NordenBladet — Eesti on avaliku teenistuse tõhususe (CiSE) tänavuses indeksis 31 riigi arvestuses seitsmendal kohal. Eesti edastab mitmeid arenenuid demokraatiaid ning on Ida-Euroopa riikide hulgas esimene. Riikide arvestuses on Eesti esikohal avaliku teenistuse tõhususe suhtes SKP-sse.
Samuti on Eesti esikohal digiteenuste pakkumises. Eesti paistab silma teistest kõrgemate näitajatega kõigis neljas valdkonna näitajas: teenuse kättesaadavus, läbipaistvus, avatus teiste riikide kasutajatele ning tehnilistes eeldustes teenust pakkuda.
Esikohta hoiab Eesti ka maksude administreerimises. Sotsiaalkindlustuse administreerimisel on Eesti riikide üldarvestuses kolmandal kohal. Keskmisest veidi paremad oleme ka õigusloome (6. koht), fiskaal- ja finantsjuhtimise (7.) ning kriisi- ja riskijuhtimise valdkonnas (8.).
Kõige madalamalt hinnatakse Eesti puhul avaliku teenistuse esindatust (28. koht). Kehva koha põhjusteks on Eesti puhul väike naiste osakaal avaliku teenistuse juhtide hulgas ning vähemuste vähene esindatus avalikus teenistuses.
Kõige tõhusamaks hinnatakse avalikku teenistust Kanadas. Kanadale järgneb Uus-Meremaa, Austraalia, Suurbritannia, Soome ja Rootsi. Eestist tahapoole jäävad näiteks Norra, USA, Holland, Iirimaa.
CiSE indeks jaguneb 12 kategooriaks, mis omakorda jagunevad 76 mõõdikuks. Indeks tugineb erinevate organisatsioonide kogutavatele andmetele, teiste hulgas OECD, Maailmapank, ÜRO, Eurostat, Transparency International. Erinevad näitajad on kogutud vahemikus 2011-2016.
NordenBladet — Valitsus otsustas suurendada kohalike omavalitsuse tulubaasi ja uuendada tasandusfondi jaotuspõhimõtteid. Kokku on riigieelarve strateegias perioodil 2018-2021 selleks ette nähtud 185 miljonit eurot.
„Kohalike omavalitsuste tulubaasi tõstmine on tänase valitsuskoalitsiooni üks põhimõttelisi lubadusi. Valitsust moodustades ütlesime selgelt välja, et linnade ja valdade roll ning otsustusõigus kohaliku elu korraldamisel peavad tõusma. Tänane kabinetinõupidamise otsus on märgiline samm, mis näitab, et riik võtab kohalikke omavalitsusi võrdväärse koostööpartnerina,“ lausus peaminister Jüri Ratas.
„Oleme nüüdseks haldusterritoriaalse reformiga ühele poole saanud, kuid see ei tähenda, et haldusreform oleks tehtud. Haldusreform ei tähenda vaid omavalitsuste piiride ümber joonistamist, vaid sel on ka sisuline pool,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Suuremad omavalitsused on võimelised täitma rohkem ülesandeid ning seetõttu suurendame omavalitsuste rolli, andes neile uusi ülesandeid koos vahenditega ning taastame varasema tasandusfondi taseme.“
Valitsuse otsusega taastatakse omavalitsustele suures osas majanduskriisi aegsete kärbete eelne tulumaksust ja tasandusfondist saadavate vahendite tase. Tulubaasi muudatused jõustuvad järk-järgult aastatel 2018-2020. Aastaks 2020 suunatakse nende tulumaksu määra tõstmisesse 30 miljonit eurot ning tasandusfondi suurendamisse 25 miljoni eurot.
Lisaks rahastamisele uuendatakse tasandusfondi jaotuspõhimõtteid, sest tänane süsteem on aegunud. Omavalitsuste praeguste kulude hindamine näitas, et nende finantseerimisel tuleks arvestada rohkem elanike arvuga ning arvesse võtta inimeste paiknemist. Tasandusfondi muutmise ja tulubaasi kasvatamise tulemusena kõikide omavalitsuste tulubaas kasvab.
Uute ülesannete osas jätkatakse eraldi arutelu, kuid praeguste ettepanekute järgi soovitakse omavalitsustele täitmiseks anda puuetega inimeste perioodiliste toetuste maksmine, hariduslike erivajadustega lastele põhihariduse pakkumine ning asendushooldusteenuse korraldamine. Mis puudutab rahvatervise edendamist, avaliku korra tagamist, kriisi reguleerimist, vetelpäästet randades ja ettevõtluskeskkonna arendamist, siis nende osas omavalitsustele uusi kohustusi plaanis ei ole määrata, kuid nende korraldamiseks soovitakse laiendada omavalitsuste võimalusi. Lisaks uutele ülesannetele on plaanis suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, et vähendada nende sõltuvust riiklikest toetustest.
2018. aastal suunatakse tulumaksu 20 miljonit eurot ja tasandusfondi 10 miljonit eurot, 2019. aastal tulumaksu 25 miljonit ja tasandusfondi 20 miljonit, 2020. aastal tulumaksu 30 miljonit eurot ja tasandusfondi 25 miljonit eurot ning selline jaotus jääb kehtima ka edaspidi.
Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ja kaitseminister Jüri Luik arutasid eilsel (30.juuli) kohtumisel Ameerika Ühendriikide asepresident Mike Pence`iga koostööd julgeoleku- ja digivaldkonnas ning rõhutasid Euroopa Liidu ja USA vahelise hea koostöö jätkumist.
„NATO kollektiivne heidutus- ja kaitsehoiak Balti regioonis on tugevnenud ning USA-l on nii meie lähipiirkonna kui ka kogu Euroopa julgeoleku tagamisel asendamatu roll,“ ütles Ratas. „Oleme samu väärtusi jagavad riigid, kellel on tugev side ja hea koostöö ning oleme tänulikud USA-le nende panuse eest Euroopa julgeolekusse. USA administratsiooni otsus suurendada Euroopa heidutusinitsiatiivi finantseerimist 1,4 miljardi dollari võrra on märkimisväärne.“
Ratas rõhutas kohtumisel, et Eesti ei oota pelgalt abi vaid panustab julgeolekusse ka ise – Eesti kaitsekulutused on 2,17 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), me tugevdame iseseisvat kaitsevõimet ja piirijulgeolekut ning panustame terrorismivastasesse võitlusesse ja rahutagamisoperatsioonidesse koostöös oma liitlastega.
Peaminister tutvustas asepresident Pence`ile Eesti avaliku sektori digilahendusi, mis on olnud Eesti majanduskasvu mootoriks. Samuti arutati võimalusi süvendatud koostööks nii digivaldkonnas kui ka küberkaitses. Ratas märkis, et Eestil ja USA-l on hea koostöö küberjulgeoleku valdkonnas ning tõdes, et ühised õppused ning info- ja ekspertide vahetus on võimalus seda veelgi tihendada.
Lisaks rääkisid peaminister ja asepresident Euroopa Liidu ja USA koostööst. „Eesistujariigina tahame kindlasti panustada transatlantiliste suhete tugevdamisse ja selle raames rahvusvahelise kaubanduse arendamisse ning võitlusesse terrorismi ja küberohtudega,“ lausus Ratas. „Euroopa Liidu ja USA vahelise vabakaubandusleppega edasiminek oleks strateegiliselt oluline nii USA-le kui Euroopale.“
Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo /Raigo Pajula Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Ajal, kui Venemaa valmistub viimaste aastakümnete suurimaks sõjaliseks õppuseks Läänemere ääres, tehakse Soome pealinnas Helsingis ettevalmistusi inimeste elude päästmiseks maa-alustes tunnelites ja varjendites, vahendab Eestinen.
Helsingi linna alla on rajatud terve tunnelite ja varjendite võrgustik, mille pikkus on 124 miili (200 km), vahendab The Wall Street Journal.
Helsingi tunnelites viivad regulaarselt läbi õppusi Soome sõjaväelased, et vajaduse korral varjata seal nii Soome valitsust kui linna elanikke.
Suurem osa võrgustikust on välja ehitatud viimase paari aastakümne jooksul eesmärgiga inimesi vajadusel kaitsta. Varjendite sissekäike kaitsevad pommikindlad turvaväravad. Tunnelid on ehitatud nõnda, et vajadusel saavad sõjaväelased seal patrullida ja kinni võtta vaenlase käsilasi. Tunnelites on välja ehitatud kommunikatsioonid, veehoidlad ja wi-fi internetiühendus. Seal on piisavalt ruumi linna enam kui 600 000 elanikule.
Soome ametnike väitel annab inimeste evakueerimine maa alla võimaliku sõjalise konflikti korral eelise. Venemaa sõjamängud Zapad 2017 tänavu septembris on suunatud põhiliselt Soomest lõuna poole jäävate NATO liikmete vastu. Soomlased kardavad, et õppuste käigus piiri äärde tootavad tuhanded sõdurid võivad olla kattevari tegelikuks sõjaliseks operatsiooniks.
Rohkem kui see, mis õppuste käigus juhtub, huvitab meid see, mis saab pärast seda ja kas väeosad tegelikult lahkuvad, kommenteeris toimuvat Soome küberjulgeoleku ja sõjateaduse spetsialist Jarmo Limnell.
Suur osa Soome sõjaväelisest ettevalmistusest põhineb 1939-1940. aastal toimunud talvesõjal Nõukogude Liiduga. Soome sõjaväelased suutsid külma ilmaga metsa vahel suuskadel nõukogude sõjaväelastele vastu seista. Soomlased kaotasid 10% oma territooriumist, aga säilitasid iseseisvuse.
Ettevalmistus põhineb jätkuvalt sellel kogemusel – suruda vaenlane tundmatusse keskkonda, mis pärast külma sõja lõppu kujutab endast tunneleid.
Märtsikuus viisid soomlased läbi sõjaväelise õppuse võimaliku praegusaja stsenaariumi järgi, kus valitsuse hooned võetakse üle vaenlase eriüksuste poolt, nii nagu Venemaa hõivas Krimmi. Osa neist õppustest viidi läbi Helsingi maa-alustes labürintides. Võrgustik ühendab omavahel kaubanduskeskusi, metrootunneleid, autoparklaid ja käikusid, mille kaudu liigub elekter ning vesi. Tunnelite kaudu pääseb käikudesse, mida kasutavad ainult sõjaväelased ja mille kaudu pääseb Santahamina saarel asuvasse maa-alusesse väeossa, mis on loodud Helsingi kaitsmiseks.
Enamus sõjalise otstarbega tunnelitest on rahuajal tsiviilkasutuses ja ainult väga vähesed on salajased. Inimesed kasutavad neid kohti põhiliselt talvel – kas siis šoppamiseks, ujumiseks või maa-aluse kiriku külastuseks. Itäkeskuse kaubanduskeskuse all asuva maa-aluse ujula saab muuta loetud tundidega 3800 inimest mahutavaks varjendiks.
Kui tänapäeval midagi maa alla ehitatakse, siis peab seda saama kasutada kaitseotstarbel, räägib Helsingi linnavalitsuse kinnisvaraosakonna töötaja Ilkka Vähäaho. Varjendid on ühenduses Helsingi elektrijaamade ja veesüsteemidega ning mõnedes on ventilatsioon, mis suudab kinni püüda radioaktiivsed osakesed
Moskva vastuseis läänega on sundinud soomlasi oma kaitse peale tõsisemalt mõtlema, kuigi paljud peavad Krimmi-stiilis rünnakut Soome vastu vähetõenäoliseks. Juunis vastu võetud seadused võimaldavad Soomel paluda sõjalist abi teistelt riikidelt, kaasa arvatud NATO liikmetelt.
Need sammud aitavad Soomel sulanduda Lääne kaitsesüsteemi, räägib kaitseasjatunda Petri Mäkelä. Maa-alustele kaitseõppustele on kaasatud tsiviilorganisatsioonid, kaasa arvatud äriettevõtted ja meditsiinitöötajad. Soome ametnike väitel toimib sõjaline ja tsiviilkoostöö igas eluvaldkonnas igal tasandil. See tähendab, et kogu elanikkond on valmistunud kõige hullemaks, märgib Soome kaitseministeeriumi kaitsepoliitika direktor Janne Kuusela. Tunnelisüsteem tuleneb teise maailmasõja ajal saadud õppetundidest, kus elutähtsad funktsioonid peavad toimima ka lauspommitamise ajal. Sellepärast need tunnelid ongi rajatud.
Lisaks otsesele sõjalisele ohule ähvardab Soomet Venemaa poolt ka teine, mittesõjaline oht: küberrünnakud, infosõda ja poliitiline ning majanduslik surve, mida kutsutakse ka hübriidsõjaks.
Soome ametkondade väitel on neil tulnud kokku puutuda Venemaa poolt organiseeritud katsetega mõjutada Soome poliitikat läbi valitsusväliste ühenduste, sotsiaalmeedia ja küberrünnakute. Moskva on kõik sellised mõjutamiskatsed ümber lükanud ja Vladimir Putin on väitnud, et tema selle taga pole olnud.
Soome väitel on selline Moskva poolt tulev mõjutustegevus käinud külmast sõjast alates. Käesoleval aasta septembris on 10 Euroopa Liidu ja NATO liiget otsustanud avada Helsingis hübriidohtude kompetentsikeskuse. Janne Kuusela väitel otsustati see keskus teha Soome, kuna soomlased on selle teemaga kõige kauem kokku puutunud.
Avafoto: Helsingi (NordenBladet)
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Onnibus ja selle looja, bussijuhi poeg Pekka Mötto (50) on suur Soome edulugu. Pärast bussifirma Šoti miljardärile mahamüümist kavatseb ettevõtlik soomlane nüüd ilma teha taksonduses ja sellega maailma vallutada.
Onnibus pööras 2012. aastal Soome bussinduse täiesti pea peale. Võimalikuks said paarieurosed bussisõidud suuremate linnade vahel, mis pani rahva liikuma. Äri põhines lihtlabasel matemaatikal, mille kaudu arvutati välja, kui palju peaks pilet maksma siis, kui bussid on täis. Selgus, et kui veidi vaeva näha, saab inimesi vedada senisest palju odavamalt. Enne seda tundus ilmvõimatu, et Helsingi ja Tampere vahel saaks sõita paari euroga, vahendab Helsingin Sanomat.
Kasutusele võeti suuremad bussid, mille eelis on see, et korraga saab peale võtta 89 inimest. Ent Onnibus on Möttö jaoks nüüd ajalugu – ta müüs ettevõtte paar aastat tagasi, lahkus sealt ja enam selle peale ei mõtle. Mehe uus suur unistus on nüüd läbi taksonduse maailma vallutada.
Möttö veab startup-ettevõttet Tuup, mis on juba äratanud tähelepanu tänu sellele, et Soomes on varem transpordi vallas tehtud ajalugu. Tuup arendab digitaalseid transporditeenuseid. Tuupi esimene pääsuke on Kyyti – odavtaksoteenus, mis tegutseb esialgu kolmes Soome linnas Oulus, Tamperes ja Turus. Sõnum on sama, mis bussiettevõtte puhul – paar eurot maksvad sõidud.
Tuupil on esindused juba Põhja-Ameerikas ja Kesk-Euroopas ning eesmärk on transpordi automatiseerimine. Eelduseks on asjaolu, et tulevikus soovib üha vähem inimesi omada oma autot. Transpordi tulevik on sõidujagamine. Eesmärk on luua terviklik süsteem, kuidas, millega ja kust kaudu inimesed liiguvad.
Tuupi koostööpartner on Trafica – ettevõte, mis kogub andmeid inimeste liikumise kohta. Möttö räägib nüüd, et teistel on raha, aga neil on info ja lahendused. Praegu ongi käimas läbirääkimised investoritega, et teadmised ja raha omavahel kokku viia.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
