Teisipäev, märts 19, 2024

Monthly Archives: märts 2018

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson: Araabia Ühendemiraadid ootavad Eestit osalema Dubai EXPOle

NordenBladet — Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul, kes täna kohtus Araabia Ühendemiraatide Föderaalkogu kolleegiga, on Eesti oodatud osalema Dubai EXPOl.

Mihkelson kohtus Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatide Föderaalkogu välis- ja kaitsekomisjoni esimehe Mohamed Salem Kardous Obaid Al Ameriga, kes tunnustas kahe riigi märgatavalt kasvanud diplomaatilist suhtlust ja viimastel aastatel neljakordistunud kaubavahetust. „Eriti oluliseks pidas ta Eesti võimalikku osalemist Dubai EXPO-l 2020. aastal,“ ütles Mihkelson.

„Dubai EXPO-l osalemine annaks meile ka väärtusliku diplomaatilise kogemuse ja võimaldaks vajaduse korral teha eeltööd Eesti huvide paremaks kaitsmiseks majanduslikult väga innovaatilises regioonis,“ ütles Mihkelson. „Eesti tuntus ei lõpe ega pea lõppema Euroopa Liiduga.“

Mihkelsoni sõnul on terve hulk Eesti ettevõtteid regioonis juba kohal või sihivad sealseid turge. Samuti on osa ettevõtteid ja ettevõtlusorganisatsioone valmis panustama riigi osalemisse Dubai EXPO-l.

Mihkelson kinnitas kohtunumisel, et Eesti suhtub väga tõsiselt suhete arendamisse Araabia Ühendemiraatidega ning uurib võimalusi oma diplomaatilise esinduse avamiseks Abu Dhabis. „Kahe riigi kaubavahetus ning ka turism on kenas tõusutrendis, mille jätkumisele aitaks kaasa ka rahvaesinduste suurem koostöö ja teineteisetundmine,“ ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul kiitis Al Ameri Eestit kui e-maailma rollimudelit ning väljendas toetust Eesti kandideerimisele ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Mihkelson viibibki Araabia Ühendemiraatides Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soomes uus ahistamisskandaal: tuntud filmimees Aku Louhimies Yle andmetel väidetavalt allutab ja alandab inimesi

NordenBladet — Soomes on puhkenud uus ahistamisskandaal – nüüd on selle keskmes tuntud režissöör Aku Louhimies, kes temaga kokku puutunud näitlejate väitel allutab ja alandab teisi. Soome filmitähed Pamela Tola, Matleena Kuusniemi, Pihla Viitala ja Jessica Grabowsky on rääkinud Yle ajakirjanikele, kuidas režissöör Aku Louhimies kasutab oma töös jõuvõtteid. Näiteks sunniti Pamela Tolat rõdult alla hüppama ilma julgestusköieta. Kui näitleja sellega ei nõustunud, hakati teda pilkama.

Louhimies ise tunnistab, et pole suutnud alati võttepaikadel luua positiivset meeleolu. Samas peab ta lavastaja ja näitleja koostööd kahe kunstniku vaheliseks suhteks, kus lepitakse kokku, mida ja kuidas tehakse. Selle põhjal kujuneb välja vastastikune usaldus, tänu millele on võimalik korda saata ränkadena paistvaid asju.

Louhimies tunnistab samas, et pole kedagi alandanud ega kiusanud.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Maaelukomisjon peab vajalikuks tagada maapiirkondades bussiliikluse paindlik korraldus

NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjonis toimunud arutelul keskenduti maapiirkondade bussiliikluse läbimõeldud korraldamisele nii liiklusskeemide kui ka teenuse kättesaadavuse seisukohalt.

Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul oleneb bussiliiklusest maapiirkondades elavate inimeste igapäevane elukorraldus, millesse on toonud olulised muudatused läbiviidud haldusreform.

„Avaliku bussiliikluse korraldamisel soodsatel tingimustel peame arvestama ka kommertsliinidega, mis teenindavad suurt sõitjate gruppi. Kommertsliinidel toimival bussiliiniveol on piisavalt palju sõitjaid, kellele on see hädavajalik teenus. Just tänu sellele saavad need liinid toimida ilma riigipoolse toeta,“ ütles Kokk. Tema hinnangul peame seda asjaolu võtma arvesse maapiirkondade paindliku bussiliikluse korraldamisel.

Tänastel toimivatel kaugliinidel tuleb luua eelmüügist ostetud pileti puhul nõudepeatuse võimalus, et inimesed saaksid soovi korral bussi peatust tellida. Kokk lisas, et täna jõuti kokkuleppele nõudepeatuse soovide esitamise küsimuses. Sellest tuleb teavitada maanteeametit, kes siis vedajatega koostöös ka lahenduse leiavad.

Maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse arvates tuleks vältida olukorda, kus avaliku liiniveo korraldamisel kujundatakse oluliselt ümber turutingimusi ning tekitatakse tavapärastel turutingimustel hästi toimivale  teenusele avalike vahendite toel ebatervet konkurentsi, mis kahjustab vedajate majandustegevuse  jätkusuutlikkust. „Maakonnasisese tasuta bussiliikluse pealiskaudse ja kõiki nüansse mittearvestava elluviimise korral on ohud just sellise ebaterve konkurentsiolukorra loomiseks,“ ütles Kruuse. Ta lisas, et  kommertsalustel toimuva bussiliiniveo puhul pole tegemist turusegmendiga, mida ei mõjutaks avaliku liiniveo korraldamisel langetavad otsused.

Maaelukomisjoni istungil väljendati soovi, et tasuta maakonnasisese ühistranspordi korral tuleb võimaldada sõitjatel kasutada maakonnasisesteks sõitudeks samadel alustel kommertsliine, kui mõistlikus ajavahemikus puudub avaliku liiniveo ühendus sõitja lähte- ja sihtkoha vahel.

Toetati ettepanekut, mille kohaselt hüvitataks kommertsalustel liini teenindavale vedajale seaduses sätestatud tasuta sõiduõigusega reisijagruppide vedamisel saamata jääv piletitulu.  Tuleks kujundada raamistik väikese nõudlusega peatuste paindlikumaks teenindamiseks kaugliiniveol.

Põhjendatud oleks ka viia tulumaksuseadusesse muudatus, et vabastada töötaja ühistranspordikulude hüvitamine erisoodustusena maksustamisest.

Maaelukomisjon analüüsib tehtud ettepanekuid ja esitab need valdkonna eest vastutavale ministeeriumile.

Maaelukomisjoni istungil osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, OÜ Taisto Liinid, ASi GoBus, ASi Mootor Grupp ning ASi T Grupp esindajad.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soomes on ELis kõige väiksem palgavaeste osakaal, Eestis kolm korda suurem

NordenBladet — Värske uuringu järgi on Soomes kõige väiksem palgavaeste osakaal Euroopa Liidus. Eestis on palgavaeseid kolm korda rohkem. Soomes on palgavaeseid vaid 3,1 protsenti töölkäijatest. Eestis on vastav number kolm korda suurem – 9,6 protsenti. Kõige rohkem on Euroopa Liidus palgavaeseid Rumeenias – tervelt 18,9 protsenti. Euroopa Liidu keskmine on 8,9 protsenti.

Eesti on üks suurema palgavaesuse tasemega riike Euroopa Liidus, Eesti olukord on palgavaesuse osas kehvem kui Lätis ja Leedus.

Sarnaselt Soomele on Euroopa Liidus vähem palgavaeseid Tšehhis, Belgias, Iirimaal ja Taanis. Palgavaeseid on lisaks Rumeeniale rohkem Kreekas, Hispaanias, Luksemburgis ja Itaalias.

Luksemburgis on suur palgavaesus, kuna seal töötab palju madalapalgalisi immigrante, peamiselt portugallasi.

Käesolev uuring tehti 2016. aastal, eelmine 2010. aastal Võrreldes eelmise uuringuga on olukord kõige rohkem halvenenud Ungaris ja kõige rohkem paranenud Leedus.

Vaesusohus elavateks inimesteks loetakse neid, kes elavad vaesuspiiril majapidamistes. Vaesuspiiril on sellised majapidamised, kus sissetulek moodustab vähem kui 60 protsenti mediaansissetulekust.

Palgavaeste osakaal Euroopa Liidus, allikas Eurostat, graafika Yle.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Keskkonnakomisjon toetab GMO-vaba Eestit

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjoni hiljutisel istungil käsitleti põhjalikult kollektiivses pöördumises „Keelustada Eesti GMO-kultuuride kasvatamine“ toodud ettepanekuid ja seisukohti. Keskkonnakomisjon toetas GMO – vaba suunda.

Arutelu käigus toodi esile nii tänased teadmised, uuringute tulemused, inimeste hoiakud GMO-de suhtes ning GMO-de kasutamisega kaasnevad riskid. Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra märkis, et hetkel reguleerib GMO-de kasvatamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, mida aastal 2015 täiendati. Nimetatud täiendus annab liikmesriikidele võimaluse konkreetse GMO kasvatamist piirata või keelata oma territooriumil või selle osal, kui liikmesriik leiab, et see on põhjendatud ja vajalik.

„Tänase seisuga ei ole Keskkonnaministeerium andnud ühtegi GMO-de keskkonda viimise luba. Seega Eesti on käesoleval ajal GMO-de kasvatamisvaba. Keskkonnakomisjon toetas antud küsimuses senise GMO vaba poliitika jätkumist ühehäälselt.  Keskkonnaministeeriumi hinnangul ei ole ka pikemas perspektiivis näha ette muutust selles hoiakus. GMO-de taotlusi on Eestis seni hinnatud teaduspõhiselt ja otsused põhinevad geenitehnoloogiakomisjoni arvamustel,“ ütles Vakra.

Komisjoni aseesimehe Kalle Pallingu sõnul on GMO- vabal suunal  märgiline tähendus.“ Riigi ja looduse mainekujunduse seisukohalt on sellel oma väärtus, kui me tahame end näidata puhta toidu tootjana,“ ütles Palling.

Komisjoni istungil viidati ELi direktiivis toodud sättele, mis annab võimaluse  menetluse algatamist konkreetse GMO kasvatamise keelustamiseks riigis, mitte üldist GMO-de kasvatamise keeldu. GMO kasvatamise keelustamine peab olema põhjendatud ja aluseks võivad olla keskkonnapoliitika eesmärgid, asulaplaneerimine, maakasutus, sotsiaalmajanduslik mõju, GMO-sisalduse vältimine teistes toodetes, põllumajanduspoliitika eesmärgid ja avalik kord.

Komisjoni istungil toodi esile ekspertide hinnangud, mille kohaselt ei ole GMO maisidel mingeid bioloogilisi ega majanduslikke eeliseid Eestis kasvatamiseks.

Komisjoni istungil osalesid Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.

 

Allikas: Eesti Riigikogu