NordenBladet – USA föderaalreservi kolmapäevane otsus tõsta ootamatult järsult intressimäärasid ning märguanne, et intresse võidakse veelgi tõsta, andis tõuke ka aktsiahindade tõusule USA ja Aasia turgudel.

USA keskpanga teate järel sulgusid kõik Ühendriikide börsid kolmapäeval kõrgemal tasemel.

S&P 500 indeks kasvas 54,51 punkti ehk 1,5 protsendi võrra, sulgudes tasemel 3789,99. Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 303,7 punkti ehk 1 protsent ja sulgus 30 668,53 punkti tasemel. Nasdaqi indeks suurenes 270,81 punkti ehk 2,5 protsendi võrra ja sulgus 11 099,15 protsendi juures. Väiksemate ettevõtete aktsiate indeks Russell 2000 kasvas 23,31 punkti ehk 1,4 protsendi võrra ja jõudis tasemele 1731,14 punkti.

Ameerika Ühendriikide turgude järel tõusid ka neljapäeval avanenud Aasia aktsiaturud. Hongkongi aktsiaturg langes siiski pisut tagasi, kui sealsed võimud olid teatanud kavatsusest järgida USA Föderaalreservi otsust.

Jaapani Nikkei 225 indeks suurenes 1,4 protsenti, Lõuna-Korea börsiindeks Kospi tõusid 1,3 protsenti ja Hiina Shanghai börsiindeks liikus üles 0,2 protsendi võrra.

Hongkongi börsi indeks Hang Seng avanes ühe protsendi võrra kolmapäevasest sulgemishinnast kõrgemal, kuid langes hiljem 0,5 protsenti allapoole kolmapäevast taset.

Hang Sengi indeksi languse põhjuseks peetaks Hongkongi võimude otsust tõsta sarnaselt USA-ga sealseid intressimäärasid.

USA föderaalreserv tõstis kolmapäeval intressimäärasid 0,75 protsenti, mis on oodatust suurem samm. Viimati tõsteti intressimäärasid nii palju 1994. aastal.
Föderaalreservi otsus tõstab intressimäära, mida pangad üksteiselt laenamise eest küsivad, 1,5 kuni 1,75 protsendini.

Föderaalreservi otsust tõukas tagant inflatsioon, mis ei näita möödunud nädalal avaldatud andmete järgi leevenemise märke.

NordenBladet – Eesti on alates 27. veebruarist vastu võtnud 42 257 Ukraina sõjapõgenikku, ajutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 27 489 inimesele.

6.-12. juunini saabus Eestisse 1969 sõjapõgenikku (sh 333 last). Neist 1082 inimest oli transiidil ehk nad soovivad Eestist edasi liikuda. Eestisse jääda soovijaid lisandus seega nädalaga 887.

Alates sõja algusest 24. veebruaril on Ukrainast piiri ületanud 7,3 miljonit inimest. Põgenikena on neist registreeritud 4,9 miljonit. Ajutise kaitse taotlusi on antud 3,2 miljonile.

Kõige rohkem on sõjapõgenikke siirdunud Poola – 1,15 miljonit inimest 9. juuni seisuga.

Eesti on vastuvõetud põgenike koguarvult Euroopas 21. kohal, kuid meie rahvastiku arvu silmas pidades eespool.

NordenBladet – Seoses Ukrainas käiva sõja ning Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonidega on tekkinud klaaspudelite puudus. Eesti õlletootjate jaoks tähendab see ekspordivõimekuse vähenemist ning tavatarbija jaoks hinnatõusu, vahendab Aktuaalne kaamera.

Saku õlletehasel on kõige rohkem puudu just 0,33-liitriseid läbipaistvaid klaaspudeleid, milles müüakse peamiselt suvetooteid.

“Laias laastus võib öelda, et suvisel perioodil me oma tooteid väikeses klaaspudelis müüme umbes kümme miljonit tükki ja selleks hooajaks meil on kolme miljoni pudeli defitsiit. Suuremas pudelis, 0,5-liitriste müük jääb hooajal nelja-viie miljonini ja seal on umbes miljon pudelit puudu. Me oleme plaane muutnud nii, et püüame suvehooajal klaaspudeleid vähem müüa,” selgitas Saku õlletehase juhatuse liige Jaan Härms.

A le Coqi tehase juhi Tarmo Noobi sõnul pudelite defitsiit Eesti-sisest tarbimist palju ei mõjuta, kuid kannatada saab eelkõige ekspordimaht, mis on A le Coqil seni olnud kuni 15 protsenti käibest.

“Antud hetkel meil on katmata juuli ja augusti tooted, milleks on kuus miljonit pudelit, nii et defitsiit on päris suur,” ütles Noop.

“Küll aga mõjutab see meie eksporditegevust, kus me tegelikult ei ole kaetud juba tänasel päeval ja see defitsiit muutub aina suuremaks, mida sügise poole läheme. Ja head lahendust nagu polegi,” lisas ta.

Ühe lahendusena näevad tootjad pudelitoodete asendamist purgitoodetega ning uute toodete turule toomise edasilükkamist. Mõlemad õlletootjad otsivad praegu Euroopast uusi koostööpartnereid, kuid kiireid lahendusi ei paista.

“Pudelitootjad, klaasitootjad üldse töötavad niimoodi, et nende võimsused on välja müüdud. Sest protsess on katkematu. Küsimus ei ole selles, kui kõrged on nende hinnad, vaid selles, et neil lihtsalt pole lisamahtu. Kas seda lisamahtu saab tekitada? Jah, saab tekitada läbi selle, et installeeritakse uued liinid, aga see kõik võtab aega. Miinimumaeg, et võimsusi suurendada, on vähemalt aasta,” selgitas Noop.

Pudelite Euroopast tarnimine ja üleüldine hinnatõus tähendab Härmsi sõnul klaaspudeli hinna kahekordistumist.

“Tavaostjat mõjutavad kõikide sisendite hinnatõusud, aga juba pudelihinna kallinemise tõttu on meie tooted tarbijale kas sügisel või hiljemalt järgmiseks hooajaks vahemikus viis kuni kümme senti kallimad,” ütles Härms.

Pudelidefitsiidile võib omamoodi leevendust tuua see, et tarbimine on langustrendis.

“Kas on hinnatõusude mõju või üldse ebakindluse mõju või kombinatsioon mitmest asjast, aga just viimase kahe kuu andmed näitavad selget tarbimise langust meile. /…/ Me näeme, et käesoleval aastal nii müüginumbrid kui ka mahud lähevad alla,” rääkis Härms.

Tavatarbija saab pudelidefitsiidi lahendamisele kaasa aidata pudeleid pandipakendisse viies ja kiiresti tagasi ringlusesse lastes.