NordenBladet – Kas Su vĂ€ike poeg on kui Ă€ravahetatud kui on aeg hambaid pesta? Kas Su vĂ€ike tĂŒtar viskab end selili ja karjub kui Sa tahad talle turvarihma peale panna? Siin on viis keerulist situatsiooni ja sama palju lahendusi.
1. Laps ei luba endale turvarihma peale panna
VÀÀrib vĂ”itlust? Kindlasti. Siin pole kĂŒsimus mitte ainult seaduse jĂ€rgimises vaid lapse elus. Hoia laps turvatoolis rihm peal seni kui on vĂ”imalik, nii on turvalisem ja neil on raskem sĂ”idu ajal pĂŒsti tĂ”usta.
Taktika: korralda vĂ”istlus. Kes jĂ”uab esimesena turvarihma kinni panna? Samuti vĂ”ib aidata lapse tĂ€helepanu hajutamine naljakate laulude ja grimassidega samal ajal kui sa rihma kinnitad. Pista talle kĂ€tte mĂ€nguasi kui oled valmis. ĂĂ€rmisel juhul vĂ”ib lapsele preemiat lubada. Vaata, et Sul oleks taskus midagi ihaldusvÀÀrset, mille Sa lubad vĂ€lja vĂ”tta niipea kui turvavöö on peal.
2. Laps keeldub vanaema kallistamast vÔi talle musi andmast
VÀÀrib vĂ”itlust? Nii ja naa. “Ma ei soovita sundida lapsi sugulasi musitama. Sellel on tavaliselt vastupidine effekt ja lastel on vĂ€hem tahtmist sugulasi kĂŒlastada ning rohkem tahtmist korraldada stseene,” ĂŒtleb Debbie Glasser, Ph.D., Newsforparents.org asutaja. Pealegi pole pealesunnitud kallistus tavaliselt eriti armastusvÀÀrne.
Millist taktikat kasutada? Valmista last ette ja rÀÀgi talle, kes kĂŒlla tuleb ja lisa, et kĂŒlalisele meeldivad kallistused. SeejĂ€rel, just enne kui Sa avad ukse, vĂ”id veelkord meelde tuletada, et kallistused kĂŒlalisele meeldivad ning lisa, et aitab ka suurest naeratusest – igal juhul on vanaema/vanaisa rÔÔmus.
Teine vĂ”imalus on ise eeskuju nĂ€idata. Kui Su laps kallistamast keeldub, siis naera vaid ja ĂŒtle “Aga mina teen seda!” ja kallista kĂŒlalist kĂ”vasti.
3.Sinu vĂ€ike poeg vĂ”i tĂŒtar keeldub hambaid pesemast
VÀÀrib vÔitlust? Aga loomulikult.
Milliseid taktikaid kasutada? Aja hammaste pesemine kellegi teise kaela. Ătle, et see pole mitte Sina, kes absoluutselt nĂ”uab hammaste pesemist, vaid seda teeb hambaarst. Konstateeri lihtsalt fakti ja pese lapsel hambad Ă€ra.
Anna lapsele vĂ€ike valikuvĂ”imalus. Vaata, et Sul oleks kodus kaks erinevat hambaharja. Ăra kĂŒsi lapse kĂ€est, kas ta on valmis hammaste pesemiseks. Teata kindla hÀÀlega, et nĂŒĂŒd on aeg hambaid pesta ja kĂŒsi, millist vĂ€rvi hambaharjaga ta tĂ€na hambaid pesta tahab.
4. Laps ei söö juurvilju
VÀÀrib vÔitlust? Jah, igatahes mingil mÀÀral. VÀikesed lapsed on toidu suhtes sageli pirtsakad ja see on normaalne, vÀhemalt teatud piirides. Kui laps keeldub porgandit söömast, pole veel mingit pÔhjust paanikaks. TÔenÀoliselt muutub tema toiduvalik aja jooksul tasakaalukamaks. See aga ei tÀhenda seda, et Sa peaksid Àra lÔpetama erinevate toiduainete ja erinevat vÀrvi köögiviljade pakkumise oma lapsele.
Taktikad: Serveeri juurvilju toorelt. Paljudel juurviljadel muutub maitse pĂ€rast keetmist tugevamaks. Paku seetĂ”ttu keetmata vĂ”i kergelt hautatud köögivilju, nagu nĂ€iteks terveid porgandeid, kooritud sellerit, sojaubasid ja “brokkolipuud” naturaalse jogurti vĂ”i salatikastmega, mille sisse saab juurvilju kasta.
VÔi anna hoopis puuvilju. Vali sellised puuviljad, mis sisaldavad palju A vitamiini (cantaloupmelon, aprikoosid, mango) ja C vitamiini (apelsin, maasikad, kiivid), et lapse toidulaud oleks tasakaalus. Peale selle vÔib anda ka multivitamiine, kuid enne seda tuleb konsulteerida lastearsti vÔi -Ôega.
5. Laps ei tule kui Sa teda kutsud
VÀÀrib vĂ”itlust? Ei ole eriti realistlik loota, et Sinu kaheaastane loobub mingist temale huvitavast tegevusest lihtsalt sellepĂ€rast, et Sina seda tahad. “Kui Sa oled oma last mitu korda kutsunud ja ta pole vĂ€lja ilmunud enne kui ta on valmis, Ă”petad Sa lapsele enda ignoreerimist,” ĂŒtleb Elisabeth Pantley, raamatu The No-Cry Discipline Solution autor.
Proovida vÔib jÀrgnevaid taktikaid:
KÔla nagu tulemine oleks seda vÀÀrt. Kutsu last entusiastliku hÀÀlega ja kui ta tuleb, siis tervita teda ja nÀita vÀlja, et Sul on hea meel. VÔib ka lehvitada mÔne kaisuloomaga vÔi mÀngida mÀngutoosiga vÔi veidi tantsida.
Teine vĂ”imalus on anda kaks hoiatust, selle asemel, et korduvalt kutsuda. Ătle nĂ€iteks lapsele, et ta peab tulema viie minuti pĂ€rast ja viie minuti pĂ€rast ĂŒtled: “Tule nĂŒĂŒd!” ning ootad ĂŒhe minuti. Kui laps ikkagi Sinu juurde ei tule ja ei vasta ka, siis vĂ”ta tal kĂ€est kinni ja ĂŒtle: “Kui ma kutsun, siis tahan ma, et Sa tuled.” VĂ€ike laps ei tea kuipalju aega on möödunud, kuid natukese aja pĂ€rast hakkab ta aru saama Sinu ootustest. VĂ”ib aidata ka see kui Sa nĂ€itad vĂ€lja, et saad aru, mida laps tunneb, nagu nĂ€iteks: “Ma saan aru, et Sa parema meelega laseksid terve Ă”htu liugu, aga me peame nĂŒĂŒd minema hakkama.”
Avafoto: Pexels




