Teisipäev, juuni 10, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Ettevõtlusnädal 2022, mille teemaks on teemaks on „Tandem ettevõtluses“, toimub 3.-7. oktoobril

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Kõik alustavad ja juba tegutsevad ettevõtjad saavad registreerida Ettevõtlusnädala 2022 raames toimuvatele koolitustele ja sündmustele. Traditsiooniline Ettevõtlusnädal toimub sel aastal 3.-7. oktoobril ja kulmineerub 4. oktoobril tasuta online-konverentsiga. Üle-eestilise ettevõtlusnädala teemaks on „Tandem ettevõtluses“.

Ettevõtlusnädal kutsuti ellu, et toetada ja julgustada ettevõtlikku mõtlemist ja ettevõtlusega alustamist. Ettevõtmist korraldavad maakondlikud arenduskeskused juba 17. korda ja see viiakse läbi kõigis maakondades. Osalema on oodatud nii täiskasvanud, keda ettevõtjana tegutsemise raskel teel julgustada ja aidata, kui ka noored, et nad oma tulevikusihtide seadmisel kaaluksid unistuste saavutamist ettevõtjana. Igal aastal osalevad sündmustel nii hiljuti alustanud kui ka juba kogenud ettevõtjad, kuna erinevate koolituste, infopäevade, arutelude jm põnevate sündmuste valik on lai.

Kui Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku konsultandid pakuvad Eestis igapäevaselt tasuta nõustamist ettevõtlusega alustajatele, ettevõtjatele ning vabaühendustele, siis Ettevõtlusnädalal tullakse kontoritest välja erinevaid sündmusi korraldama, eesmärgiga inspireerida ja julgustada inimesi oma ideid ellu viima.

Tänavune Ettevõtlusnädal viiakse läbi 15 maakonnas (Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa, Raplamaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Jõgevamaa, Viljandimaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa). Sündmused toimuvad nii füüsiliselt maakonnalinnades, kui ka virtuaalselt veebi vahendusel ja on selliselt kättesaadavad kõikjal maailmas. Lisaks eesti keelele, toimuvad sündmused Ida-Virumaal ja Harjumaal ka vene keeles.

Ettevõtlusnädal kulmineerub 4. oktoobril tasuta online konverentsiga, mille otseülekanne toimub Postimees veebis. Oma tandemi kogemusi jagavad erinevate valdkondade silmapaistvad esinejad: Ruth Oltjer ja Kristo Timberg (Chemi-Pharm), Kristel ja Marko Kruustük (Testilo), Jan Uuspõld ja Gerli Tiganik (PREM Productions), Hede Kerstin Luik ja Margit Raid (Tandem podcast), Kadi Hiie ja Kaie Ilmjärv (SUME GREEN OÜ). Ettevõtlikke tandemeid intervjueerib saatejuhtide tandem Mart ja Britt Normet. Online- konverentsi on võimalik jälgida ka vene- ja ingliskeelse sünkroontõlkega.

Ettevõtlusnädala eestvedaja on MAK-võrgustik, mis tähendab seda, et iga aasta alguses kogunevad meie ettevõtluskonsultandid igast maakonnast ja turundustiim, et mõelda läbi teemad, mis on just sel hetkel aktuaalsed ja võiksid meie sihtrühma kõnetada. MAK-võrgustiku katusorganisatsioon MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koordineerib turundustegevusi ja toetab korraldajaid maakondades. Ettevõtlusnädalat saab MAK-võrgustik ellu viia tänu Euroopa Regionaalfondi toetusele. Oma panuse annavad ka head koostööpartnerid – Töötukassa, Tallinna ja Tartu linnavalitsus ja teised kohalikud omavalitsused.

Ettevõtlusnädala programmiga saab tutvuda ja sündmustele registreeruda veebilehel ettevotlusnadal.ee

USKUMATUD NUMBRID: Ligikaudu selline % eestlastest elab välismaal

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Kui palju eestlasi elab välismaal? Väljaspool Eestit elab ligikaudu üks viiendik ehk 20% eestlastest. Täpset arvu on raske öelda, sest paljud riigid ei pea arvestust oma elanike etnilise päritolu kohta ning suur osa välja rännanud eestlaste järglastest on sulanud asukohamaa rahvastikku ja ühiskonda.

Eestist on lahkutud erinevatel põhjustel ja aegadel. Suured rühmad eestlasi siirdusid välismaale juba XIX sajandi teisel poolel ning I ja II maailmasõja ajal, kuid märkimisväärne hulk asus välismaale elama ja õppima ka pärast Eesti taasiseseisvumist.

Lahkumine välismaale koos pere ja lastega toob kaasa mitmesuguseid just viimastega seotud küsimusi: kuidas on korraldatud kooliminek teises riigis, kas välismaal on võimalik õppida eesti keelt, millist abi pakub Eesti riik välismaal elavatele eesti lastele emakeele õppimisel, tagasipöördumisel jne. Neile ja mitmetele teistele küsimustele leiab vastused alamlehtedelt ülal asuvast menüüst sinisel ribal.

1850. aastal elas Eesti alal umbes 660 000 eestlast, samal ajal kui võõrsil elanud eestlaste arvuks hinnatakse ligi 30 000. Eestlaste kogukonnad väljaspool etnilist kodumaad on kujunenud kahe suurema, praeguseks lõppenud ja ühe veel toimuva väljarändelaine käigus. Esimese väljarändelaine tulemusena, mis toimus Venemaale ja algas 19. sajandi keskel ning kestis Esimese maailmasõjani, tekkis kogukond idas. Teine massiline väljaränne, mis oli ajendatud Teisest maailmasõjast, oli läänesuunal. Selle laine tulemusena said arvukat lisa varem asutatud eestlaste kogukonnad lääneriikides, samuti tekkis uusi sihtkohti. Kolmas ehk praegune laine, mis algas iseseisvuse taastamisega ja muutus ulatuslikuks pärast Euroopa Liiduga ühinemist, on taas suunatud läände (Tammaru jt 2010).

Nii esimese kui ka teise laine käigus võõrsile sattunud eestlased on tagasipöördumisega etnilisele kodumaale etendanud olulist rolli kodueesti arengus. Esimese maailmasõja lõpus pöördus Venemaalt, eelkõige Peterburist, Eestisse tagasi seal kõrghariduse omandanud noor, haritud, täis elujõudu eestlaskond, kes asus äsja rajatud Eesti riiki üles ehitama. Sarnane olukord tekkis 1990. aastate alguses iseseisvuse taastamise eel, ajal ja järel, kui koju saabunud rahvuskaaslased aitasid kaasa iseseisva Eesti taastamisele. Siit kerkibki küsimus, mis saab edasi kolmanda laine käigus välismaale läinud eestlastest. Kas viimase ligi kolmekümne aasta jooksul kodumaalt lahkunud rahvuskaaslased moodustavad välismaale alaliselt jääva ja kaugelt Eestit toetava kogukonna või pigem kodumaaga aktiivselt seotuks jääva hargmaise Eesti? Kas hargmaine Eesti on osa avatud Eestist või pigem on Eesti tänu kogu maailmas asuvatele kogukondadele osa avatud maailmast?

21. sajandil on eestlastele omane võrgustikupõhine ränne. Suuremalt jaolt eelistatakse neid riike, kus on teised eestlased juba ees ja seetõttu uue riigi eluoluga harjumine lihtsam. Erandid on uute sihtriikidena tänapäeva maailmakaubanduse ja -panganduse juhtivaid riike Singapur, mis on ahvatlev sihtkoht spetsialistidele erialaväljakutsete poolest, ning Brüssel ja Luksemburg, mis said olulisteks sihtkohtadeks Euroopa Liidu institutsioonide ja sealsete töökohtade tõttu. Singapuris on küll alla saja eestlase, ent nii Belgias kui ka Luksemburgis on eestlaste kogukonnad märksa suuremad. Need keskkonnad on ühtlasi hüppe­platvormid, kust saadud kontaktid ja kogemused on tähtsad rahvusvahelise karjääri alustamiseks.

Suur mobiilsus tekitab hargmaisuse, mis tähendab, et inimeste igapäevased asjatoimetused on jagatud mitme riigi vahel. Eestis kodu, Soomes töö, sõbrad aga hoopis Norras – selline kirjeldus ei ole eestlastele ammu enam võõras. Riigi- ja kultuuripiirid on küll olemas, aga tutvuste, kümnete aastate jooksul loodud võrgustike ning isikliku kogemuse kaudu on võõrriigid muutunud otsekui rohkem koduseks. Hargmaisust omakorda soodustavad Eesti riigi pakutavad e-riigi teenused ja e-residentsus, mis võimaldavad igapäevaseid asjatoimetusi ning laiemalt aktiivseks kodanikuks olemist kõikjal maailmas, kus on internetiühendus.

E-Eesti või e-riik, e-valitsus, e-kodanikud, e-residentsus, e-õpe, e-kool, e-haiguslugu, digiretsept – see on vaid lühike loetelu alguses võib-olla hullumeelsetena tundunud tehnilistest ideedest, millest aga on saanud töötavad tehnoloogilised abivahendid, mis kõik aitavad ka kaasa hargmaisusele. Peaaegu kõikjal kättesaadava internetiühenduse ja nutikate veebilahendustega on Eesti suutnud olla eeskujuks paljudele teistele riikidele maailmas.


Foto: NordenBladet

Eesti lapsed välismaal:

  • Nõuandeid, kuidas lapse emakeelt võõrsil viibides hoida, tema kõne arengut toetada ja tal mitmekeelseks kasvada aidata, leiad SIIT.
  • Kasulikku ja vajalikku infot Eestist äraolijatele koondab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebileht Eestlased välismaal: kuidas säilitada eesti keelt, keele- ja kultuuriõppest välismaal, teavet tagasipöördujatele. 
  • Eestikeelse Hariduse Seltsi Üleilmakool pakub väljaspool Eestit elavatele eesti lastele võimalust õppida e-kursustel. Õppetöö toimub HITSA Moodle’i keskkonnas. Selline õppevorm aitab lapse eesti keelt säilitada ja arendada eriti kirjutamisoskust, millest välismaal elades sageli puudu jääb. 

Allikad: Haridus- ja Teadusministeeriumi 10.mai 2021 tehtud uuring ja Eesti inimarengu aruanne 2016/2017
Avafoto: NordenBladet

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi tulemused

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi tulemused on selgunud. Konkursile laekus 12 tööd. Komisjon koosseisus Jaanus Vahesalu, Martin Melioranski, Reet Aus, Daniel Kotsjuba ja Pille Epner otsustas välja anda viis preemiat – ettevõtluspreemia 1000 eurot (toetaja Tallinna Strateegiakeskus), EKA eripreemia 800 eurot ning kolm ergutuspreemiat summas 600 eurot. Tallinna linn tunnustab ettevõtluspreemia saajat „Tallinna ettevõtlusauhinnad 2022“ väljakuulutamisel 28. septembril 2022.

Ettevõtluspreemia 1000 eurot silmapaistva rakendusliku väljundiga töö eest pälvis Argo Tamm magistritööga “Keskkonnahoidlike riigihangete määrusele vastava istemööbli projekteerimine ja prototüüpimine”.

Töö käigus valminud uuendusliku istemööbli lahendusel on suur potentsiaal panustada mööblitööstuse jätkusuutlikkusse. Kergest taaskasutatavast materjalist loodud ja täielikult lahtivõetavat modulaarset toodet saab kergesti parandada või peale eluea lõppu osadeks võtta ning detailid ringlusesse suunata. Eriti väärtuslik on antud uurimistöö ja tootearenduse vastavus keskkonnahoidliku riigihanke määruse tingimustega. See annab võimaluse riigile olla teenäitajaks jätkusuutlikuma tuleviku poole ning rõhutab disaineri laiemat rolli ja vastutust ühiskondlike protsesside suunajana.

EKA eripreemia 800 eurot silmapaistva elukeskkonda parendava potensiaaliga töö eest said Elina Liiva ja Helena Rummo uurimusega “Hoone jalajälje vähendamine kasutades taastuvaid ressursse ja ringmajanduse põhimõtteid”.

EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse nooremteadurite Liiva ja Rummo teadustöö tulemuste rakendamine lisab tõuke ehitussektori rohepöördele. Uuring annab arhitektidele ülevaate kliimaneutraalsete hoonete projekteerimiseks ning näitab veenvalt, et puitmoodulehitus vähendab oluliselt seotud süsiniku heidet hoonete rajamisel. Projekti tulemusena on Tallinna Linnavaraamet välja kuulutanud arhitektuurikonkursi kahele lasteaiale puitmoodulitest lahenduse leidmiseks ning seega on töö potentsiaal uute lasteaedade kiirema ja kestlikuma rajamise näol on veelgi suurem. Ühtlasi toob antud uurimus esile arhitekti proaktiivse panuse olulisuse ehitustegevuse laiemas ümberkorraldamises.

Ergutuspreemiad à 600 eurot pälvisid:

Mõtus Lõmaš Kama “Koosdisaini mudel Kopli 93 kogukonnakeskuse tuumikrühma elujõuliseks tegevuseks”.

Kama bakalaureusetöö on heaks näiteks ja eeskujuks, kuidas strateegilise disaini meetodite rakendamine aitab toetada kogukondade toimimist ja arengut ning levitada keskkonnasõbralikke väärtuseid ja praktikaid. Koosdisaini raamistikul, mis valmis ühe kogukonnakeskuse arendamise käigus, on potentsiaal laiemale rakendusele mittetulundussektoris. Uurimustöös seotakse loogilisel ja loomulikul viisil, läbi isikliku kogemuse ja reflektiivse panuse jätkusuutlikkuse tippteooria selle otsese rakendamisega lokaalse elukorralduse parendamiseks.

Regina Tagger “Disain patsiendikeskse südametransplantatsiooni teekonna suunas. Mitmetasandilised tugivõrgustikud patsiendi võimestamiseks”.

Taggeri magistritöö puhul hindas komisjon kõrgelt disainipraktikate potentsiaali avamist tervishoiuteenuste terviklikuks arendamiseks, seda eelkõige patsiendi vaate kaasamisel teenuste planeerimisse. Tunnustati viljakat koostööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga ja ideelahenduste funktsionaalsust ning kõrget taset. Töö näitab väga selgelt, et Eesti meditsiinivaldkonna kaasajastamisse on oodatud väga erinevate erialade parim teave ja oskused neid rakendada.

Triin Toom “Veealune kõnelus põisadruga – ettepanekud kasvukohtade säilitamiseks”.
Toomi magistritöö puhul võlus komisjoni eluliselt oluline teemapüstitus ning interdistsiplinaarsete teadmiste oskuslik ühendamine. Väljapakutud funktsionaalsed disainilahendused lähtuvad põhjalikust taustauuringust põisadru elutsüklist ja kasvukohtadest ning panustavad Läänemere paigast nihkunud loodusliku tasakaalu taastamisse. See disainiuurimuslik töö viib siinse ökosüsteemi problemaatika otsesesse seosesse globaalsete küsimustega inimtegevuste ümbermõtestamisest.

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid senisest enam rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Eesti: Teisest sambast raha väljavõtjaid jääb vähemaks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Kohustuslikust kogumispensionist enne pensioniiga raha väljavõtjate arv langeb juba teist perioodi järjest.

Septembri alguses said pensionifondidest väljamakse 13 784 inimest, kes esitasid avalduse II sambast raha väljavõtmiseks enne pensioniiga eelmise aasta detsembrist kuni käesoleva aasta märtsini. Seda on enam kui kolmandiku võrra vähem kui käesoleva aasta mais, mis oli eelmine väljamakse kuu, mil raha väljavõtjate arv oli 22 839 inimest.

„Ma usun, et üks peamistest põhjustest, miks II sambast lahkujate arv väheneb on see, et lahkudes jäädakse ilma 4%, mida riik maksab inimese II samba pensionifondi,“ kommenteeris väljavõtjate arvu langust SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin. „Ühest küljest peaks lahkujatel suurenema tulevikus riiklik vanaduspension, sest nende eest praegu makstavat sotsiaalmaksu jõuab rohkem tänaste pensionärideni riikliku vanaduspensionina ning sellest saab lahkuja ka suurema riikliku vanaduspensioni lubaduse. Teisest küljest, kui 4% palgast kantakse inimese II samba pensionikontole, siis pole see lihtsalt lubadus vaid tegelik raha, mida saab näiteks pärandada või siis välja võtta, kas pensionieas või enne seda,“ lisas Schamardin.

Pensionikeskuse lehelt (pensionikeskus.ee) on näha, et järgmisel väljamakse perioodil, mis on 2023. aasta jaanuaris ja milleks tuli avaldus esitada hiljemalt tänavu juuli lõpuks, kavatseb katkestada enne pensioniiga II sambasse kogumise ja saab raha kätte samuti umbes kolmandiku võrra vähem inimesi kui nüüd septembris – ehk 8 915 inimest. Enim enne pensioniiga raha väljavõtjaid, 149 083 inimest, oli vahetult pärast pensionireformi jõustumist 2021. aasta alguses.

UURINGUST selgus: just niipalju annavad 84% Eesti vanematest 7 kuni 17-aastastele lastele taskuraha

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eesti vanematest 84% annab taskuraha ning valdavalt on lastel ühes kuus kulutada keskmiselt kuni 20 eurot, näitab SEB korraldatud uuring.

Kui valdav enamus vanematest annab lastele taskuraha, siis lastest 3% töötavad ja teenivad oma kulutuste jaoks raha ise. 12% vanematest ei anna üldse taskuraha, näitab uuring.

Keskmiselt kuni 20 eurot kuus annab kooliealisele lapsele taskuraha 47% vanematest, vahemikus 21-40 eurot 31% ning 41-80 eurot annab kulutamiseks 18%. Üle 80 euro taskuraha kuus annab 6% vanematest.

„Summad suurenevad laste vanusega, sest üle 40 euro kuus saab ligi kolmandik 15-17-aastastest, samas kui algklassiõpilaste puhul on see näitaja 10%,“ ütles SEB eraklientide segmendi müügijuht Victoria Saard.

„Esimestel kooliaastatel käivad taskurahaga kaasas esimesed sammud rahatarkuse teel. Uuringu kohaselt räägib 45% vanematest lastega rahaasjade korraldamisest regulaarselt, kusjuures emad teevad seda rohkem kui isad, vastavalt 53% ja 38% küsitletutest,“ lisas Saard.

Balti riikide võrdluses on tulemused sarnased, Leedus annab taskuraha samuti 84% vanematest ning Lätis veidi enam 86%. Lätis on valdav summa ühes kuus ka keskmiselt kuni 20 eurot (48%), vahemikus 21-40 eurot annab 30% ning üle 40 euro taskuraha annab 17% vanematest. Leedus jaotuvad taskuraha summad võrdsemalt – kuni 20 eurot annab tarkusraha 39% vanematest, vahemikus 21-40 eurot 31% ning üle 40 euro annab kulutamiseks 30%.

Ligi kolmveerandil koolilastest on pangakaart

Taskuraha kannavad Eesti vanemad tavaliselt pangakaardile (57%) ning sularaha annab 43%, seda viimast teevad rohkem kuni 30-aastased vanemad (63%).

Pangakaarti kasutab ligi kolmveerand koolilastest, kellest 61% sai selle vanuses 7–10 aastat ning vaid 6% jõudis pangakaart rahakotti 15–17-aastaselt.

Pangakonto ja -kaardi puudumist põhjendab 39% vanematest sellega, et nende arvates on lapsed selleks liiga noored või neil on lihtsam lastele sularaha anda. Laste vähese finantskirjaoskuse, selleks et iseseisvalt pangakaarti kasutada, toob põhjuseks ligi viiendik (19%).

Uuring toimus augustis 2022. aastal. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas Eestis 1000 lapsevanemat, kelle lapsed on vanuses 7-17 aastat.

Avafoto: Pexels

1...139140141...734Page 140 of 734