NordenBladet — Haridus- ja teadusminister Mailis Reps kinnitas noorteühingute aastatoetuse saajad ning toetuste suurused, tänavu saab riigieelarvest toetust 18 noorteühingut ja toetuste kogusumma ulatub pea poole miljoni euroni.
Noorteühingud esitasid taotlused ministeeriumile eelmise aasta detsembris. Taotluste hindamise järel otsustati sel aastal toetada 18 üleriigilist noorteühingut: B. G. Forseliuse Seltsi Noortekogu, Eesti Breiktantsu Liit, Eesti Gaidide Liit, Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Noorte Tantsu Ühing, Eesti Skautide Ühing, Eesti Tänavaspordi Liit, Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Mittetulundusühing Avatud Vabariik, Mittetulundusühing Tegusad Eesti Noored, Mittetulundusühing Urban Style, Mittetulundusühing YFU Eesti, Noorteühendus ELO, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis.
Aastatoetuste kogusumma on 488 541 eurot.
Alates 2017. aastast on noorteühingute aastatoetuste saamise tingimuseks ühingute tegevuse seotus noortevaldkonna pikemaajaliste riiklike eesmärkidega ning toetust on võimalik taotleda ka kaheks aastaks.
Vastavalt noorsootöö seadusele võivad noorteühingu aastatoetust taotleda noorteühingud, millel on vähemalt 500 liiget ja mis tegutsevad vähemalt kolmandikus maakondades. Noorteühingutel on oluline roll noorte kaasamisel ja noorte ees seisvate väljakutsetega tegelemisel.
NordenBladet — Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati Gennadi Vainikkole ja Enn Tõugule.
Akadeemik Gennadi Vainikko on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti matemaatik, paljude teedrajavate monograafiate autor või kaasautor. Tema erakordselt tulemuslik uurimustöö on fokuseerunud spetsiifilist laadi integraal-, diferentsiaal- ja operaatorvõrranditele.
Gennadi Vainikko on Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Ta on teinud teaduse eesliini saavutusi üliõpilastele arusaadavaks paljudes maailma ülikoolides, sealhulgas ligi kümme aastat Helsingi Ülikoolis.
Akadeemik Enn Tõugu on mõneski mõttes mitme põlvkonna Eesti arvutiteaduse lapsevanem. Tema tegutsemisest aastakümneid tagasi on alguse saanud näiteks tarkvaraarendus, küberkaitse ja algoritmiteooria. Hoolimata sellest, et paljud Enn Tõugu teedrajavad tööd on avaldatud vene keeles ja seetõttu ei kajastu õiges proportsioonis praeguses statistikas, on ta hästi tuntud oma kolleegide seas kogu maailmas. Varasemal ajal Eestis loodud tugev arvutiteaduse koolkond tegi hiljem võimalikuks meie teadlaste kiire ümberorienteerumise.
Enn Tõugu loodud vundament on kaudselt ka eesti IT idufirmade edu taga, sest kõik mõnikümmend aastat tagasi Eestis hariduse saanud tarkvarainsenerid ja arvutiteadlased on mõjutatud tema tegevusest. Praegu töötab Enn Tõugu Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudis juhtivteadurina.
Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki teaduspreemiate laureaate ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Elutöö preemia pälvinud Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu on olnud tõelised teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.
Parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa preemiat
Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad:
Elmo Tempel täppisteaduste alal tööde tsükli „Galaktilised filamendid kosmilises võrgus“ eest;
Mait Metspalu, Toomas Kivisild, Luca Pagani, Monika Karmin, Lauri Saar ja Richard Villems keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja kujunemine“ eest;
Tambet Teesalu arstiteaduse alal teadus-arendustöö „Kullerpeptiidide väljatöötamine sihtmärgistatud vähiraviks“ eest;
Olev Vinn geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Fanerosoikumi selgrootute paleoökoloogia ja biomineralisatsioon“ eest;
Kalev Jõgiste (kollektiivi juht), Marek Metslaid ja Kajar Köster põllumajandusteaduste alal teadustöö „Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel“ eest;
Lauri Mälksoo sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Venemaa käsitlused rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest“ eest;
Heiki Valk humanitaarteaduste alal tööde tsükli „Eesti hilismuinasaja ja ajaloolise aja maa-arheoloogia: ühiskond ja kultuur“ eest.
Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemias.
NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeeriumis valminud riikliku tellimusega saab tasuta tööalast koolitust 11 687 inimest üle Eesti.
Kavas on 910 tasuta kursust 32 kutseõppeasutuses ja kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis. Kursused on suunatud täiskasvanutele, kelle konkurentsivõimet ja tööalast toimetulekut õpe kasvatada aitab.
Kõige enam pakutakse kursusi arvutikasutuse, ehituse, majutamise ja toitlustamise alal. Viiendik kursustest on mõeldud vene keelt kõnelevale elanikkonnale ja valdav osa neist toimub Ida-Virumaal ja Tallinnas.
Kursuste eesmärk on pakkuda õppimisvõimalusi inimestele, kes seni on elukestvast õppest kõrvale jäänud või ei ole saanud end piisavalt täiendada. Eelkõige on oodatud põhi- ja keskharidusega inimesed, kel puudub erialane haridus. 20 – 160 tundi kestvad lühiajalised kursused on väga sobilikud ka töötavatele täiskasvanutele, kelle oskused vajavad kaasajastamist.
Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul on kursuste ettevalmistamisel arvestatud valminud OSKA raportiteid, kus on analüüsitud Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust metsanduse, majandusarvestuse ja IKT valdkonnas.
Esmakordselt koostati koolitustellimus kalendriaastaks. Selle väljatöötamisse kaasas ministeerium konkursi kaudu ligi poolsada eksperti erinevatest õppevaldkondadest.
Kursusi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium projekti „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste parandamine“ raames.
Täpsema info kursuste ja nendele registreerimise kohta leiate koolide veebilehtedelt või ministeeriumi veebist.
NordenBladet — Noortevaldkonna tunnustuskonkursil pälvis aasta noorsootöötaja tiitli Hele Riit, noortevaldkonna sõbraks valiti endine Briti suursaadik Chris Holtby ning parimaks noorteühenduseks August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilasesindus Viljandimaal.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas ja tänas Balti jaama paviljonis toimunud tseremoonial noortevaldkonna silmapaistvamaid tegijaid. „Nad on aidanud väga paljudel noortel inimestel arendada oma teadmisi ja oskusi, suunanud noori vaba aega sisukalt veetma ja olnud toeks tegelemisel erinevate huvialadega,“ ütles minister Reps. „Suur tänu kõigile neile inimestele, kes on pühendunud noortele ja teevad oma tööd südamega.“
Aasta noorsootöötaja Hele Riit on olnud Tartu Lille Maja noortekeskuse direktor juba 12 aastat ning teda iseloomustatakse avatud ja lahendusi otsiva inimesena. Ta on tuntud kui noorsootöötajate toetaja ja juhendaja, uute meetodite rakendaja, innovaatiliste projektide algataja ja hoolivuse etalon.
Aasta noortevaldkonna sõber Chris Holtby tegutses aastatel 2012-2016 Briti suursaadikuna Eestis. Aastast 2013 on ta Eesti Skautide Ühingu patroon ja mullusest selle auliige. Ta on panustanud mitmete noorteorganisatsioonide tegevusse ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldanud kaks noortevaldkonna ümarlauda. Chris Holtby oli oma ametiaja jooksul Eestis aktiivne noorsootöö propageerija ja teadvustaja.
Aasta noorteühenduseks valiti Karksi-Nuias asuva August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilasesindus, mis on eeskujuks ja mentoriks ka teistele Viljandimaa õpilasesindustele ning esindab aktiivselt õpilasi koolielus ja aitab probleemide korral. Õpilasesinduse aktivistid osalesid möödunud kevadel ka Prantsusmaal Strasbourgis Euroopa Parlamendi noorteüritusel.
Aasta sündmus noorsootöös üleriigilisel tasandil on Noortepäev 2016. Selle korraldas Järvamaa Noortekogu Arvamusfestivali noortealal koostöös Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Paide Avatud Noortekeskuse, Järva maavalitsuse, Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Noorsootöö Keskuse jt partneritega. Noortepäeva suurim panus noortevaldkonna arengusse oli noorte tõhus kaasamine kõigisse tegevustesse.
Kohalikul tasandil on aasta sündmus rahvusvaheline noorte ettevõtlus- ja meediaprojekt RIBS ehk Rolling Images in Business Startups. MTÜ Kinobussi, Saaremaa arenduskeskuse ning Kuressaare linnavalitsuse eestvedamisel toimuva rahvusvahelise projekti abil saavad gümnaasiuminoored teadmisi nii meediast kui ettevõtlusest ja osaleda väliskoolitustel.
Aasta huvikooliks võib end edaspidi tituleerida Põlva muusikakool, mis möödunud aasta jooksul panustas märkimisväärselt muusikahariduse arendamisse, tuues koolimajja arvukalt kontserte. Koolis tegutseb hinnatud keelpilliorkester ja selle õpilased esinevad edukalt nii kohalikel kui rahvusvahelistel konkurssidel.
Aasta kohalikuks omavalitsuseks valiti Saue linn, mis on noortevaldkonda pidanud oma prioriteediks juba aastaid. Saue linnas tegutseb Eesti üks vanemaid noortekeskusi ja seal on korraldatud 19 aastat töömalevat. Saue linn tunnustab oma noorsootöö tegijaid iga-aastaselt rahalise preemiaga ja on toetanud noortevaldkonda kaks aastakümmet.
Aasta noortelaagriks valitud Remniku lastelaager tegutseb Lastekaitse Liidu osakonnana ning asub Ida-Virumaal. Remniku laager on sihikindlalt ja pikaajaliselt toetanud Tallinna ning teiste omavalitsuste riskikäitumisega noorte arengut ja korraldanud edukalt laagriprogramme. Laagril on pikaajaline kogemus erivajadustega noortega töötamise alal ning palju on kaasatud ka vähemate võimalustega noori.
Aasta noortemaleva tiitli pälvinud Rae õpilasmalev tegutseb juba aastast 2001. Mullu andis malev töökogemuse 140 noorele. Maleva oluliseks väärtuseks on noortele suunatud tasuta koolitused ja hea koostöö kohalike ettevõtetega.
Aasta noortekeskuseks valitud Paide avatud noortekeskuselt on mõndagi õppida. Näiteks võtavad nad vastu Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kaudu välisvabatahtlikke, et noortel oleks keskuses põnevam. Nad aitasid korraldada 2016. aastal rahvusvahelist noortepäeva, viivad läbi rahvusvahelisi noortevahetusi, kirjutavad projekte koostöös linna koolidega, algatavad koos noortega erinevaid projekte, osalevad üle-eestilistes tegevustes nagu Noorte Tugila ja fond Nopi Üles.
Aasta osaluskogul – Lääne-Virumaa noortekogul on kümne aasta jagu kogemust. Noortekogu korraldab maakonnas mitmeid suuri noortesündmusi ja lööb kaasa kogukonnatöös, millega on pälvinud nii noorte kui täiskasvanute poolehoiu.
Pikaajalise panuse eest noortevaldkonda pälvisid tunnustuse kolm noortevaldkonna tegijat. Ülly Enn on Eesti Euroopa Liidu eesistumise eel ja ajal noorteküsimuste nõunik Eesti Vabariigi Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures. Ta on tegutsenud noortevaldkonnas juba ligi 20 aastat, fookuseks on läbi aastate olnud noorsootöö hariduslike väärtuste laiem teadvustamine Eestis. Kadi Bruus on Viimsi vallavalitsuse noorsootöö koordinaator ning MTÜ Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse liige. Tema töö on pannud aluse rahvusvahelisele noorsootööle Eestis ja kvaliteetsele ning jätkusuutlikule noorsootööle Viimsi vallas. Haabersti noortekeskuse juhataja Kaidi Liive on suunanud noorsootööd atraktiivsele ja noori köitvale arenguteele. Ta on algatanud, ellu viinud või koordineerinud mitmeid projekte ja mitmest on saanud iga-aastane traditsioon.
Taust
Noortevaldkonnas töötab ligikaudu 5000 inimest.
Tunnustamist väärivaid kandidaate oli võimalik esitada 11 kategoorias.
Kokku esitati 183 kandidaati, keda hindas valdkonna esindajatest ja noortest koosnev komisjon.
Noorsootöötajate riiklik tunnustamine Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on kujunenud traditsiooniks, tänavune tunnustussündmus oli juba üheteistkümnes.
NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Juudi Kogukonnaga korraldab täna algusega kell 11 Rahumäe Juudi kalmistul mälestustseremoonia, et tähistada rahvusvahelist holokaustipäeva.
Mälestussündmusel kõnelevad haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Juudi kogukonna esinaine Alla Jakobson, diplomaatilise korpuse vanem, Taani suursaadik Søren Kelstrup ning eestpalve peab Eesti pearabi Shmuel Kot. Tseremoonial osalevad diplomaatilise korpuse, juudi kogukonna, mitmete ministeeriumide ja organisatsioonide esindajad.
Kell 14 algab Eesti Arhitektuurikeskuses iga-aastane mälestuskonverents ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele, mis tänavu on teemal „Holokausti kujutamine filmis“. Peaettekande teeb dokumentaalfilmide režissöör, produtsent ja ajaloolane Riho Västrik. Linastub Nadja Girichi lühifilm “Manna” (2016), mis räägib Eesti juutidest, kes mõrvati 1941. aasta suvel Pärnu sünagoogis. Samuti linastub lõik videointervjuust Klooga koonduslaagrist pääsenud Theodore Balberyszskiga. Lisaks toimub praktiline töötuba, kus käsitletakse filmi ja video kasutamist holokausti õppevahendina. Töötoa viivad läbi Kogu Me Lugu projektis kaasategevad ajalooõpetajad.
Konverentsi korraldavad sihtasutus Unitas, Eesti Mälu Instituut, Eesti NATO Ühing, Eesti Juudi Kogukond, Eesti Ajaloomuuseum, Holokausti Mälestamise Rahvusvaheline Ühendus ning toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Konrad Adenaueri Sihtasutus. Konverentsi ajakava.
Eestis tähistatakse rahvusvahelist holokausti mälestuspäeva alates 2003. aastast. Varem on riiklikku mälestustseremooniat peetud ka Kloogal, kus 2013. a sügisel avati Eesti Ajaloomuuseumi väliekspositsioonina memoriaalkompleks. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad asetavad täna Klooga memoriaalile mälestuskimbu ja süütavad küünla holokaustiohvrite mälestuseks.
Lähem teave:
Katrin Piller, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna peaekspert (katrin.piller@hm.ee; 529 3236)
