järgi luuakse Soomes juurde veel üks omavalitsuse tasand: maakond. Luuakse 18 maakonda, kuhu valitakse valimiste teel esindajad. Maakonnad jagatakse omakorda 5 koostööpiirkonda. Inimestel on võimalus tulevikus avalikke teenuseid tellida eri maakondadest.

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT