NordenBladet — Soomes on hakatud inimesi töökohtadelt rassistlikel põhjustel lahti laskma. See tähendab enamasti seda, et töötaja on teinud illegaalsete immigrantide kohta märkusi. Nii näiteks sai eile, 13. juulil „sobimatu ja rassistliku käitumise” tõttu töölt lahtilaskmise teate bussifirma Nobina Finland South Oy töötaja Gleb Simanov, kes sellest Facebooki kaudu teada andis.
Simanov kirjutab, et tööandjale oli avaldatud väljastpoolt survet. Enne seda polnud tema töö kohta mitte mingeid pretensioone ega isegi mitte mingeid märkusi.
Tööandja oli soovitanud vaadata sellele läbi sõrmede.
Iltalehti andmetel oli Helsingis bussijuhina töötav Simanov filminud ilma piletita bussi sisenenud pagulasi ja videod oma Facebooki ja Youtube’i kontodele vaatamiseks välja pannud.
Youtube keskkonda laeti üles video, kust tuleb välja, et arst Karoliina Topelius oli töölt lahti lastud illegaalide-vastase tegevuse pärast. Mõni tund hiljem võeti Karoliina tänava peal kinni ja viidi arestimajja. Karoliina kandideeris kevadel kohalikel valimistel Kristlike demokraatide nimekirjas, aga eemaldati sealt rassistlike märkuste pärast.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Saja-aastane Soome odaviskaja Helge Lönnroth parandas oluliselt varasemat rekordit ja püsitas uue Euroopa rekordi. Lönnroth purustas seenioride meistrivõistlustel Lohjas Soome 100-aastaste meeste rekordid nii odaviskes kui kuulitõukes, vahendabYleisurheilu.
Turu seeniorsportlasi esindav Lönnroth parandas odavisketulemust enam kui meetri võrra ja viskas 8,85 meetrit. See on ühtlasi uus Euroopa rekord.
Kuulitõukes parandas Lönnroth varasemat Tarmo Ahti nimel olnud rekordit 53 cm võrra 4,76 meetrini.
Seenioride meistrivõistlused olid tänavu osa Soome 100 programmist.
Lönnroth on sündinud 1916. aasta detsembris ja teinud sporti lapsest saati. 2003. aasta lõpus valiti ta aasta parimaks veteransportlaseks. Varem on ta võitnud kümmekond maailmameistri tiitlit 90- ja 95-aastaste klassis.
Jaanuaris püstitas Lönnroth kuulitõukes tulemusega 4,31 meetrit omas klassis maailmarekordi.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Tulevikus peavad droonide kasutajad olema registreeritud ning suuremate lennumasinate kasutamiseks tuleb läbida koolitus. Tegemist on praegu Euroopa Liidus ettevalmistatava regulatsiooniga, mis peaks jõustuma järgmise aasta algul, vahendabIltalehti.
Tegemist on väga olulise muutusega, ütles Soomes maa-, vee-, ja õhuliikluse turvalisusega tegeleva ametkonna Trafi juhtivspetsialist Jukka Hannola.
Hannola väitel on praeguse seisuga kavas nõuda kasutaja registreerimist, kui drooni kaal ületab 250 grammi. Kui droon kaalub üle 900 grammi, siis tuleb ka seade eraldi registreerida.
See muutus tähendab Soomes võrreldes praegusega olulisi piiranguid. Droonide registreerimise viis on veel täpselt paika panemata, aga sellega hakkavad tegelema õhuliikluse eest vastutavad ametkonnad.
Uus Euroopa Liidu regulatsioon hakkab tõenäoliselt kehtima järgmise aasta alguses. Asi ei muutu tõenäoliselt üleöö, vaid selleks on 2-3 aasta pikkune üleminekuperiood.
Uue korra järgi lisanduvad Soomes nõudmised pädevuse ja koolituse osas. Pädevuse nõue sõltub konkreetsest seadmest. Kergemate seadmete puhul piisab kasutusjuhendi läbilugemisest, raskemate seadmete puhul lisanduvad veebi kaudu läbiviidavad kursused ja testid. Päris suurte seadmete puhul aga nõutakse juba eraldi lennukoolitust.
Hannola väitel on kavas regulatsiooni muuta, kuna droonide kasutamine on plahvatuslikult kasvanud. Mitmel pool Euroopas on droonid põhjustanud palju suuremaid probleeme kui Soomes. Probleemiks on olnud näiteks lendamine lennuvälja läheduses. Lisaks on olnud Euroopas arutelu all privaatsuse kaitse ja droonide kasutamine kuritegevuses.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Noor, 1986. aastal sündinud Eesti kunstnik Karel Koplimets ehitab Espoos Nuottaniemi paadisadamas tühjadest õllepurkidest paati, et sellega üle lahe Eestisse sõita. Esimene mulje on paadiehitust vaadates, et keegi tegeleb tühjade purkide kogumisega. Kuivõrd purgid täidetakse vahuga, siis on teine mõte, et keegi tahab purgid tagastamiskõlbmatuks muuta. Ent selle peale on raske tulla, et seal käib hoopis paadiehitus, milleks neid tühje õllepurke kasutatakse, vahendabHelsingin Sanomat.
Paadisadama parkimisplatsil on kottide viisi tühje purke, mis omavahel nööriga kokku seotakse ning millest tuleb paadi põhi. Teose nimi on Oodates Taarast laeva ning sellega tegeleb terve töörühm. Alkoholiturismi käsitlev teos on osa Eesti 100. aastapäeva programmist.
Tühjad purgid on saadud sotsiaalmeedia kaudu kohalikelt inimestelt ja need on valdavalt pärit Eestist.
Kunstniku väitel näitab teos seda, et Põhjamaades juuakse liiga palju. Ta peab silmas eelkõige Soomet. Idee selleks sai kunstnik Helsingi ja Tallinna vahelist laevaliiklust jälgides. Mõned soomlastest turistid olid nii purjus, ei ei pääsenud omal jalal laevast välja.
Samas kunstnik viinarallit hukka ei mõista. Ta tunnistab, et tarvitab ise ka aeg-ajalt alkoholi. Ta saab aru, et Eestis on alkohol odav ning reisimine lihtne. Kunstnik kritiseerib ühelt poolt alkoholiturismi, aga teiselt poolt kujutab Eesti ja Soome suhteid. Eestist käib palju inimesi Soomes tööl ja Soomest tullakse Eestisse alkoholi järele – see on omamoodi majanduslik koostöö  ning makse makstakse mõlemal pool.
Nüüd viib kunstnik purgid paadiga tagasi Eestisse. Ta peab seda sümboolseks, justkui Eesti töötegija tagasitulekuks. Paati on ehitatud viis päeva ja sellega ollakse poole peal. Raam on tehtud puust ja see kaetakse purkidega, mis omakorda täidetud ehitusvahuga. Nõnda ei pääse vesi purkidesse sisse.
Paadi jaoks kulub kokku ligi 5000 tühja purki. See peaks kandma nii puidust raami, mootorit kui Koplimetsa ennast. Ta loodab, et paat püsib ikka pinnal. Reis ise peaks toimuma augustikuu algul mõnel sobival päeval. Reis võib aega võtta kümme tundi. Paat liigub kiirusega keskmiselt 10 kilomeetrit tunnis.
Koos paadireisiga valmib sellest eraldi dokumentaalfilm. Algul filmitakse kaameraga paadi valmimist. Paadireisi filmitakse omakorda teisest paadist. Sügisel on nii film kui paat ise väljas Tallinnas Kumus. Samas ei välista kunstnik paadireisi ebaõnnestumist, aga filmi peaks ikka valmis saama.
Sama teemat puudutas noor kunstnik tänavu kevadel Tallinnas korraldatud näitusel Case 11: Talsinki. Näituse jaoks sõitis Koplimets laevaga Helsingi ja Tallinna vahet ning pildistas nii turiste kui eestlastest tööleminejaid. Kohati oli pilt päris õudne, sest osa inimesi sõitis Tallinna ainult viina järele. Lätis on alkohol veel odavam ja seda on juba tunda: osa eestlasi käib alkoholi järel Lätis ja üha rohkem soomlasi võtab selleks samuti senisest pikema teekonna ette.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Ametlikud palgatabelid ei ütle tavaliselt midagi, sest sealt pole arvestatud maha maksusid ning selle sisse ei kuulu muud tulud nagu toetused. Soome väljaanneTaloussanomat on kokku pannud tabeli, kui palju soomlased saavad keskmiselt igas kuus raha kätte.
Soomes on ametlikult mediaanpalk 3000 euro ringis, ent see number käib ainult täiskohaga palgatöötajate kohta. Lisaks on Soomes 2,5 miljonit pensionäri, töötud, õpilased ja osaajaga töötajad, kes ametliku arvestuse sisse ei lähe.
Kõige parema ülevaate annab statistikaameti tulude ülevaade, mille põhjal on kokku pandud tabel selle kohta, kui palju soomlased reaalselt igas kuus raha kätte saavad. Selle tabeli põhjal oli 2015. aastal soomlaste keskmine kätte saadud sissetulek 1860 eurot kuus.
Tabelis on toodud sissetulek ühe täiskasvanu kohta vastavalt vanusele ja sellele, kas elatakse koos üksi, kahekesi või koos lastega.
Sissetulekut mõjutab oluliselt pereliikmete arv. 1860 eurot on arvestatud üksi elava inimese kohta. Kui koos elatakse kahekesi, siis on tulu ühe täiskasvanu kohta 1400 eurot kuus. Laste puhul Soomes tulu suureneb – kui koos elavad kaks täiskasvanut ja kaks last, siis on tulu täiskasvanu kohta keskmiselt 1950 eurot kätte.
Tabelist tuleb ühtlasi välja, et Soomes on vanemate inimeste tulud suuremad kui noortel inimestel. Kõige kõrgemad on Soomes tulud 45-54-aastastel inimestel – 2150 eurot inimese kohta. Tulud vähenevad järk-järgult pensionile jäädes ja üle 75-aastaste keskmine kätte saadud tulu on 1450 eurot kuus. 65-74-aastaste tulu on 1750 eurot kuus, vaid sada eurot väiksem kui 25-34-aastastel. Noorte väiksem tulu tuleb pikalt kestnud majanduslikust surutisest.
Vaata lisaks: Soome erasektori mediaanpalk oli möödunud aastal 3193 eurot kuus, Eestis 858 eurot
Soome erasektori mediaanpalk oli möödunud 2016. aastal statistikaameti andmetel 3193 eurot kuus. Mediaanpalk tähendab, et sellest suuremat ja väiksemat palka saanute arv on võrdne ehk see peegeldab kõige paremini keskmist palka. Võrdluseks, Eestis oli vastav palk möödunud aastal 858 eurot ehk ligi 4 korda väiksem.
