Esmaspäev, detsember 15, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Vene registris olevad laevad kaotavad alates 8. aprillist õiguse siseneda Eesti sadamatesse

NordenBladet – Euroopa Liidu Nõukogu võttis seoses Venemaa sõjategevusega Ukrainas tänavu 7. oktoobril vastu määruse, millega kehtestatakse täiendavad piiravad meetmed Venemaa merelaevanduse registris olevatele alustele.

Euroopa Liidu uued sanktsioonid keelavad muu hulgas pärast 8. aprilli 2023. aastal Venemaa merelaevanduse registri poolt sertifitseeritud alustele liikmesriikide sadamatesse ja lüüsidesse sisenemise.

Kõik tunnistused, mille Venemaa merelaevanduse register on liikmesriigi nimel väljastanud enne 7. oktoobrit 2022, tühistatakse ja nende kehtivus peatatakse enne 8. aprilli 2023 lipuriigina tegutseva asjaomase liikmesriigi poolt.

Liikmesriigid, kes on volitanud Venemaa merelaevanduse registrit tegema täielikult või osaliselt seadusjärgsete tunnistustega seotud kontrollimisi ja ülevaatusi ning vajaduse korral väljastama või uuendama asjakohaseid tunnistusi, tühistavad need volitused enne 5. jaanuari 2023.

Ajani, mil need volitused on tühistatud, ei luba liikmesriigid Venemaa merelaevanduse registril täita ega delegeeri talle ülesandeid, mida liidu mereohutuse eeskirjade kohaselt võivad täita liidu poolt tunnustatud organisatsioonid, sealhulgas seadusjärgsete tunnistustega seotud kontrollide ja ülevaatuste tegemine ning asjakohaste tunnistuste väljaandmine, heakskiitmine või uuendamine.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) kontrollib, kas laev on sertifitseeritud Venemaa merelaevanduse registri poolt või mitte ning ei luba laevadel siseneda sisemerre (punkerdamise eesmärgil) ja sadamatesse, kui ilmneb, et laev on sertifitseeritud Venemaa merelaevanduse registri poolt.

Avafoto: Pexels

Eesti: Väliskomisjon alustab töövisiiti Narvas ja Kagu-Eestis

NordenBladet — Riigikogu väliskomisjon alustab täna reedeni kestvat töövisiiti Narvas ja Kagu-Eestis.

Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul peab komisjon praegust keerulist rahvusvahelist julgeolekuolukorda arvestades vajalikuks kohtuda Narvas ja Värskas kohalike elanikega ning tutvuda olukorraga Eesti idapiiril. „Soovime saada ülevaate Eesti piiril toimuvast olukorras, kus Venemaa kodanikele on kehtestatud turismikeeld ning oluliselt on kasvanud Venemaa kaudu Eestisse jõudvate Ukraina sõjapõgenike arv. Samuti soovime kohapeal tutvuda idapiiri väljaehitamise hetkeseisu ja edasiste plaanidega,“ ütles ta.

Komisjoni viieliikmeline delegatsioon kohtub kolmapäeva õhtul Tartu Ülikooli Narva Kolledžis kohalike elanikega, kellega arutletakse teemal „Narva kui piirilinn keerulises rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas“. Neljapäeval külastab komisjon Narva piiripunkti ning kohtub Narva linnavolikogu esimehe Vladimir Žavoronkoviga. Samuti kohtuvad komisjoni liikmed Tartu Ülikooli Narva Kolledži üliõpilastega.

Neljapäeva pärastlõunal suundub komisjon Värskasse, kus kohtub Setomaa esindajatega ning reedel kohalike elanikega. Komisjoni liikmed külastavad ka Koidula piiri- ja tollipunkti ning tutvuvad idapiiri väljaehitamise olukorraga.

Väliskomisjoni töövisiidil osalevad komisjoni esimees Marko Mihkelson, aseesimees Enn Eesmaa ja liikmed Mihhail Lotman, Henn Põlluaas ja Andres Sutt.

 

 

Eesti: Ukraina sõjapõgenikest on tööturule jõudnud vähem kui pooled

NordenBladet – Eestisse jõudnud ajutise kaitsega sõjapõgenikest on tööturule jõudnud vähem kui pooled ning alates kevadest ei ole olukord paranenud. Tervise- ja tööministri Peep Petersoni sõnul pole juba mitu kuud töötavate ukrainlaste osakaal muutunud.

“See on kuskil 40 protsendi all, 38 protsendil püsib. Ehk tegelikult ei võeta praegu väga aktiivselt uusi ukrainlasi juurde ja see on natuke mure, tegelikult võiks hõivetase olla pidevalt tõusev,” lausus Peterson.

Tööealisi ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikke ehk neid, kes võiksid tööl käia, on Eestis umbes 18 000. Neist tööl käib 8400 ehk veidi alla poole. Töötukassas on töötuna arvele võetud kolmandik ehk 5800 põgenikku, aga on ka kolmas grupp, kelle käekäigust riik midagi ei teagi.

“Kui üldiselt on 20–64-aastastest inimestest, kes ei tööta ja töötukassa kaudu tööd ei otsi ehk on mitteaktiivsed, umbes 15 protsenti, siis Ukraina inimeste hulgas on mitteaktiivsete osakaal umbes kolmandik,” märkis töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juht Katrin Liivamets.

Allikas: ERR.ee
Foto: Pilt on illustreeriv. Paljud neist on Eestisse jõudnud väikelapsega ega plaanigi veel tööle minna. Aga on ka neid, kellel puudub igasugune töökogemus. Mõjutab ka töökoha asukoht. (Pexels)

Eesti: Terviseameti peaspetsialist Ave-Triin Tolk ei pea jooditablettide koju varumist vajalikuks

NordenBladet – Soome meedia andmetel soovitab põhjanaabrite sotsiaal- ja tervishoiuministeerium kõigil 3-40 aastastel soomlastel osta apteegist jooditablette, mida kodus hoida. Siiski leiavad eksperdid, et joodi poleks vaja osta ka siis, kui Venemaa ründaks Ukrainas Zaporžžja tuumajaama, vahendab ERR.

Terviseameti peaspetsialist Ave-Triin Tolk ütleb, et kuna põhjanaabritel on riigis tuumajaamad on neil jooditabletid aastaid olnud siseriikliku teemana üleval. Nüüd on uuendatud elanikkonna jaoks juhendit, kes ja mis otstarbel jooditablette kodus hoida võiksid ning kellele on tabletid vastunäidustatud.

Eesti erineb Soomest selle poolest, et meil siin tuumajaamasid ei ole. Seega pole eestlastel jätkuvalt vaja jooditablette osta ega kodus hoida, ütles Tolk:

“Meil ei ole otsest kiirgusohtu ja ma leian, et inimesed ei pea hakkama endale jooditablette kokku ostma. Kui meil peaks olema kiirgusohu tase suurenemas siis sellest elanikkonda ka teavitatakse, aga hetkel on meil selles mõttes stabiilne olukord, et ei pea tormama apteeki,” rääkis terviseameti peasepetsialist.

Ta lisas, et jooditablettide mõõdutundetu krõbistamine võib suurtes kogustes olla isegi ohtlik: “Mitte mingil juhul ei tohi juua jooditinktuuri ega muid preparaate, et me võime enda tervisele pöördumatuid kahjustusi tekitada.”

Loe lisaks:
Soome: Sotsiaal- ja terviseministeerium soovitab kodanikel varuda joodi

Eesti: Erikomisjon võtab fookusesse riigi eelarvestrateegia aastateks 2023–2026

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, kus arutab koos Rahandusministeeriumi, Eelarvenõukogu ja Riigikontrolli esindajatega riigi eelarvestrateegiat aastateks 2023–2026.

Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul on riigi eelarvestrateegia valitsuse keskne strateegiline dokument, mis kirjeldab riigi lähiaastate vajadusi, valitsuse prioriteete ja rahalisi võimalusi. „Erinevalt riigieelarvest on tegu valitsuse kinnitatava dokumendiga, mistõttu ei ole Riigikogul võimalik selle koostamisel osaleda. Samas on keskpikk poliitikameetmete plaan ka Riigikogu jaoks oluline ning soovime saada sellest komisjonis võimalikult mitmekülgse ülevaate,“ ütles ta.

Tema sõnul on riik võtmas järgmise aasta riigieelarvega pikaaegseid kohustusi, mille täitmiseks on ka järgnevatel aastatel vaja eelarvest suuri summasid. „Samas näeme, et eelarvepuudujääk on praegu üle miljardi euro aastas ja täiendavaid tuluallikaid ei ole eelarves ega ka eelarvestrateegias kavandatud. Seetõttu huvitab meid, kuidas suudetakse lähiajal viia riigieelarve kulud ja tulud tasakaalu. Selle kohta soovime kuulata ka Eelarvenõukogu arvamust,“ lausus Mölder.

Eelarvestrateegia määrab riigi eelarvepoliitika põhisuunad ning kajastab valitsuse üldeesmärgid, mida plaanitakse järgneval neljal aastal ellu viia, ja selleks planeeritavad vahendid. Rahandusministeeriumi koostatud riigi eelarvestrateegia aastateks 2023–2026 kinnitas valitsus septembri lõpus.

Erikomisjoni istungile on kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, Rahandusministeeriumi strateegia talituse juhataja Priit Potisepp, Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets ja Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.

Erikomisjoni avalik videoistung algab kell 9.00 ja seda saab jälgida veebiülekandes.

Videosalvestisi istungitest saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestised jõuavad veebi viivitusega.)