Esmaspäev, detsember 15, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Riigikogus räägiti LNG-terminalist ja energiajulgeolekust

NordenBladet — Riigikogu infotunnis vastas peaminister Kaja Kallas Rene Koka küsimusele riigi energiajulgeoleku kohta. Koka sõnul on LNG-laeva Soome minemine Eesti julgeolekule suur hoop. Ta küsis, kas laeva Soome minemine on kahest valikust turvalisem, kuigi Soome pole NATO liikmesriik. Samuti uuris ta, kuidas hakatakse Soome-Eesti gaasiühendust kaitsma.

Peaminister Kaja Kallas selgitas, et Eesti on juba ammu aru saanud, et Vene gaasist sõltumine pole mõistlik, mistõttu oleme vähendanud gaasi tarbimist ja sõltuvust Vene gaasist. „Meie gaasitarbimine oli varem 5 TWh, aga see on vähenenud 40 protsenti ja on umbes 3,5 TWh aastas,“ sõnas Kallas. Ta märkis, et Soome tarbib 14 TWh gaasi aastas.

Kallas toonitas, et Eesti pole kõiki oma panuseid pannud veeldatud maagaasi laevale, vaid oleme soetanud riikliku gaasivaru ja meil on erinevad tarnekanalid. Ta märkis, et Läti gaasihoidlas on 12,6 TWh gaasi ning meil on ligipääs Klaipeda LNG-terminalile, kus on 38 TWh, ja Hamina LNG-terminalile, kus on 1 TWh gaasi. Lisaks Balticconnector, mis on samuti läbilaskevõimekusega meie suunas ja katab meie vajadused.

Peaminister osutas, et Soome ei arvestanud võimalusega, et Venemaa võib neile gaasi täielikult kinni keerata, ning samuti on muret tekitanud rünnakud Nord Streami gaasitorude vastu. Kallas märkis, et soomlaste jaoks on riskid suuremad, kuna nende varustuskindlus tugineb FSRU-laevale, samas kui meil on ka teisi võimalusi.

Kallas lisas, et me ei ole selles sõjas üksinda, vaid oleme koos liitlastega ning meie liitlased on ka soomlased, kelle murede ja vajadustega peame arvestama.

Peaminister Kaja Kallas vastas veel Jaanus Karilaidi küsimusele tervishoiu, Siim Pohlaku küsimusele olukorra kohta riigis, Anti Poolametsa küsimusele LNG terminali, Alar Lanemani küsimusele liitlaste üksuste Eestis paiknemise kavade ja Ukrainale abina antud varude asendamise graafiku ning Peeter Ernitsa küsimusele valge laeva.

Riigihalduse minister Riina Solman vastas Tarmo Tamme küsimusele riigimajade ehituse, Anneli Oti küsimusele Kagu-Eesti programmi ja Jaak Aabi küsimusele kohalike omavalitsuste eelarvete kohta. Kultuuriminister Piret Hartman vastas Tõnis Mölderi küsimusele kultuuriobjektide kohta.

Avafoto: Kaja Kallas (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)

 

Eesti: ModernModular AS-i kauplemisele võtmise menetluse lõpetamine Nasdaq Balti First North turule

NordenBladet – Nasdaq Tallinn lõpetas ModernModular AS-lt saadud avalduse alusel kauplemisele võtmise menetluse Nasdaq Balti alternatiivturule First North.

Pinskom Eesti OÜ peamine tegevusala on Eestis toodetud puitelementmajade projekteerimine, tootmine ja ehitus! Oma põhitegevusalas oleme ligi 20 aasta jooksul kogunud hulga praktikat ja kogemusi.

 

Nasdaq Baltic
Issuer Services
+372 640 8800
www.nasdaqbaltic.com

Eesti: Automüügitarkvara ettevõtte Modera saab koos If Kindlustusega olulise laienduse oma ärile

NordenBladet – Eesti automüügitarkvara ettevõtte Modera alustas koostööd Eesti suurima kindlustusseltsi If Kindlustusega. Modera jaoks tähendab see olulist võimalust seniste ärimahtude kasvatamiseks.

“Koostöö laiendab hüppeliselt Modera haaret liiklus- ja kaskokindlustuse pakkumisel meie automüügiplatvormil üle kogu Baltikumi, kuna If Kindlustus on tugevalt esindatud ka meie lõunanaabrite juures,” ütles ettevõtte müügidirektor Janek Prümmel. Tema sõnul on koostöö If Kindlustusega mõlemale ettevõttele kasulik ja oluline ning tõendab, et Modera toode on atraktiivne ka oma ala tippudele.

If Kindlustuse jaoks on tegu osaga digitaliseerimisprotsessist.“Ifi laiem eesmärk on pakkuda oma klientidele väga mugavaid digitaalseid lahendusi. See, et oleme olnud juba mitmeid aastaid täielikult digitaalsele teenindusele keskendunud ning seejuures oma ärimahte ja ka turuosa jätkuvalt kasvatanud, näitab, et kliendid hindavad häid ja mugavaid lahendusi,“ selgitas If Kindlustuse Baltikumi Mobility valdkonna juht Aksel Erik.

Kõik ühest kohast

Modera automüügiplatvorm aitab senisest kiiremini teha klientidele automüügipakkumus koos kindlustuspakkumusega. Seni osati kohmakad ja ajamahukad tegevused saab Modera platvormil tehtud kõigest ühe minutiga.

Kliendi jaoks muutub kogu autoostu protsess märksa kiiremaks ja selgemaks, kuna kõik kaasnevad kulud ja lepingud antakse talle ühe korraga.

Modera ja If Kindlustuse koostöös on klientidel võimalik saada koos automüügipakkumusega nii kohustuslik liikluskindlustus kui ka vabatahtlik kaskokindlustusnii Eestis, Lätis kui ka Leedus.

Modera ja If Kindlustus

Automüügi tarkvara ettevõtte Modera pakub tehnoloogilist platvormi, mille kaudu ühendatakse autotootjad, maaletooja, edasimüüjad ja kliendid. Alternatiivbörsil First North noteeritud ettevõtte kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni. Modera süsteemi kaudu on eri riikides müüdud üle 55 000 sõidukit, mille tehingute rahaline väärtus ulatub üle 1,6 miljardi euro. Eestis on ettevõte saavutanud 60% turuosa. Modera tooteid kasutavad Toyota, Volkswagen, Renault, BMW, Mini, Ford, Nissan, Kia, Fiat, Jaguar, Land Rover, Jeep, Volvo, Mazda ning Mercedes-Benzi maaletoojad ja edasimüüjad.

Eesti ja Balti riikide üks suurimaid kindlustusseltse If pakub kahjukindlustusteenust Rootsi, Norra, Soome, Taani ja Balti riikide klientidele ning samuti rahvusvahelisi teenuseid Põhjamaade klientidele, kes tegutsevad välisriikides. Alates 1. juulist 2009 on kindlustustegevus Baltikumis koondunud ettevõttesse If P&C Insurance AS. Ettevõte on registreeritud Eestis ning on Lätis ja Leedus esindatud filiaalidena.

Lisainformatsiooni saamiseks palume kontakteeruda:
Raido Toonekurg
Aktsiaselts Modera
Juhatuse liige
Tel: +372 5087 617
E-mail: raido.toonekurg@modera.com

Eesti: Politsei hoiatab autovaraste eest: sihikul on Toyota ja Lexuse maasturid

NordenBladet – „Seni on kurjategijate huviorbiidis olnud 2018. kuni 2022. aasta maasturid. Ainuüksi viimase kuu jooksul on Lõuna-Eesti eri paigust varastatud mitmeid Land Cruiseri ja Lexuse maastureid ning proovitud ärandada veel üht Lexuse maasturit. Kõik need sündmused on aset leidnud öisel ja pimedal ajal,“ rääkis Tommingas.

Kõigi nende vargusjuhtumite uurimiseks on politsei alustanud kriminaalmenetluse. „Praeguseks kogutud andmed annavad politseinikele aluse neis kuritegudes taaskord kahtlustada Leedust pärit vargaid,“ ütles Tommingas.

Artikli täisteksti saab lugeda Delfist

Eesti: Oktoober on ebaseaduslike relvade ja lõhkematerjali loovutamise kuu

NordenBladet – Politsei- ja Piirivalveamet ühes koostööpartneritega kutsuvad oktoobrikuus inimesi üles vabatahtlikult ja karistust kartmata loovutama nende kodudes olevaid ebaseaduslikke relvi ning lõhkematerjali.

Ohtlike ja keelatud esemete loovutamise kampaania on järjestikku juba neljas, mille käigus on inimesed politseile ja päästeametile oma kodudest ära andnud sadu ebaseaduslikke tulirelvi ja hulgaliselt lõhkekehi ning -ainet. Kampaania kestab terve oktoobrikuu ning selle eesmärk on vähendada inimeste kodudes leiduvate keelatud ja ohtlike esemete hulka.

Politsei- ja Piirivalveameti politseileitnant Riita Proosa sõnul juhib politsei ühes koostööpartneriga üleriigilise kampaania korras kogukonna tähelepanu ebaseaduslike esemete loovutamisele kord aastas, kuid tegelikult saab koju jäänud ohtlikke esemeid karistust kartmata vabatahtlikult loovutada mitte ainult oktoobrikuus toimuva kampaania vältel, vaid ka muul ajal.

Ta toonitas, et kui kellelgi on enda või lähedase majapidamises ebaseaduslikke relvi, nende osi või lõhkematerjali, siis tuleb helistada häirekeskuse numbril 112 ning sellest teada anda. „Kirjeldada tuleks võimalikult detailselt, millise esemega on tegu, kust see ese leiti ning kus ohtlik ese parasjagu asub. Seejärel tulevad politseinikud või demineerijad, kes keelatud esemed endaga kaasa viivad. Mitte mingil juhul ei tohi ise püss seljas või lõhkematerjali pakk kaenlas politsei- või päästeametihoonetesse kohale tulla,“ rõhus Proosa igaühe ohutusele.

„Sama riskantne nagu on keelatud esemete kodus hoiustamine, on ka sellest mitte teada andmine. Ühelt poolt võivad need esemed asjatundmatu inimese käes olla suisa eluohtlikud, teisalt aga toob ebaseadusliku relva või lõhkematerjali omamine kaasa kriminaalkaristuse. See omakorda jätab inimese ellu väga pikaks ajaks jälje rikkudes ära võimaluse astuda näiteks Kaitseliitu, asuda tööle mõnda riigiametisse või tulevikus taotleda endale relvaluba,“ loetles Proosa tagajärgi, mida võivad kaasa tuua ebaseaduslike relvade ja lõhkematerjali omamine ja varjamine.

Oktoobrikuise kampaania partnerid on Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsepolitseiamet ja prokuratuur. Kampaaniaperiood on 1.-31. oktoober, kuid karistust kartmata saab ebaseaduslikke relvi ja ohtlikku lõhkematerjali vabatahtlikult loovutada aastaringi.

Ragne Keisk
PPA pressiesindaja
59125457