NordenBladet — Ajakirja Methis. Studia humaniora Estonica värske number on pühendatud Eesti NSV kultuuri ja Moskva keskvõimu suhete uurimisele postkolonialismi vaatepunktist.
Erinumbris käsitletakse uudse nurga alt Nõukogude Eesti kultuurielu suhteid Moskva kui ideoloogilise keskuse ettekirjutustega. Metoodiliseks raamistikuks on postkolonialismi uuringud: sotskolonialism on kolonialismi vorm, kus koloniaalsed strateegiad on lahutamatud kommunistliku ühiskonna ülesehitamise püüdest. Erinumbri fookuses on koloniaaldiskursuste ja kohalike kultuuriliste kujutelmade omavaheline suhestumine, nende suhete järkjärguline muutumine ning uute kultuuripraktikate väljakujunemine ja varasemate, traditsiooniliste kultuuripraktikate teisenemine koloniaalse võimumaatriksi survel. Sissejuhatavas artiklis analüüsib erinumbri koostaja Epp Annus, kuidas toimus sotskolonialismi diskursuste kehtestamine Eestis. Artiklites tutvustatakse mitmetasandilisi mehhanisme, mille abil sõjajärgset ühiskonda ideeliselt suunati. Stalinismiperioodi muutusi ilukirjanduses uurib Eve Annuk, džässmuusikas Heli Reimann, eesti folkloristikas Liina Saarlo. Arhiivileiu rubriigis tutvustab Tõnu Tannberg ÜK(b)P Keskkomitee kinnist kirja kui keskvõimu efektiivset kontrollmehhanismi, Margus Vihalemm vaatleb ka nõukogude Eesti ühismajandi argisensooriumi kui spetsiifilist tajumaailma. Hilisnõukogude perioodi kirjandust ja kunsti käsitlevad artiklid Kädi Talvojalt, Johanna Rossilt avavad Eesti NSV moderniseerumisprotsesside seoseid NSVL keskuses toimuvate arengutega.
Number on ilmunud ajakirja kodulehel methis.ee
Alates 2017. aastast on ajakiri indekseeritud rahvusvahelises andmebaasis Scopus.
Erinumbri ilmumist toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145), Eesti Teadusagentuuri uurimisprojektid PUT1218 ja IUT 22-2.
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT