Reede, märts 29, 2024

Monthly Archives: juuli 2017

POEKÜLASTAJAD ei pea enam kilekottidest lugu: Soome poed on loobumas kilekottidest

NordenBladet — Veel paar aastakümmet tagasi olid Soome poekettide kilekotid Eestis staatuse sümboliks. Kilekotte müüdi komisjonipoodides ja neid kasutati kuni nad auklikuks kulusid. Nüüd on Soome poeketid kilekottidest loobumas ning naastakse sama elustiili juurde, mis valitses Nõukogude Eestis – poes käimiseks kasutatakse võrke või korduvkasutusega riidest kotte.

Soome pole selles osas mingi erand – kilekottidest on loobumas suured kaubandusketid üle Euroopa. Põhjus on selles, et kliendid ei pea enam kottidest lugu ning tänavapildis jätab kilekott halva mulje. Soomes kavatseb esimesena kilekottidest loobuda S-grupp, mis teeb asja kohta teate järgmisel teisipäeval, vahendab Yle.

Soome K-grupp ja Lidl veel esialgu kilekottidest ei loobu, aga näiteks Saksa suuruselt teine kaubakett Aldi teatas sel nädalal, et ei paku alates sügisest klientidele enam muud kui korduvkasutusega kotte. Saksamaal teatas kilekottidest loobumisest esimesena turuliider Lidl. Otsus tähendab sadade miljonite kilekottide kadumist Saksamaa tänavapildist.

Pärast suuremate kaubakettide teateid on Euroopas kilekottide osas läinud lahti võidujooks. Mõnes riigis, näiteks Itaalias on kilekotid juba täielikult ära keelatud.

Soomes on aga olukord teine. Iga kolmas poekülastaja ostab Soomes kassast kilekoti. Soome kaubaketid on seni kilekottide müümist jätkanud. Ainult S-grupp teatas möödunud aastal, et ettevõttel pole midagi kilekottide kaotamise vastu.

Möödunud aastal läksid kaubandusketid Soomes kaasa keskkonnaministeeriumi ja kaubandusettevõtete liidu kokkuleppega, millega seoses hakatakse kilekottidest järk-järgult vabanema. Lidl, mis on kilekottidest Kesk-Euroopas juba vabanenud, ei kavatse teha sama Soomes. Samas on Lidl liitunud kokkuleppega ja teeb kõik selleks, et kilekotte kasutatakse korduvalt.

K-grupp on samuti teatanud, et kilekottidest pole kavas täielikult loobuda. Alates käesoleva aasta algusest on kõigis K-grupi poodides kilekotid tasulised. K-grupp loobub tänavu ainult kassades jagatavatest väiksematest kilekottidest.

S-grupi jaoks on asi veel lahtine. Ettevõte teeb asja kohta teate 2. augustil, praeguse seisuga ei välistata veel ei kilekottide kasutamist ega neist loobumist.

Praegu pakutakse Soome poodides kilekottidele lisaks paberist ja riidest kotte. Kilekotid koosnevad juba kuni 90 protsendi ulatuses biolagunevast materjalist. Selliseid kotte ei saa eriti palju kasutada ja soomlased kasutavad neid prügikottidena.

Soome puhul pole suurim oht keskkonnale mitte kilekott ise, vaid selle kasutaja. Parim võimalik viis kilekotti kasutada on prügikotina. Soomes on poekottide müük vastavuses prügikottide müügiga – kui poekottide müük väheneb, siis prügikottide müük suureneb.

Kui Soomes järgitakse muu maailma trende, siis hakkavad kaubaketid kilekottidest loobuma. Näiteks Saksamaal vähenes kilekottide kasutamine möödunud aastal 30 protsenti võrreldes 2015. aastaga.

Kaubanduskettide jaoks on küsimus eetiline. Kuivõrd kilekottidel on tarbijate hulgas halb maine, siis on neist hakatud loobuma.

Saksa Aldi kavatseb teha juba järgmise sammu ja loobuda paberkottidest. Ettevõtte teatel kasutatakse paberkoti valmistamiseks veel rohkem energiat ja vett kui kilekoti puhul. Seega kujutab paberkott keskkonnale veel suuremat ohtu kui kilekott.

Keskkonna koha pealt loeb ka see, mis välja paistab. Sadama kai ääres või pargimurul paistab biolagunev kilekott sama jube kui tavaline kilekott.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Libapolitseinikud ründavad Soome vanureid, pettused kasvanud 100 000 euroni

NordenBladet — Telefoni teel valepolitseinikena esinenud petiste kohta on tulnud tänavu juba ligi 300 teadet ning suurimad pettused on kasvanud 100 000 euroni. Politseiameti andmetel oli maikuu lõpus registreeritud 200 pettusejuhtumit. Juhtumite arv on tänavu erakordselt kiiresti kasvanud. Selles sisalduvad ka osad varasemad juhtumid, vahendab MTV.

Juulikuus on politsei info kohaselt juhtumite arv vähenenud, mis võib tähendada, et probleem hakkab vaibuma.

Petised helistavad vanuritele telefoni teel, esinevad politseinikena ning küsivad internetipanga andmeid ja muud infot. Kurjategijad on püüdnud inimesi õnge näiteks jutuga, et nad tahavad inimeste raha petiste käest päästa. Tegelikkuses on aga helistaja ise petis, kelle eesmärk on inimeste arved tühjaks teha.

Uurimise käigus on välja tulnud, et üks ja sama isik on helistanud mitmele poole.

Tegelikkuses ei küsi politsei inimestelt mitte kunagi telefoni teel mingeid pankade ega muid tunnuseid. Politsei on hoiatanud, et võimalus petiste käest raha kätte saada on väga väike.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Küsitlus: soomlased usaldavad kõige rohkem tuletõrjujaid, kõige vähem telefonimüüjaid ja poliitikuid

NordenBladet — Soomes läbi viidud värske küsitlus näitab, et soomlased usaldavad kõige enam tuletõrjujaid ja apteekreid, kõige vähem aga telefonimüüjaid ja poliitikuid. Küsitluse järgi usaldab tuletõrjujaid tervelt 98 protsenti vastanutest. Telefonimüüjaid usaldab aga 6 protsenti ja poliitikuid 11 protsenti vastanutest, vahendab Yle.

Poliitikute usaldus on vähenenud: veel 2002. aastal usaldas poliitikuid 13 protsenti vastanutest.

Usaldus on suur veel lennukipilootide, haiglaõdede ja käsitööliste – puuseppade ja õmblejate vastu. Usaldus puudub aga investeerimisnõustajate, automüüjate ja ametiühingutegelaste suhtes.

Laias laastus samad tulemused on tulnud välja ka muudest küsitlustest.

Usaldust mõjutab ka vastajate vanus ja sugu. Naised usaldavad meestest rohkem näiteks juriste, kinnisvaravahendajaid, ametiühingujuhte ja ajakirjanikke. Mehed jälle usaldavad rohkem haiglaõdesid ja sõjaväelasi.

Üle 50-aastased soomlased usaldavad noorematest rohkem automüüjaid, politseid ja meteorolooge. Noored usaldavad ametiühingujuhte rohkem kui vanemad inimesed.

Aastavahetusel läbi viidud küsitlusele vastas kokku ligi 1900 soomlast.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes varjati aastaid SS-i ja Gestapo juhi Heinrich Himmleri visiiti

NordenBladet — Soomes on hästi teada Adolf Hitleri visiit väejuht Carl Gustaf Mannerheimi sünnipäeva puhul 1942. aasta juunis, aga vähem on teada, et sama aasta juulis-augustis käis Soomes ka Saksamaa teine mõjukas mees Heinrich Himmler.

Himmler, kes oli tollal SS-i ja Gestapo juht käis Hämes paadiga sõitmas ja šoppas Stockmanni kaubamajas. Tema soov oli, et Soome loovutaks oma juudid Saksamaale, vahendab Helsingin Sanomat.

Himmlerit võõrustas Soomes toonane peaminister Jukka Rangell. Himmler, kes oli just saabunud Auschwitzist proovigaasitamiselt nautis Soome rahulikku keskkonda kokku üheksa päeva. Suurem osa soomlastest ei teadnud tollal Himmleri salavisiidist mitte midagi. Ajakirjandus vaikis, kuna Soome ei tahtnud end avalikult siduda läbikäimisega Saksamaa juhtidega. Himmleri visiidi kohta ilmus artikkel alles 1963. aastal, pärast Stalini surma.

Lisaks Himmlerile olid Soomes SS-kindral Karl Wolff, veel neli SS-ohvitseri ning Himmleri isiklik massöör ja usaldusmees Felix Kersten, kes oli rahvuselt eestlane ja Soome kodanik.

Himmler külastas huviga Soome muuseume, kuna ta oli suur esoteerika-huviline ja teda huvitas aaria rassi ajalugu ning selle algkodu. Eriti pakkus Himmlerile huvi Soome mütoloogia ja eepos Kalevala.

Ühtlasi käis Himmler Mikkelis, kus kohtus oma suure iidoli marssal Mannerheimiga. Himmler oli toona 41-aastane ja Mannerheim 75-aastane. Lisaks kohtus Himmler Soomes ka president Risto Rytiga, kellelt sai kõrge autasu – vabaduse suurristi.

Himmler külastas oma külaskäigu ajal ka Lapimaal tollal paiknenud Saksa väeosasid ning SS-diviisi Nord. Soomes ringi liikudes vahetas Himmler oma sõjaväemundri tsiviilriietuse vastu ning meenutas rohkem kooliõpetajat.

Siiani on mõistatus, miks Himmler keset suve ja pingelisel ajal nii pikalt Soomes aega veetis. Üks versioon on, et ta tahtis rohkem infot ligi 2000 Soome juudi kohta. Lisaks oli Soomes ligi 370 mujalt Euroopast, põhiliselt Saksamaalt ja Austriast saabunud juudi pagulast. Arvatakse, et Saksa juhid tahtsid, et Soome need pagulased välja annaks. Enne seda 1942. aasta jaanuaris oli peetud Wannsee konverents, kus otsustati ära juutide saatus. Konverentsi materjalides oli ära toodud Soome juutide arv – 2300 inimest. Kaheksa juudi pagulast antigi Gestapole üle peale Himmleri visiiti 1942. aasta novembris.

Himmleri külaskäigust on läinud ajalukku legendaarne jutuajamine peaminister Rangelliga, kus Himmler uuris Rangellilt juudiküsimuse kohta Soomes, millele Rangell vastas: „Wir haben keine Judenfrage” (tõlkes: meil ei ole juudiküsimust).

Hiljem oli Rangell oma tuttavatele öelnud, et juudiküsimuse peale oli tal tahtmine Himmlerile vastu lõugu anda, aga ta hoidis end tagasi, kuna lootis sakslaselt üht-teist kasulikku teada saada. Lõpuks ütles Rangell Himmlerile, et juudid on Soome kodanikud ja neid ei tohi puutuda. Juudid olid olnud tublid sõdijad Soome sõjaväes ja aidanud venelasi alistada.

Üks arvatav Himmleri visiidi põhjus võis olla soov saata soomlastest leski ja pruute Saksa Lebensborn-kodudesse, mis olid mõeldud tõupuhaste laste sünnitamiseks.

Siiani on imestatud, kuidas Soome juudid nii kergesti pääsesid. Selle põhjuseks on toodud asjaolu, et sakslased ei tahtnud juutide pärast oma suhteid Soomega ära rikkuda. Saksa jaoks oli tähtsam, et Soome jätkaks sõdimist Venemaa vastu. Ilma Soometa pole Saksamaa põhjarindel hakkama saanud. Seetõttu ei kerkinud juudiküsimus Soome ja Saksamaa ametlikes vestlustes mitte kunagi üles. Soomel polnud ka vajadust Saksamaa ees pugeda. Soomes tajuti eesotsas Mannerheimiga juba 1941. aasta lõpus, et Saksamaa on sõja kaotanud.

Soomes polnud ka mingit juudivaenulikkust erinevalt Balti riikidest, kus sakslastel oli palju kohalikke abimehi. Tavaline soomlane polnud oma elus kordagi juudiga kokku puutunud ja ta poleks suutnud juuti teistest eristada.

Siis on veel üks huvitav lugu Himmleri portfelli kohta. Nimelt oli Himmleril kaasas olnud üks salapärane portfell, mida ta hoolikalt valvas. Soome julgeolekutöötajatel õnnestus siiski portfelli sisu üles pildistada ja seal oli olnud nimekiri Soome juutidest. Neist portfelli sisust tehtud piltidest pole aga mingit jälge.

Himmleri visiidil oli veel üks tulemus – rühm Soome sõjainvaliide saadeti Saksa riigi kulul Kesk-Euroopa tervisevetele puhkama. Selles lepiti kokku visiidi käigus. Enne lahkumist ostis Himmler üle tuhande marga eest mänguasju. Need olid mõeldud rindel hukkunud SS-meeste lastele.

Natsijohtajan Suomen-vierailusta vaiettiin vuosikymmenet: Heinrich Himmler souteli Hämeessä, shoppaili Stockmannilla ja hyppyytti isäntiään

Päivä oli mitä mainioin pienelle souturetkelle. Aurinko paistoi, hämäläisellä järvellä kävi kevyt tuuli. Veneen airoissa oli Jukka Rangell, jatkosodan aikainen Suomen pääministeri. Perää piti Heinrich Himmler, natsi-Saksan valtakunnanjohtaja ja SS:n ja Gestapon päällikkö. Haluatko lukea koko artikkelin? Hyödynnä maksuton tutustumistilaus, niin pääset lukemaan rajoituksetta tämän ja muita kiinnostavia artikkeleita:

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome välisminister Timo Soini: Soome keeldub uuest pagulaste jaotuskavast

NordenBladet — Soome välisminister Timo Soini kinnitas, et Soome keeldub uuest Euroopa Liidu pagulaste jaotuskavast. Soini põhjendas keeldumist vajadusega kõigepealt tagada, et liikmesriigid oma varasemad lubadused täidaksid, vahendab MTV (17.07.2017).

Ungari, Tšehhi ja Poola on üldse keeldunud pagulaste vastuvõtmisest, Soome on aga olnud üks eeskujulikumaid vastuvõtjaid. Uus jaotuskava tuleb arutusele sügisel, kui hakatakse otsima võimalusi Itaalia abistamiseks.

Soni ütles, et praegune olukord kõigutab terve Euroopa Liidu usaldusväärsust. Tema sõnul eeldab Soome, et lubadustest peetakse kinni. Soini ütles Brüsselis, et kõigepealt tuleb 160 000 ära jagada, mille osas on kokku lepitud. Alles siis saab vaadata edasi.

Siseminister Paula Risikko on varem öelnud, et Soome võib saada sügisel palve võtta vastu varjupaigataotlejaid Itaaliast, kuhu on aasta algusest saabunud üle Vahemere 93 000 sisserändajat.

Soini väitel saab Itaaliat kõige paremini aidata Liibüas valitseva olukorra lahendamisega.

Nii Risikko kui peaminister Juha Sipilä on pakkunud välja, et Soome võiks vastu võetavate pagulaste kvooti suurendada. Euroopa asjade minister Sampo Terho on aga selle ettepaneku tagasi lükanud.

Soini ütles, et pagulaste kvooti saab muuta vaid kõigi valitsuse osapoolte ühise otsusega. Tema sõnul ei saa seda arutelu pidada avalikkuse kaudu ja kui seda tehakse, siis võidakse kogu asi ära rikkuda.

 

 

Avafoto: Timo Soini (NordenBladet)
Allikas: Eestinen.fi

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT