Teisipäev, juuli 22, 2025

Monthly Archives: märts 2018

Praktika ELi delegatsioonis ÜRO juures. Mida te praktikandina teete? Kes saavad kandideerida? Kuidas kandideerida?

NordenBladet – Nüüd võid töötada ELi ja ÜRO heaks ühekorraga, olles praktikal ELi delegatsioonis ÜRO juures New Yorgis.  ELil on ÜRO juures alalise vaatleja staatus. ELi delegatsioon teeb ÜROga koostööd praktiliselt kõigis selle tegevusvaldkondades: arengupoliitika, rahutagamine, humanitaarabi jne.

Mida sa praktikandina teed?
ELi delegatsioonis praktikal olles jälgid ÜRO selliste asutuste tööd, nagu Julgeolekunõukogu, Peaassamblee ja selle erinevad komiteed ning Majandus- ja Sotsiaalnõukogu.

Töötades kõrvuti delegatsiooni ametnikega, koostad sa aruandeid ja briifinguid komisjoni peakorterile Brüsselis ning teistele komisjoni delegatsioonidele maailmas.

Kes saavad kandideerida?
Kandideerimiseks pead:

  • olema ELi kodanik
  • olema lõpetanud vähemalt 3-aastase ülikoolikursuse, eelistatavalt politoloogia, majanduse, arengu-uuringute, keskkonnauuringute või inimõiguste/humanitaarõiguse valdkonnas
  • valdama inglise keelt
  • omama täielikku ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustust, mis kehtib USAs ja Kanadas.

Kahjuks ei saa sa taotlust esitada juhul, kui oled juba ELi institutsioonis või asutuses praktikal olnud või töötanud kauem kui kuus kuud.

Kuidas kandideerida?
Täida taotlusvorm ja saada see praktikakoordinaatorile. Kontrolli üle, et sinu taotluses oleksid täidetud taotlusvorm, CV ja kaaskiri ning soovitused praegustelt või endistelt õppejõududelt või tööandjatelt.

Pea silmas tähtaegu!

Delegatsioonis on kolm vabatahtliku praktika võimalust aastas, mis on 3–6-kuulised. Järgmise taotluste esitamise tähtaja saad teada siit: European Union @ United Nations.

_______________________________
Mis on ÜRO?
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 193. ÜRO peasekretär on António Guterres. ÜRO töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.

Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.

Eesti keeles on selle organisatsiooni ametlik nimi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja lühend ÜRO, ehkki mõnes keeles piirdutakse ingliskeelse lühivormi (United Nations) tõlkega. Eestikeelne kasutus rõhutab institutsiooni.

ÜRO ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Eesti Rahvusraamatukogu.

ÜRO struktuur
Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele.

Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV – on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee iga-aastaselt kaheks aastaks, igal aastal valitakse 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest.

 

Majandus- ja Sotsiaalnõukogul (Economic and Social Council) on 9 alalist komiteed ning lisaks eksperdiorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid.

Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice) on ÜRO tähtsaim õigusorgan. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õiguslikke küsimusi.

Hooldusnõukogu (Trusteeship Council) kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume.

Sekretariaat (Secretariat) on ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. Alates 1. jaanuarist 2017 on ÜRO peasekretär Antonio Guterres Portugalist.

ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuuluvad spetsialiseeritud valitsustevahelised organisatsioonid, sh:

ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO),
Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD),
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO),
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO),
Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO)
ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) jm)

ning ÜRO abiorganisatsioone:

ÜRO Lastefond (UNICEF),
ÜRO Arenguprogramm (UNDP),
UNEP,
UNCHR,
UNCTAD,
UNDCP,
ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo (UNODC) jm.

ÜRO Pekorter
Praegune ÜRO peakorter ehitati New Yorki East Riveri jõe kaldale aastatel 1948–1952. John D. Rockefeller jun ostis selle krundi 8,5 miljoni USA dollari eest ja detsembris 1946 annetas maa ÜRO-le.

Hoone projekteerimisega tegeles rahvusvaheline arhitektide töörühm, mida juhtis Wallace K. Harrison USA-st. Rühma kuulusid ka sellised tuntud arhitektid nagu Le Corbusier (Prantsusmaa) ja Oscar Niemeyer (Brasiilia). Lõplik projekt koostati Le Corbusier’ visandatud idee põhjal, mis koosnes vastandite tasakaalust – kõrge klaasist kontorihoone ja madala ümmarguse kupliga peaassamblee hoonega. Valminult peeti objekti lõplikku lahendust üheks modernsemaks arhitektuurinäiteks Manhattanil.

Nurgakivi panemise tseremoonia toimus 14. septembril 1948 ja ÜRO peakorter avati 10. jaanuaril 1951. Selleks ajaks oli valminud 39-korruseline marmorist ja klaasist sekretariaadihoone. 1952 valmisid ka konverentside ja peaassamblee hooned.

ÜRO peakorteri aadress on 760 United Nations Plaza, New York, NY 10017, USA.

Avafoto: NordenBladet

Märksõnad: EL, Euroopa Liit, ÜRO, New York, praktika, tegevusvaldkond, arengupoliitika, rahutagamine, humanitaarabi , koostöö, kuidas saada praktikale, kuidas saada praktikandiks, EL delegatsioon, praktikandi iseloomustus, praktikandi juhendamine, praktikandi hinnang, praktikandi analüüs, alaline vaatleja, mida nõutakse, mis on tingimused, mis tingimustel, institutsioon, taotlusvorm, CV, üro peasekretär, üro inimõiguste ülddeklaratsioon, üro peasekretärid, üro harta, üro liikmed, üro eesti, üro julgeolekunõukogu, üro mereõiguse konventsioon, üro lapse õiguste konventsioon , arengueesmärgid, allasutused, ametlikud keeled, alalised liikmed, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, rahvusvaheline julgeolek, rahvusvaheline rahu, põhikiri, harta, mis on üro, abiorganisatsioon, poliitika, politoloogia, uuringud, tudeng, ülikool, haridus, töörühm

Lions-klubide rahvusvahelised noortevahetused. Mis on Lions noortevahetuse programm? Kes saavad kandideerida?

NordenBladet – Jah, sa võid minna välismaale kas õppima, tööle, tegutsema vabatahtlikuna või lihtsalt elu nautima. Kuid miks mitte süüvida mõnda kultuuri Lions-klubi rahvusvahelise noortevahetuse ja noortelaagrite programmi kaudu?

Mis on Lions noortevahetuse programm?
Rahvusvahelise Lions-klubide organisatsiooni liikmed teevad vabatahtlikku tööd, et muuta kohalikku elu paremaks. Lions noortevahetuse programmi raames aidatakse noortel välismaal reisida, et nad kogeksid elu teistes kultuurides.

Vahetused.  Võid osaleda vahetusprogrammis kõikjal, kus on olemas Lions-klubi. Praegu on 46 000 sellist klubi, liikmete koguarvuga 1,35 miljonit. Enamik vahetusi kestab 4–6 nädalat, mille jooksul sa viibid teises riigis ühes või mitmes vastuvõtvas perekonnas. Kohtud omavanuste inimestega kogu maailmast, saad sõpru, mõistad, mis teid ühendab ning mis teid eristab, ja koged muud huvitavat.

Laagrid kestavad 1 või 2 nädalat, hõlmavad sageli viibimist peres ning tutvumist kultuuriliste ja looduslike vaatamisväärsustega.

Kes saavad kandideerida?

Osalemiseks Lions noortevahetuse programmis pead:

  • olema 15–22 aastat vana
  • omama põhiteadmisi vastuvõtvas riigis räägitavast keelest
  • olema valmis esindama oma kogukonda, riiki ja sponsoreerivat Lions-klubi
  • esitama tõendid kindlustuse (tervise, ravi ja reisikindlustus) kohta ning sõlmima vastutuskindlustuse lepingu

Kuidas kandideerida?

  1. Võta ühendust kohaliku Lions-klubiga sponsorluse taotlemiseks või piirkondliku noortelaagrite ja -vahetuste eest vastutava isikuga, kelle leiad vastavast nimekirjast
  2. Täida taotlus
  3. Kui sponsorsuhted on paigas ja allkirjad on kogutud, edastatakse taotlus võimalikele vastuvõtvatele klubidele vahetuse teokssaamiseks.

Noortevahetuse lugu

Stephanie Theyssen Belgia Lions-klubist käis 2011. aastal Hawaiil.

„See noortelaager muutis mu elu mitmel erineval moel. See andis mulle hingelise ja kultuurilise tasakaalu. Sain sõltumatuks ja enesekindlaks (suheldes paljude erinevate klubidega ning esinedes neile) ning arenesin sotsiaalselt (kohtle igaüht, nagu ta oleks su pereliige, ning aidake üksteist igal võimalikul moel).   Suur tänu selle suurepärase kogemuse eest. Mahalo!”

 

Avafoto: NordenBladet

Vaata lisaks:
18 SOOVITUST, millele tasub enne reisi tähelepanu pöörata

KUIDAS toimida, kui reisil tekivad terviseprobleemid

Euroopa Noorteportaal: Välismaale elama asumine (NÕUANDED soodsa majutuse leidmiseks) + KÕIK vajalikud lingid!

100 KASULIKKU nippi nutikaks reisimiseks! + VAJALIKUD lingid ja REISIFOTOD!

 

Märksõnad: Lions club, Lions clubs, Lions klubi, klubi, reisimine, kultuur, toetused, kuidas taotleda, kuidas kandideerida, taotlusvorm, välismaale vabatahtlikuks, noor, noored, noorteportaal, noorteplatvorm õpilane, õppur, õpin, kool, teenus, teenused, portaal, veebileht, veebilehed, veebisait, veebisaidid, milliseid veebisaite külastada, tervis, haridus, töö, kultuur, keskkond, praktiline teave, karjäär, töökohad, töökoht, koostöö, lõimumine, veeb, online, info, areng, asutused, teave, organisatsioon, sponsor, sponsorsuhted, kuidas leida sponsorit, noorteorganisatsioon, Eesti, Euroopa, kogemuste vahetamine, programm, noorteprogramm, Idapartnerlus, Idapartnerluse päevad, Idapartnerluse projekt, AEGEE Euroopa, Euroopa noored, välismaale elama ja tööle, välismaale elama asumine, välismaale elama minek, lapsega välismaale elama, perega välismaale elama, laps välismaale elama, kuidas minna välismaale elama, välismaale elama, välismaal elavad eestlased, kuhu välismaale elama minna, elama asumine, kuhu riiki elama minna, kuidas minna välismaale elama, lapsega välismaale elama, välismaale elama minek, kuidas välismaale kolida, ajutiselt välismaale elama

 

Noorte veebisaidid väljaspool Euroopat – palju praktilist teavet töökohtade, karjääri, välismaal reisimise, hariduse, raha, tervise ja noorteteenuste ning muude küsimuste kohta

NordenBladet – Laienda oma silmaringi väljapoole Euroopat! Need noortele suunatud veebisaidid on hea moodus alustamiseks.

Austraalia noorteportaal – Austraalia valitsuse veebisait, mis hõlmab tervise, hariduse ja töö, kultuuri, keskkonna, rahanduse jms valdkondi.

Ibero-Ameerika noorteorganisatsioon (ainult hispaania ja portugali keeles) – see on rahvusvaheline organisatsioon, mis koondab Ladina-Ameerika, Hispaania ja Portugali noorteasutusi. Tähelepanu pööratakse noorte kaasamisele, lõimumisele ja koostööle; saidil leidub uudiseid, üritusi, videolinke ja riikides asuvate organisatsioonide linke.

Lõuna-Aafrika noorteportaalseda haldab riiklik noorte arengu asutus, keskendudes noorte arengule ja muudele noorte teemadele. Uuri tööelu ja -võimaluste, stipendiumite, tervise, ettevõtte asutamise ja uute oskuste õppimise kohta.

Kanada noorteportaal – praktiline teave töökohtade, karjääri, välismaal reisimise, hariduse, raha, tervise ja noorteteenuste ning muude küsimuste kohta.

Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna noorteportaal – suunatud noortevõrgustikele, -organisatsioonidele ja -rühmadele ning noortega töötavatele inimestele Ladina-Ameerikas ja Kariibi piirkonnas. Siit leiad foorumid, uudiskirjad ja raamatukogu ning teavet kodakondsuse, kultuuri, hariduse, keskkonna, vaba aja, töö, tervise, elulaadi ja vabatahtliku tegevuse kohta.


Vaata ka:
Euroopa – Vahemere piirkonna noorteplatvorm ühendab noori
Hakka Euroopa ja Vahemere piirkonna platvormi Join the Euro-Med programmi partnerorganisatsiooniks ning saa kontakte partneritega 35  Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluses osalevas riigis. Ka teised valitsusvälised organisatsioonid saavad võimaluse teid leida.

Euroopa ja Vahemere piirkonna noorteplatvormi peamine eesmärk on võimaldada kahe piirkonna valitsusvälistel organisatsioonidel luua võrgustik ning vahetada kogemusi.

Koostöö Ida-Euroopa noortega
Kas oled kunagi tundnud huvi, kuidas elavad noored ELi mittekuuluvates Ida-Euroopa riikides? Organisatsiooni AEGEE Euroopa idapartnerluse projekt annab võimaluse saada seda teada ning töötada koos omataoliste inimestega neis riikides parema tuleviku nimel.

Mis on AEGEE Euroopa?

See on Euroopa suurim valdkondadevaheline noorteorganisatsioon, mis ühendab 13 000 erineva kultuuritaustaga üliõpilast 40 Euroopa riigist.

Kuidas liituda?
Idapartnerluse projektiga liitumiseks pead saama AEGEE liikmeks oma kohaliku AEGEE rühma kaudu. Idapartnerluse meeskond koostatakse vastavalt projekti vajadustele. AEGEE liikmel ei pea olema väga palju kogemusi. Hoia silm peal huvitavatel projektidel ja üritustel.

Idapartnerluse päevad
Kui soovid panustada idapartnerluse projekti, kuid parasjagu ei ole sinu jaoks sobivat tegevust, võid ise ürituse korraldada. Asja mõte on anda noortele kogu Euroopast arusaam reaalsest elust idapartnerluse riikides. Sa võid ise otsustada, kuidas seda teha – kas arutelude, ümarlauadiskussioonide, presentatsioonide, sihtriikide üliõpilastega kohtumiste, ülikooliloengute või mõnes muus vormis.

Taustteave:
Idapartnerluse projekti toetatakse ELi programmi „Euroopa noored” meetme 3.1 raames, mis keskendub koostööle naaberriikidega ning noortele eurooplastele uute võimaluste avamisele.

Programmi „Euroopa noored” osa Idapartnerluse noorte aken pakub veelgi rohkem koostöövõimalusi noortele, noorsootöötajatele ja noorteorganisatsioonidele Euroopa Liidus ja idapartnerluse riikides, eraldades selleks täiendavaid vahendeid.


Avafoto: NordenBladet

Märksõnad: noor, noored, noorteportaal, noorteplatvorm õpilane, õppur, õpin, kool, teenus, teenused, portaal, veebileht, veebilehed, veebisait, veebisaidid, milliseid veebisaite külastada, tervis, haridus, töö, kultuur, keskkond, praktiline teave, karjäär, töökohad, töökoht, koostöö, lõimumine, veeb, online, info, areng, asutused, teave, organisatsioon, noorteorganisatsioon, Eesti, Euroopa, kogemuste vahetamine, programm, noorteprogramm, Idapartnerlus, Idapartnerluse päevad, Idapartnerluse projekt, AEGEE Euroopa, Euroopa noored

10 lihtsat moodust kolesterooli vähendamiseks

OHMYGOSSIP – Kas muretsed oma liigkõrge kolesteroolitaseme pärast? Kui jah, siis on järgnev  jutt sinu jaoks. Nagu teada on kolesterool meie kehale ülivajalik, ca 75-80% sellest sünteesib keha oma igapäevasteks vajadusteks ise. Päevas toodab organism keskmiselt  ühe grammi kolesterooli. Kolesterool on kõikide steroidhormoonide, sealhulgas D-vitamiini eelaineks.

10 kasulikku toiduainet, mida me liiga vähe sööme

NordenBladet – Nimekiri kümnest kasulikust toiduainest on kokku pandud Johnny Bowdeni raamatute põhjal. Johnny Bowden on ameerika füsioloog, kes on avaldanud seitse raamatut, kaasa arvatud The 150 Most Effective Ways to Boost Your Energy.