NordenBladet — Soomes sai äsja valmis Euroopa Liidu tähtsaim maanteeühendus Venemaaga, mis katab kogu Soome lõunarannikut ja ühendab Peterburgi Põhja-Iirimaaga. Soomes kulgeb tee Vaalimaa piiripunktist kuni Turu linnani.
Tee avaldab positiivset mõju Soome majandusele ning kindlustab Soome positsiooni tähtsaima Ida-Lääne sillana. Teed ehitati kokku 62 aastat ja nüüd saab läbi kogu Soome lõunaranniku sõita turvaliselt mööda neljarealist kiirteed.
Maantee pikkus on kokku 350 kilomeetrit ja see on Soome pikim kiirtee. tee ehitamist alustati 1956. aastal.
NordenBladet —7.-8. märtsil toimub Tallinnas Funktsionaalsete materjalide ja tehnoloogiate doktorikooli teaduskonverents. Konverents on Tallink Spa & Konverentsi Hotellis. Doktorikooli kuuluvad tehnikaülikooli doktorandid, kes õpivad keemia ja geenitehnoloogia, keemia- ja materjalitehnoloogia, mehhanotehnika ning tehnilise füüsika doktoriõppekavadel. Doktorikooli eesmärgiks on doktoriõppe kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmine.
Doktorikooli teaduskonverentsil osaleb 100 doktoranti ja teadlast Tallinna Tehnikaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist. Konverentsil peavad doktorandid suulisi ja posterettekandeid oma uurimistööst keemia, füüsika ja materjalitehnoloogia valdkondades ning osalevad diskussioonis Eesti tippteadlastega. Kokku on 23 suulist ettekannet, mille pikkus on 20 minutit, lisaks on 50 posterettekannet. Esmakordselt doktorikooli ajaloos on kavas ka doktorantide kolme minuti loengud, mida on kokku 40.
Konverentsil esineb kutsutud ettekandega Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu, „How (is it) to be a young scientist (in Estonia)?“
NordenBladet — Soomlased ei väsi leiutamast: nüüd on valmis saadud puidust tehtud ainega, millest saab valmistada värve ja liime. Soome puidust on leiutatud aine, millest saab valmistada tulevikus ka autokeresid, päiksepaneele ja tuulegeneraatorite labasid. Metsafirma Stora Enso leiutatud ligniinijahu Lineo võimaldab tulevikus toota süsinikkiudu auto- ja lennukitööstusele, vahendab Yle.
Lineo toodi turule aasta algul ja seda valmistatakse Kotkas asuvas Sunila tselluloositehases. Sunila tehas on esimene maailmas, kus toodetakse kuivatatud ligniinijahu keemiatööstusele. Tehase võimsus on 50 000 tonni kuiva ligniini aastas.
Ligniini kasutusvõimalused on piiramatud. Ligniiniga saab asendada näiteks fenoole, millest valmistatakse liime ja värve. Fenoolliimi kasutatakse näiteks vineeri ja puid liimimisel.
Ligniini tootmise puhul on aga suur risk, et see võib plahvatada. Võrreldes tavalise puidutolmuga on risk kahekordne. Ligniini kuivatatakse, sest seda vajatakse äärmiselt puhtalt. Siis on seda võimalik kasutada keemiatööstuse toorainena.
Ligniini tootmise puhul on tähis, et seda töödeldakse hapnikuvabas keskkonnas. Siis on süttimine välistatud. Lisaks on kogu tehas maandatud, et välistada staatilisest elektrist tekkivaid sädemeid. Töötajad kannavad samuti vastavaid rõivaid, mis välistavad staatilise elektri. Plahvatuse korral on tehases ettevaatusabinõud – keemiline kustutussüsteem. See toimib samamoodi nagu pulberkustuti.
Viimane võimalus plahvatuse puhul on plahvatusluuk, kus plahvatuse energia suunatakse teatud kontrollitud suunas.
Ligniini tootmiseks tellis Stora Enso seadmed Soome tootjalt Valmetilt. Ligniini tootmise käivitamine läks Stora Ensole maksma 32 miljonit eurot.
Sunila tehase põhiline toode on valgendatud tselluloos. Seda toodetakse männist ja kuusest, mis on peamiselt kodumaist päritolu. Tselluloosi keetmise kõrvaltoode on keeduleem, millest toodetaksegi ligniini. Ligniin pakitakse 600 kg kottidesse ja toimetatakse klientidele.
Ligniini toorainet on piisavalt, sest 20-30 protsenti puidumassist moodustab ligniin. Ligniini on pikalt uuritud. Esimesed vastavad tooted tulid turule 1970ndatel aastatel USA-s, ent neid ei saatnud suurem edu.
Praegu on maailmas neli tselluloositehast, kus toodetakse ka ligniini. Kaks neist asub USA-s, üks Kanadas ja üks Soomes. Soome Sunila tehas on suurim ligniinitootja maailmas. Samuti on Soome tehas ainus, kus ligniin täiesti kuivaks saadakse, ülejäänud toodavad märgligniini.
Sunila tehas on tegutsenud juba 80 aastat ja selle siseruumid on kujundatud Alvar Aalto. Vahepeal tehas seisis 2009. aastal, ent siis pandi uuesti käima.
Ligniini hakati Sunilas valmistama 2015. aastal. Selleks ehitati tehasele juurde eristusseade, kuivati ja pakkimisosa. Ligniini tootmisega tegeleb tehases kümmekond töötajat. Käesoleva aasta algul toodi turule kuiva ligniini toode, mis kannab nimetust Lineo.
Suurem osa toodetud ligniinist aga põletatakse ja sellest saadakse soojust ja energiat. Tänu ligniini põletamisele on tehase kasvuhoonegaaside emissioon vähenenud poole võrra.
NordenBladet — Rootsi mööbligigant Ikea tahab rajada Helsingisse Koivusaari linnaossa uue kaupluse koos hotelliga otse läänepoolse maantee Länsiväylä kohale.
Ikeal on praegu Soomes viis suurt kaubamaja. Lisaks on ostetud ĂĽks krunt Lappeenrantas.
NordenBladet – Kõik kaksteist tähemärki on erinevad ja seda nii oma loomuselt kui ka nägemuselt elust – kes peab olulisemaks karjääri, kes perekonda ning kes eelistab lihtsalt ilma kohustusteta läbi elu kulgeda. Kui aga rääkida märkide iseloomust, siis milline neist on kõige kahepalgelisem ehk siis valelikum?
Selgub, et selleks on Kaksikute märgi all sündinud inimesed. Kaksik ei ole oma loomuselt halb inimene, ta tahab küll head, ent alati ei kuku see hästi välja ning tihtipeale räägib ta enne kui mõtleb ja siit probleemid alguse saavadki.
Kaksikute märk armastab klatšida ja ta teeb seda ilma mingi sĂĽĂĽtundeta – see aga tähendab, et kui ta sinuga koos olles klatšib teisi, siis teistega koos olles katšib ta sind.
Valetamine on tema jaoks imelihtne ja ta teeb seda lausa nii tihti, et alati ei taipa ta isegi, et on just valetanud, kuid taas kord tasub meenutada, et ta ei tee seda kunagi paha pärast.
