Reede, aprill 26, 2024

Monthly Archives: detsember 2017

Helena-Reet: TOP10 Skandinaavia meediakontsernid – Bonnier, Sanoma, MTG, Schibsted, Egmont, Aller, YLE, Otava, Alma, NordenBladet

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Meeletult palju toimub kogu aeg.. Tahaksin teid kursis hoida 100% kõigi oma tegemistega, aga kahtlen, kas jõuan 10% kajastada kõigest, mis igapäevaselt toimub. Olen dilemma ees, kas blogida tihedamini ja palju lühemalt või siis harvemini ja põhjalikumalt. Kuidas teile rohkem meeldiks?

NordenBladet ja selle alla kuuluvad OHMYGOSSIP– lehed kasvavad meeletu kiirusega! Sellist kiiret kasvu poleks osanud loota isegi oma suuremates fantaasiates! NordenBladet (Nordic News Service) jagab täna vahelduva eduga TOP10-ne Skandinaavia suurima meediakontserniga lugejaid (Bonnier, Sanoma, MTG, Schibsted, Egmont, Aller, YLE, Otava, Alma, NordenBladet), olles sotsiaalmeedias järjepidevalt TOP5 parima Skandinaavia väljaande seas – viimane positsioon on tänu OHMYGOSSIP´i väga suurele rahvusvahelisele lugejaskonnale. Minu unistus on teha NordenBladet´ist Skandinaavia #1 ajaleht ning online-väljaannne ning NordenBlaedet´i meelelahutussaidist OHMYGOSSIP Skandinaavia #1 ajakiri ja online-väljaanne!

Tean, et unistan väga suurelt – aga kui vaadata Skandinaavia meediamaastiku teisi tegijaid, siis on näha, et oleme õigel teel – NordenBladet (samuti Sanoma ja Modern Times Group) on teiste suurte meediaväljaannete kõrval asutamise aasta poolest suisa beebid! Bonnier asutati 213 aastat tagasi ning NordenBladet 5 aastat tagasi, ning see, et meid edetabelites juba võrreldakse, on minu jaoks väga suur kordaminek! Loomulikult on kasvada veel väga väga palju aga tunnen südames, et liigume õiget rada pidi ülespoole ning sellise saavutuse üle lööb süda kiiremini!

Väike ülevaade TOP 10 Skandinaavia meediakontsernidest:

Bonnier –  Asutati 213 aastat tagasi
Bonnier on 1804. aastal asutatud Rootsi kirjastuskontsern. Firma sai alguse, kui Gerhard Bonnier asutas Kopenhaagenis raamatukaupluse. Aastal 1837 asutati Stockholmis raamatukirjastaja Albert Bonniers Förlag. 1924. aastal ostis perekond Bonnier Rootsi päevalehe Dagens Nyheter enamusosaluse, 1929. aastal tollase Rootsi suurima ajakirjade kirjastaja Ahlen&Akerlund. 1944. aastal asutas Bonnier eduka õhtulehe Expressen. 1950. aastal hakkas Bonnier kirjastama koomikseid. 1965. aastal alustas Bonnier huvialaajakirjade väljaandmist. 1973. aastal laienes perefirma filmiärisse, ostes suurima Rootsi filmitootja SF. 1976. aastal alustas tegevust perekond Bonnierile kuuluv majandusleht Dagens Industri. 1984. aastal hakkas Bonnier kirjastama ajakirja Science Illustrated. 1989. aastal asutas Bonnier ajalehe Äripäev. Alates 1997. aastas omandas Bonnier järk-järgult aktsiaid Rootsi suurimas telekanalis TV4, hetkel kuulub Bonnierile ligi 99% firma aktsiatest. 2005. aastal ostis Bonnier Soome telekanali MTV3 ning raadiojaama Radio Nova. 2006. aastal ostis Bonnier osaluse USA kirjastuses World Publication, mis annab välja umbes 50 ajakirja ning peab käigus ligi pooltsada veebisaiti. Tänapäeval on Bonnier esindatud 25 riigis, kokku on kontsernil osalusi 175 ettevõttes üle maailma. Bonnier on senini perefirma.

Sanoma – Asutati 18 aastat tagasi
Asutatud 1999. a. Sanoma Oyj (kuni 2008. aastani SanomaWSOY) on Soome suurim ja Põhjamaade suuruselt teine meediakontsern, mis tegutseb rohkem kui 20-s Euroopa riigis. Ettevõtte peakorter asub Helsingis. Ettevõttes töötab umbes 19 500 inimest. Kontserni kuulub näiteks Soome ja Põhjamaade suurim ajaleht Helsingin Sanomat. Kontserni kuuluval Nelonen Medial on kuus telekanalit, millest kõige olulisem on Nelonen.

Modern Times Group (MTG) – Asutati 20 aastat tagasi
Asutati 1997.a. Modern Times Group (MTG) on Rootsi meediaettevõte. MTG moodustati meediaettevõtteid omava investeerimisettevõtte Kinnevik poolt 1997. aastal ettevõtete Viasat ja Metro International liitmisel Modern Times Group nime alla. Viasati moodustab rühm telekanaleid, mille alla kuuluvad näiteks TV3 (esimene kommertstelekanal Rootsi, mis alustas tegevust 1987), ZTV, Viasat Sport ja TV1000. Metro International haldab aga tasuta jagatavate ajalehtede ketti. MTG on emiteeritud Stockholm aktsiabörsil, seda märgivad sümbolid MTGA ja MTGB.

Schibsted – Asutati 178 aastat tagasi
Asutati 1839. a. Schibsted on Norra meediagrupp, mis tegutseb 20 riigis, peamiselt Norras ja Rootsis. Ta on Oslo väärtpaberibörsil noteeritud. Eestis omas ta 2013.a  ajalehti Postimees ja Õhtuleht ning telekanaleid Kanal 2 ja Kanal 11. Aastal 1998. ostis ta Sõnumilehe. Schibstedi tegevus on seotud erinevate meedia valdkondadega nagu: ajaleht, televisioon, film, kirjastamine, multimeedia ja mobiiliteenused. Schibstedi aktsiatega kaubeldakse Oslo börsil.

Egmont – Asutati 139 aastat tagasi
Egmonti kontsern (varem Gutenberghus grupp) on Kopenhaagenis 1878.aastal asutatud Taani meediaettevõte. Egmont Group´i asutas Egmont Harald Petersen 1878. aastal

Aller – Asutati 144 aastat tagasi
Asutati 1873.a. Aller Media on Põhjamaade meediakontsern, mille peakontor asub Taanis Kopenhaagenis. Aller Media tuntuimad brändid on Elle, Cafe, Familie Journalen, Femina, Allers ja Se og Hør. Aller Media asutati 1873. aastal Kopenhaagenis Carl Aller´i ja tema abikaasa Laura Aller´i poolt ning 1890ndatel laienes Rootsi ja Norra ning 1992. aastal Soome.

Yle –  91 aastat tagasi
Yle (täisnimi soome keeles Yleisradio Oy ja rootsi keeles Rundradion Ab) on Soome avalik-õiguslik tele- ja ringhäälingukontsern, mis loodi 1926. aastal. Yle on rahvusringhäälingu organisatsioon, millel on palju ühist Briti ringhäälingu BBC-ga, sest suuresti just sellest eeskuju võttes on Yle üles ehitatudki. Yle kuulub Soome riigile (99,98% ettevõttest).  Yle edastab nelja rahvusliku telekanalit, 13 raadiovõrku ja 25 regionaalset raadiokanalit. Soome on ametlikult kakskeelne riik – umbes 5,5% Soome rahvastikust räägib rootsi keelt emakeelena.

Otava – Asutati 127 aastat tagasi
Otava (ametlikult Kustannusosakeyhtiö Otava) on üks Soome vanemaid ja suuremaid kirjastusi. Otava on välja andnud muu hulgas Eino Leino, Veijo Meri, Marja-Liisa Vartio, Paavo Haavikko, Tuomas Anhava, Mauri Kunnase, Antti Tuuri, Kjell Westö ja Laila Hirvisaari (varem Hietamies) teoseid. Otava on aktsiaselts, mis asutati 1890. See on osa Otava kontsernist (Otava Oy). Peatoimetaja on 2009. aastast Pasi Vainio. Kirjastuse käive oli 2014. aastal 54,5 miljonit eurot, kasum 7,2 miljonit eurot.

Alma – 168 aastat tagasi
Asutati 1849. a. Alma Media on meediaettevõte, mis keskendub digitaalsetele teenustele ja kirjastamisele. Alma Media kõige tuntumad brändid on Aamulehti, Iltalehti, Kauppalehti, Talouselämä Monster.fi ja Etuovi.com. Alma Media’is töötab ligikaudu 2400 inimest.

NordenBladet – 5 aastat taagsi
NordenBladet (Nordic News Service) on üks suurima lugejaskonnaga Põhjamaade meediakontserne (üle 7 milj lugeja kuus), mille peakontor asub Eestis Tallinnas. Asutati 2012 aastal rahvusvaheliste OHMYGOSSIP- lehtede omaniku ning Skandinaavia tuntuima blogija ja sotsiaalmeedia järgituima naise Helena-Reet Ennet´i poolt. Tegutseb 17 riigis, peamiselt Eestis, Soomes, Rootsis, Ameerikas, Inglismaal, Brasiilias ja Venemaal. NordenBladet´i tuntuimad brändid on NordenBladet, OHMYGOSSIP, OHMYGOSSIPteen, Ohmygossip Couture ja Bloglist24.

Märksõnad: meedia, trükimeedia, internetimeedia, sisu, susutootmine, televisioon, raadio, trükk, trpkiteenus, ajaleht, ajakiri, ajalehed, ajakirjad, meediaettevõte, meediafirma, meediagrupp, meediakontsern, meediagrupi, meediaabi, meediamonitooring, meedia ja mõjutamine, meediakanal, meediakanalid, meediaasutus, meediateenus, meediaagentuur, meediaekspert, meedia mõju, meedia roll, meedia liigid, meedia ülesanded, ühiskond, meedia grupp, meedia ajalugu, meedia areng, meediaanalüüs, meedia areng, Põhjamaa, Põhjamaad, Põhjamaade meedia, Skandinaavia, Skandinaavia maad, Skandinaaviamaad, Nordic, Norden, Nordic News Service, newsservice, Skandinaavia maade meedia, Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Ahvenamaa, Gröönimaa, Fääri saared, kohalik meedia, uudis, uudised, päevauudised, online, väljaanne, arhiiv, ajalehtede tellimine, ajakirjade tellimine, kuulutused, kojukanne, arvamuslugu, ajaleheartikkel, lehed, lugemine, kirjandus, media, tv, televisioon, televisiooni kava, televisiooni pakkujad, televisioonimeedia, paketid, internet, televisioon ja internet, televisioon üle õhu, meediareklaam, ajakirjandus, ajakirjandusväljaanne, ajakirjandus ja kommunikatsioon, ajakirjanduse liigid, ajakirjanduseetika, ajakirjandusvabadus, levi, ajakirjanduslevi

Tehnikaülikool ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskus alustavad partnerlust teadus- ja õppetöös

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tallinna tehnikaülikool ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskus alustavad tihedamat strateegilist koostööd teadus- ja õppetöös, samuti  küberkaitse õppustel.

Leppes on oluline osa tööstusdoktorantuuri edendamisel. Tegu on tehnikaülikooli uusima initsiatiiviga, kus ettevõttes või muus asutuses töötava tehnikaülikooli doktorandi teadus- ja arendustöö vormub teaduspublikatsioonideks ja doktoritööks.

„Meie jaoks on koostöö NATO Küberkaitsekoostöö Keskus suure strateegilise tähtsusega. TTÜ olulise algatuse – TalTechDigitali – eesmärgiks on ülikooli radikaalne ümberkorraldus võttes kasutusele uusimad digitaalseid tehnoloogiad. Küberturvalisuse ning -kaitse uurimine ja õpetamine on selle algatuse üks sambaid ning NATO Küberkaitsekoostöö Keskus on sel alal parim koostööpartner,“ rõhutas TTÜ rektor Jaak Aaviksoo.

„Oleme NATO kompetentsikeskusena üleilmses küberkogukonnas tuntud. Kuid selge on, et üksinda ei tee keegi midagi ära. Hindame koostööd ja seetõttu peame partnerlust tippülikoolidega oluliseks ja vajalikuks. Meil on heameel anda selge raam ühisteks tegevusteks eelolevatel aastatel. Eelkõige võidavad koostööst meie töötajad, tänase seisuga 20 eri riigist, kel on võimalus ühendada oma töö keskuses doktorikraadi omandamisega Tallinna tehnikaülikoolis,“ ütles Merle Maigre, NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse juht.

Lisaks tähendab tehnikaülikooli ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse partnerlus ka koostööd teaduspublitseerimisel, ligipääsu teadusandmebaasidele, ülikooli teadlaste osalemist keskuse õppustel, keskuse töötajate loenguid ülikoolis.

Tallinna Tehnikaülikooli missioon on olla teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni edendaja ning juhtiv inseneri- ja majandushariduse andja Eestis. Ülikoolis on 700 õppejõudu ja rohkem kui pooltuhat teadustöötajat, TTÜ vilistlaste arv ulatub 70 000-ni. Üliõpilastele pakutakse suurepärast tudengi- ja kultuurielu, ülikooli majutus- ja sportimisvõimalused on ühed paremad Põhja-Euroopas.

NATO Küberkaitsekoostöö Keskus on NATO akrediteeritud rahvusvaheline kompetentsikeskus, mõttekoda ja väljaõppeasutus. 2008. aastal loodud keskus on kasvanud oluliseks küberkaitse valdkonna ekspertiisi allikaks NATO ja liikmesriikide jaoks.

Iseseisva rahvusvahelise organisatsioonina keskendub NATO Küberkaitsekoostöö Keskus rakendusuuringutele, analüüsidele, koolitustele ja õppustele küberkaitse valdkonnas. Keskus korraldab iga-aastaselt ka maailma keerukaimat rahvusvahelist tehnilist küberkaitse õppust Locked Shields. Sel aastal anti keskuse eestvedamisel välja Tallinn Manual 2.0, mis on kõige põhjalikum ja kõikehõlmavam käsiraamat rahvusvahelise õiguse kehtivusest küberruumis.

NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse liikmed on NATO riikidest Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi vabariik, Türgi, Ungari, USA ja Ühendkuningriik. Austria, Soome ja Rootsi on liitunud keskusega partnerriikidena.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Vantaal hakatakse lastekaitsetöötajatele maksma 5000 eurot palka ning igale töötajale määratakse maksimaalselt 30 last

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Vantaal võetakse tõsiselt ette lastekaitsjad, kellele hakatakse maksma 5000 euro suurust palka ning igale töötajale määratakse maksimaalselt 30 hoolealust last. Uute meetmetega tahetakse tööle meelitada uusi lastekaitsetöötajaid ning kinni hoida olemasolevaid. Meetmed on vajalikud selleks, et lahendada kriisi, kus lastekaitsjad upuvad töösse, vahendab Helsingin Sanomat.

Paljudes omavalitsustes on ühel töötajal kokku ligi 100 hoolealust, kellega ei jõuta tegeleda. Praegune seadusandlus Soomes lastekaitsetöötajatele hoolealuste osas piiranguid ei sea.

Vantaal on varem olnud probleeme nii sellega, et töötajad on üle koormatud kui sellega, et lastele ei jõuta piisavalt tähelepanu pöörata.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Ajakirja Methis. Studia humaniora Estonica värske number on pühendatud Eesti NSV kultuuri ja Moskva keskvõimu suhete uurimisele postkolonialismi vaatepunktist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Ajakirja Methis. Studia humaniora Estonica värske number on pühendatud Eesti NSV kultuuri ja Moskva keskvõimu suhete uurimisele postkolonialismi vaatepunktist.

Erinumbris käsitletakse uudse nurga alt Nõukogude Eesti kultuurielu suhteid Moskva kui ideoloogilise keskuse ettekirjutustega. Metoodiliseks raamistikuks on postkolonialismi uuringud: sotskolonialism on kolonialismi vorm, kus koloniaalsed strateegiad on lahutamatud kommunistliku ühiskonna ülesehitamise püüdest. Erinumbri fookuses on koloniaaldiskursuste ja kohalike kultuuriliste kujutelmade omavaheline suhestumine, nende suhete järkjärguline muutumine ning uute kultuuripraktikate väljakujunemine ja varasemate, traditsiooniliste kultuuripraktikate teisenemine koloniaalse võimumaatriksi survel. Sissejuhatavas artiklis analüüsib erinumbri koostaja Epp Annus, kuidas toimus sotskolonialismi diskursuste kehtestamine Eestis. Artiklites tutvustatakse mitmetasandilisi mehhanisme, mille abil sõjajärgset ühiskonda ideeliselt suunati. Stalinismiperioodi muutusi ilukirjanduses uurib Eve Annuk, džässmuusikas Heli Reimann, eesti folkloristikas Liina Saarlo. Arhiivileiu rubriigis tutvustab Tõnu Tannberg ÜK(b)P Keskkomitee kinnist kirja kui keskvõimu efektiivset kontrollmehhanismi, Margus Vihalemm vaatleb ka nõukogude Eesti ühismajandi argisensooriumi kui spetsiifilist tajumaailma. Hilisnõukogude perioodi kirjandust ja kunsti käsitlevad artiklid Kädi Talvojalt, Johanna Rossilt avavad Eesti NSV moderniseerumisprotsesside seoseid NSVL keskuses toimuvate arengutega.

Number on ilmunud ajakirja kodulehel methis.ee

Alates 2017. aastast on ajakiri indekseeritud rahvusvahelises andmebaasis Scopus.

Erinumbri ilmumist toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145), Eesti Teadusagentuuri uurimisprojektid PUT1218 ja  IUT 22-2.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riigikogu muutis sotsiaalmaksuseadust ja tulumaksuseadust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega (499 SE) luuakse füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) äriühinguga sarnane maksukeskkond, mis muudab selle praegusega võrreldes soodsamaks ning laiendab FIE-dele töötajatele kehtestatud maksusoodustusi ja sotsiaalseid tagatisi. Pensionärid võivad esitada maksuvaba tulu avalduse mõlemale tulumaksu kinnipidajale, kui isik saab pensioni ja töötasu, mis mõlemad on väiksemad kui 500 eurot.

Teenitud ettevõtlustulult peab FIE tasuma sotsiaalmaksu, mille maksmisele on kehtestatud nii alam- kui ülempiir. Seadusega vähendatakse FIE sotsiaalmaksu ülempiiri 15-kordselt töötasu alammäära aastasummalt 10-le. Sel aastal on ülempiiriks 27,918 eurot, muudatuse järgselt väheneb see summa 18,612 euroni. Haigestumise korral antakse FIE-le võimalus vähendada oma sotsiaalmaksu miinimumkohustust päevade võrra, mil ta oli ajutiselt töövõimetu. Lisaks saab FIE õiguse arvutada endale 2.–8. haiguspäeva kohta arvestuslik haigushüvitis ja arvata see maha sotsiaalmaksuga maksustatavast ettevõtlustulust.

Põhikohustusena õppimisega tegelevad FIE-d vabastatakse sotsiaalmaksu miinimumkohustusest ja sotsiaalmaksu avansilise makse tasumisest. Muudatuse tulemusel kaob neil kohustus täita sotsiaalmaksu miinimumkohustust ja ettevõtlustulu teenides tuleb neil tasuda sotsiaalmaksu vaid tegelikult teenitud tulult. FIE saab võimaluse ettevõtlustulust maha arvata enda tervise edendamiseks tehtud kulusid kuni 100 eurot kvartalis. Sarnaselt äriühinguga lubatakse FIE-l arvata tulust maha kuni 10-eurone reklaamkingituse kulu ja välisriigis ettevõtlusega tegelemisel tehtud enda toitlustamiskulud välislähetuse päevaraha ulatuses (50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta). Samuti saab külaliste ja äripartnerite vastuvõtuks tehtud kulusid maha arvata 32 euro ulatuses kuus.

Samuti viidi seadusesse muudatus, mis puudutab eeskätt pensionäre. Kui isik saab pensioni ja töötasu, mis mõlemad on väiksemad kui 500 eurot, siis võib ta esitada maksuvaba tulu avalduse mõlemale tulumaksu kinnipidajale. Seda tehes tuleb silmas pidada, et tööandjale ja Sotsiaalkindlustusametile esitatud avaldustele märgitud maksuvaba tulu ei või kokku ületada 500 eurot.

Pensionärid, kes eelmisel aastal töötanud ei ole, ei pea midagi ette võtma, nendele makstud pensionidele rakendab maksuvaba tulu Sotsiaalkindlustusamet ilma avalduseta automaatselt. Oluline muudatus on see, et uuest aastast laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,86 protsenti residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust, senise 11,60 protsendi asemel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 saadikut, erapooletuks jäid 2 saadikut.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...8910...32Page 9 of 32