NordenBladet — Palju räägitakse sellest, et ohtlik on süüa grillvorste, kuna need sisaldavad vähkitekitavaid aineid. Grillvorste aga ei sööda iga päev. Küll on üks asi, mis mõjutab vähki haigestumist iga päev ja see on vähene liikumine.
Soome vähiregistri statistikajuht Janne Pitkäniemi räägib, et kartsinogeenid on vähki soodustavad ained, mis tekitavad inimeste rakkudes muudatusi. Kartsinogeen võib olla mõni kemikaal või näiteks tubakasuitsus sisalduvad molekulid, vahendab Yle.
Kartsinogeene on palju ja ainult mõned neist soodustavad kasvajate arengut. Aga kartsinogeenid ei põhjusta alati vähki.
Kõige levinumad kartsinogeenid on inimese elus alkohol ja tubakas. Tubaka põhjustatud kasvaja tekkeks kulub keskmiselt 10-20 aastat. Suitsetamise ja alkoholi tarvitamise vähendamine või sellest loobumine aitab vähendada vähiriski.
Ent millest vähem räägitakse vähiriski puhul, on ülekaal. Samas on vähene liikumine ja sellega seotud ülekaalulisus suur riskifaktor rinna-, soolestiku ja eesnäärme vähi puhul.
Inimene peab oma tervise eest hoolt kandma ning jälgima, et kehakaal liialt ei tõuseks ega langeks. Samas on inimestel raske järgida nõuandeid, mille kohaselt tuleks vähem süüa ja rohkem liikuda. Selleks tuleb muuta oma elustiili.
Tervislik elamine tuleks muuta inimeste jaoks lihtsamaks. Seda saab teha näiteks maksusoodustuste kaudu. Ebatervislik toit pole ainult vähi riskifaktor – see põhjustab ka südame- ja veresoonkonna haigusi.
NordenBladet – 22. märtsil toimub Tallinnas, KUMUs toimuva Põhja- ja Baltimaade rändekonverents, mille keskmes on sel korral rändeajastuga kaasnevad uued väljakutsed migratsioonipoliitika arengule. Konverents, mis järjekorras juba kuues, keskendub sel korral küsimustele, kuidas aidata kaasa sisserändajate lõimumisele tööturule ning ohjata lõimumise abil ebaseaduslikku töötamist, tulla toime kultuurilise mitmekesisuse väljakutsetega rändeajastul ning tagada heaolu kasv ühiskonnas.
Tartu Ülikooli professor Raul Eamets arutleb konverentsi esimeses peaettekandes targa migratsioonipoliitika võimalikkuse üle. Uppsala Ülikooli professor Olof Åslund, Rootsi Tööturu ja Hariduspoliitika Hindamise Instituudi peadirektor, räägib teises peaettekandes Rootsi kogemustest mittetöötavate migrantide tööturule sisenemisel. Konverents lõpeb aruteluga võimalike muudatuste üle rändepoliitikates, kus osalevad teiste hulgas Riigikogu liikmed Maris Lauri ja Helir-Valdor Seeder, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja siseminister Andres Anvelt.
Konverentsi esimene blokk võtab vaatluse alla Põhja- ja Baltimaade rände- ja lõimumispoliitika muutused. Eesti migratsioonipoliitika kujunemisest räägib Ruth Annus (Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja). Matti Sarvimäki (Soome majandusuuringute instituudi professor) annab ülevaate sellest, kuidas toimub sisserändajate lõimimine meie põhjanaabrite tööturule. Tartu Ülikooli professor Martin Ehala räägib kultuurilisest mitmekesisusest rändeajastul.
„Ebaseaduslikust seaduslikuks: kuidas ohjata ebaseaduslikku töötamist lõimumise abil?“ – sellist pealkirja kannab konverentsi teine blokk, kus sel teemal teeb ettekande Silver Stõun Euroopa Rändevõrgustikust. Bloki teiseks osaks on Euroopa Rändevõrgustiku juhitud paneeldiskussioon, kus osalevad OECD esindaja Jonathan Chaloff, Christiane Kuptsch (Senior Specialist in Migration Policy, Labour Migration Branch) ning Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janar Holm. Paneeli modereerib Ave Lauren Euroopa Rändevõrgustikust.
Lõimumisest ja selle indikaatoritest räägivad kolmandas blokis Nordregio teadur Hjördís Rut Sigurjónsdóttir, kelle ettekanne keskendub Põhjamaades viljeldavale poliitikale ja meetmetele pagulaste tööturule integreerimisel ning Henrik Emilsson (Malmö Ülikooli migratsiooni, mitmekesisuse ja heaolu instituudi teadur), kes vaatleb lõimumise mõõtmise efektiivsust. Eesti Kultuuriministeeriumi asekantsler Piret Hartman annab ülevaate väljakutsetest Eesti lõimumispoliitikas.
Konverents toimub koostöös Tartu Ülikooli, Euroopa Rändevõrgustiku, Rootsi saatkonna ja Malmö Migratsiooni, Mitmekesisuse ja Heaolu Uuringute Instituudi, Soome Migratsiooni Instituudi, Nordregio, Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Välisministeeriumiga.
NordenBladet – Tõlkeprogrammi Traducta Norsk Pengepungist (Norra rahakott) on nüüdsest võimalik taotleda toetust eesti väärtkirjanduse tõlkimiseks lisaks norra keelele ka islandi, taani ja rootsi keelde.
Norsk Pengepung toetab ka Eesti kirjandusteoste väljaandmist Norras, Islandil, Taanis ja Rootsis.
Norsk Pengepungi eelarve on 150 000 eurot ning selle on annetanud eraannetaja Norrast.
Tõlkija loometöötoetuse saamiseks tuleb Eesti Kultuurkapitali Traducta komisjonile esitada vormikohane taotlus e-kulka kaudu.
Teose väljaandmistoetuse saamiseks tuleb Eesti Kultuurkapitali Traducta komisjonile esitada vormikohane taotlus aadressil traducta@kulka.ee või e-kulka kaudu.
NordenBladet – Võib tunduda üllatav, ent Skandinaavia maade disaini ilust ei peetud suurt lugu kuni 1950ndate aastate alguseni. Sellest ajast alates hakati Euroopas hindama minimalismi ning au sisse tõusid paljud Skandinaavia sisekujundajad, kes on nüüdseks loonud unikaalseid ja praeguse ajani väga kõrges hinnas olevaid sisekujunduselemente, mööblit ning majatarbeid.
Skandinaavia stiil mõjub interjööris puhtalt ja kargelt ning vähe leidub eluruume, kuhu ta oma ülimas lihtsuses ei sobiks. Jagame nõuandeid, kuidas kodu viimse detailini põhjamaiseks kujundada!
Kuigi paljudel seostub Skandinaavia disainiga kindlasti vaid IKEA kaubamärk, on neilt tegelikult väga palju rohkemat õppida ning avastada. Skandinaava toodang hõlmab endas Taani, Norra, Rootsi ning Soome kaubamärke, pakkudes silmailu lihtsa, funktsionaalse ja minimalistliku toodanguga. Mida on meil aga nende maade disaineritelt õppida ning kuidas erineb Skandinaavia maade toodang Ameerika brändide toodangust?
1) Neutraalsed toonid
Rahustavad ning kahvatud variatsioonid helesinisest värvist, jahe hall, valge ning kreemjas – need värvid on Skandinaavia interjöörides peaaegu alati olemas ning on muutunud justkui Skandinaavia disaini kaubamärgiks.
Ent mitte kõik Skandinaavia maadest tulnu ei ole tagasihoidlik ja silmatorkamatu. On ka disainereid, kes eelistavad vägagi julgeid lahendusi. Nende hulka kuulub ka Soome disainibränd Marimekko, kes panustab just värvide kasutamisele, graafilisusele ja silmatorkavale lõpptulemusele.
2) Valged puitpõrandad
Vastupidiselt Põhja-Ameerika kodudele, ei ole vaiba kasutamine Euroopa kodudes nii sagedane. Skandinaava disainerid on alati eelistanud lihtsat heledat puitpõrandat – see annab ruumi suurendava efekti, lisab avarust ning juhib pilgu ruumi arhitektuurile ja sisustuselementidele. Kes valge põranda kasuks otsustada ei soovi, siis alternatiivina saab heleda tulemuse kasutades kase- või männipuitu või hoopis kahhelkivi.
3) Lase valgus tuppa
Valgustus on skandinaavia stiilis interjööris väga oluline faktor. Skandinaavia maadele omase pimeda aja rohkuse tõttu on seal väga aktuaalseks teemaks ka ruumide valgustatus. Põhjamaalased, nagu ka eestlased, kannatavad suure osa aastast pimeduse käes, mistõttu on heleda siseviimistluse kõrval investeeritud ka korralikku valgustusse. Sestap eelistatakse sisekujunduses kasutada palju valgusteid ning akende paigaldamisel otsustatakse eelkõige suures mõõtudes, sageli lausa maast laeni ulatuvate akende kasuks.
Valgusti ole aga ainuüksi funktsionaalne ese, vaid pilkupüüdev disainobjekt, mis ruumi kujundusele korraliku punkti paneb. Lisaks põhilisele valgustusele kasutatakse rohkelt aktsentvalgusteid, mis meeleolu loovad. Kui asetad põrandalambid ja laualambid elamise erinevatesse kohtadesse, saad valgusküllase kodu, mis näeb ka huvitav välja.
4) Looduslähedus
Skandinaavlastesse on sisse juurdunud looduslähedus. Kui neil on võimalus oma vaba aega õues veeta, siis nad seda üldjuhul ka teevad. Kuna talve ning pimedat aega on neis maades palju, üritavad nad sisekujundusse sisse tuua võimalikult palju looduslikkust – nad kaunistavad tube erinevate toataimedega ning kasutavad interjööris võimalikult palju naturaalset puitu. Samuti on enamikes kodudes rõdu, kust saab nautida suurepäraseid loodusvaateid.
5) Elegantsuse puudutus
Elegantne on sõna, mis iseloomustab sageli Skandinaavia disaini – valged seinad, antiiksed kellad, kristallist kroonlühtrid, antiiksete nikerdustega valged mööbliesemed, valged laudlinad ning lihtsad kuid maitsekad lillekompositsioonid. On lihtne mõista, miks sellist stiili läbi aegade armastatud on – see on graatsiline, maitsekas ning kaunis.
6) Saun majja!
Saunad on väga suur osa skandinaavlaste elustiilist. Saun on osa kultuurist ning omab isegi eraldi saunaetiketti. See on koht, kus lõõgastuda ning argipäevast puhata. Arvatakse, et ainuüksi Soomes on üle kahe miljoni sauna. Seega, kel võimalus ning soov nautida seda iidset ja kultuurset ajaviidet oma enda kodus, siis saun majja!
7) Skandinaavia kodu projekt ja funktsionaalsus
Kultuurilisus ja kunstilisus mängivad skandinaavlaste eludes suurt rolli ning seega on loomulik, et see kandub ka nende kodudesse üle.
Funktsionaalsus on üheks Skandinaavia disaini iseloomustavaks sõnaks. Kodudes hinnatakse avarust, lihtsust ja mugavust. Harva kohtab suuri ning kohmakaid sisustuselemente, eelistatakse funktsionaalset ning kasulikku sisustust.
8) Skandinaavia mööbel
Ükskõik millisest materjalist skandinaavlased ka mööblit ei valmista, põhirõhk langeb alati valmistoote kõrge kvaliteedi saavutamisele. Suure au sees on just antiikne disain. Toodetakse lihtsaid, samas kunstipäraseid esemeid, kasutades selleks kvaliteetset riiet ning detaile. Mööblit vaadatakse kui kunstiteost, mis kestab aastakümneid. See on ka põhjuseks, miks sealmail nii palju antiikärisid läbi aegade stabiilselt turul püsivad.
Viimistluselt äärmiselt vaoshoitud interjöörid muudab elavaks ja hubaseks detailideni läbimõeldud mööbli- ja aksessuaarivalik. Skandinaavia mööbel on lihtne, elegantne ja tihti retroliku joonega, mõjutatud 20. sajandi keskpaiga trendidest. Oluline on ka mööbli funktsionaalsus ning lahedate ja pilkupüüdvate disainlauakeste ja tugitoolide kõrval hakkavad silma eritellimusel valminud kapid ning garderoobid. Suur rõhk on tekstiilidel, mis on enamasti lihtsad ja heledates toonides. Ka materjalidest armastavad põhjamaalased kõike naturaalset: puuvilla, villa ja lina. Diivanipatjadelt või voodipesult leiab tihti tagasihoidlikke mustreid ja rahvuslikke motiive. Kui mõnest kodust kardinat ei leiagi, siis kohustuslikuks sisustusaksessuaariks on vaip. Heledat sisekujundust ilmestavad loomulikult ka toataimed, mida leidub ohtrasti! Teine kohustuslik sisustusasessuaar on peegel, millega võib lausa igas toas julgelt eksperimenteerida.
Kui vaadata skandinaavia stiilis mööblit, ei leia sealt iial midagi väikest, nikerdustega ja ebapraktilist. Igat sentimeetrit hõlmab lihtne ja sirge joon ning kõik on läbimõeldud. Naturaalne puit ja värvid, nagu näiteks tammepuit, on esindatud igas interjööris – isegi pehme mööbel näitab oma puidust osasid. Värviline Skandinaavia stiilis mööbel on praegu väga trendikas. Kui sulle meeldivad värvid ja ainult valgest ja pastellsetest toonidest sulle ei piisa, lisa eelmise ajastute stiilis erksatest toonides toole ja diivaneid, mis lisavad mängulisust. Riidekapid, kummutid ja ülejäänud mööblil võiks olla lisaks metallist või puidust detaile. Öökapid, lauad ja toolid Skandinaavia stiilis sirged või elegantses neoklassikalises stiilis.
9) Lihtsad, ent hubased kaminad
Kuna sandinaaviamaades on rohkelt pimedat, talvist ja külma aega, on kamin kodus väga tänuväärne. Vastupidiselt Põhja-Ameerika kodudele ei ole skandinaavlaste kodudes kamin mitte dekoratiivne element vaid täidab nii küttekeha kui ka söögivalmistamiskoha eesmärki.
10) Öko-sõbralik interjöör
Skandinaavia disain hoiab au sees loodussõbralikkust ning loodust säästvat elustiili. Selline eluviis võiks olla eeskujuks ka teistele riikidele. Läbi poliitilise liikumise ning soovi hoida ja päästa loodust, on skandinaavlased suuresti aidanud kaasa ökosõbraliku disaini liikumisele ja levikule.
11) Kirss tordil on kvaliteetne viimistlus
Julgeid ja erksaid värve põhjamaisest kodust najalt ei leia ning aukohal on hallid ja valged, harvem ka mahedad beežid toonid. Skandinaavialik viimistlus lähtub rusikareeglist “vähem on rohkem”. Kui armastad tumedaid toone, katseta tumedaid öösiniseid või õrnroosasid toone. Skandinaavialiku kodu viimistlemine on ülimalt lihtne ja ära jäävad kulukad seinakatted või tüütud tapeedid. Kui mõnda tuppa satubki valge foonile aktsendiks tapeeti, siis selle muster on tavaliselt mahe ja tagasihoidlik.
Samuti hinnatakse skandinaavia stiilis kodudes puitu ja naturaalseid materjale. Heledasse interjööri sobivad nii valgeks õlitatud kuuselauad, lakitud mänd kui ka naturaalne parkett — mida heledam, seda parem.
Tähelepanu tasub pöörata ka kõrgetele ja suursugustele põrandaliistudele, mida ei värvita ideaalis tehases, vaid kodus ja seda alles pärast paigaldust. Vaba käega tõmmatud värvitriip põrandal ei ole mitte lohakuse, vaid kvaliteetse käsitöö tunnus. Maalriteipi ei kasutata ka akende kittimise juures. Looklevad värvijooned on omaette väärtus.
Minimalistlik stiil saadab ka kööke ja vannitube. Ehituspoes plaate valides ei ole vaja mustrite ja värvide üle pikalt pead murda — mida lihtsam ja lakoonilisem, seda parem! Kui värvide ja mustrite kokkusobitamine nõuab enamasti sisekujundaja oskust ja vilumust, siis lihtsad lahendused töötavad hästi ka asjatundmatu kätes. Lisaks ei tasu muretseda selle üle, et viimistlus mõne aasta möödudes juba üüratult vanamoodsana tundub. Ajatu lihtsus on alati moes!
Tead juba peamisi selle stiili iseärasusi, kuid tegelikult on olemas neli erinevat skandinaavia alam-stiili. Kui sa oled täieliku valge värvi fänn ja soovid vaid natuke värvi, kuhu kuuluvad ka puhtad jooned ja valgus, siis on sinu stiil tüüpiline -Skandinavian Modern. Kui sinu teema on palju erinevaid mustreid ja erksaid värve koos funktsionaalsusega, on parim stiili valik – Scandinavian Modern Colour. Elades linnas, kuid samas armastades maalähedast stiili, mis on jõulisem, kuid samas ei kaota oma lihtsust ja selget joont, jõuad stiilini – Scandinavian Country. Neile, kes tahavad luua luksuslikku stiili, lisades ajaloolist hõngu, siis selleks on stiil – Scandinavian Classic, mis tuleneb Gustavi stiilist. Ükskõik milliseks osutub sinu valik, on see just õige sinu jaoks!
Avafoto: NordenBladet
Märksõnad: sisekujundaja, sisekujundus, kuidas kujundada Skandinaaviapäraselt, Skandinaavia, Skandinaavia stiil, Skandinaavia stiilis kodu, Skandinaavia disain, Skandinaavia mööbel, Skandinaavia tapeedid, Skandinaavia stiilis sisekujundus, mida silmas pidada, disain, disainer, Skandinaavia elustiil, naturaalne, puit, öko, ehitus, remont, majatarbed, sisekujunduselement, sisekujunduselemendid, mis on omane Skandinaavia stiilile, Skandinaaviamaad, Skandinaavia maad, Põhjala, Põhjamaad, kuidas sisustada kodu, milline on Skandinaavia stiil, skandinaavlased, skandinaavlane, scandinavian style, scandinavian style home, Taani, Norra, Rootsi, Soome, kaubamärk, kaubamärgid, disainmööbel, disainvalgustid, disainipood, viimistlus, sisekujundus, stiil, sisekujundusprojekt, trend, trendikas kodu, kvaliteet, kvaliteetne, detailid, milliseid materjale kasutatakse, nõuanded
Maailma on koos lihtsam muuta, kui üksinda. Selle eesmärgi saavutamiseks koondab üleilmne noortevõrgustik GYAN noorte energiat ja organisatsioone, mida need noored esindavad.
Mis on GYAN?
GYAN on rahvusvaheline noorteorganisatsioon, mis ühendab maailma noorteliikumisi, kutsudes üles koostööle, et noorte tegevusel oleks maksimaalne toime.
Mida GYAN pakub?
Internetikogukond noorterühmade koostööd toetavate veebipõhiste vahenditega
Teave ja allikad
Võimalused osaleda üleilmses otsustusprotsessis, tegutseda koos igas vanuses inimestega ning muuta maailma.
Leia oma koht selles Sinu organisatsioon võib liituda aktiivsete noorte üleilmse võrgustikuga, mis esindab tohutut kasvavat ühendust, kuhu kuuluvad noorte juhitud ja noortele suunatud organisatsioonid rohkem kui 190 riigist.
Mida on GYAN seni saavutanud?
Aitas 2000. aastal saata rekordilise arvu noortedelegaate ÜRO Peaassambleele ning aitab noortel jätkuvalt osaleda ÜRO töös.
Lõi noorte nõuandekomisjonid ÜRO asutuste, riikide valitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide jaoks.
Märksõnad: noor, noored, noorteorganisatsioon, GYAN, ühendus, rahvusvaheline organisatsioon, noorteliikumine, noorteliikumised, koostöö, internetikogukond, internet, veeb, veebipõhine suhtlus, kuidas mina saan maailma muuta, kuidas sina saad maailma muuta, kuidas liituda, kes võib liituda, kas võib liituda, ÜRO, delegaat, noordelegaat, poliitika, politoloogia, komisjon, noorterühm, areng, arengurühm, arengueesmärk, arengueesmärgidk, kogu vajalik info, European, Youth, United Nations
