Reede, aprill 4, 2025

BÖRS & INVESTEERIMINE.

Portfelli diversifitseerimine – kõik, mida investor teadma peab

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Portfelli diversifitseerimine on strateegia, mis aitab vähendada investeerimisriske. Juba vanarahvas armastas öelda: Ära hoia kõiki mune ühes korvis. Diversifitseerimise eesmärk on jagada investeeringud mitme erineva varaklassi vahel, näiteks aktsiad, võlakirjad ja kinnisvara. See strateegia kaitseb investorit ootamatute turumuutuste eest. Kui ühe varaklassi väärtus langeb, võivad teised klassid tasakaalustada kaotust.

Mida tähendab portfelli diversifitseerimine? Miks see kasulik on?

Portfelli diversifitseerimine tähendab investeeringute jaotamist erinevate varade ja sektorite vahel, et vähendada riski ja tasakaalustada tootlust.

Diversifitseerimine* vähendab ka turu volatiilsust portfellis. Investeerides eri sektoritesse ja geograafilistesse piirkondadesse, väheneb ühe turu mõju portfelli koguväärtusele. Näiteks saab kombineerida kohalikke ja rahvusvahelisi aktsiaid.

Korralik portfelli hajutamine aitab pikas perspektiivis kasvatada tootlust. Väiksem risk tähendab stabiilsemat kasvu, kuna portfell on paremini kaitstud suurte languste eest. Riskide vähendamine võimaldab investoril rahulikult keskenduda pikaajalistele eesmärkidele.

Portfelli tasakaalustamine on oluline osa diversifitseerimisest. Seda tuleks teha regulaarselt, et säilitada soovitud varade jaotus ja kohanduda turutingimustega. Hea tasakaal on oluline, et portfell püsiks vastupidav ka keerulistel aegadel.

Diversifitseeritud portfell annab investorile suurema turvalisuse ja kindluse. See aitab tagada, et portfelli tootlus on stabiilsem ja vähem mõjutatud üksikutest kõikumistest.

Õpetus, kuidas pikaajaline investor peaks oma portfelli tasakaalustama

Pikaajalise investori jaoks on portfelli tasakaalustamine oluline samm, et tagada stabiilne tootlus ja parim tootluse-riski suhe. Järgnevalt on toodud samm-sammuline juhis, kuidas portfelli tasakaalustada.

1. Määratle oma riskitaluvus ja investeerimiseesmärgid
Esimene samm on selgitada välja oma riskitaluvus ja eesmärgid. Kui eesmärgiks on stabiilne kasv ja madalam risk, võiks portfell keskenduda konservatiivsematele varadele, nagu võlakirjad ja dividendiaktsiad. Suurema riskitaluvuse korral saab suurendada kasvule suunatud aktsiate ja alternatiivsete varade osakaalu.

2. Vali soovitud varade jaotus
Vali portfelli jaotuse aluseks eri varaklassid, nagu aktsiad, võlakirjad, kinnisvara ja alternatiivsed investeeringud. Näiteks võib noorem pikaajaline investor valida jaotuse 70% aktsiaid ja 30% võlakirju, samas kui konservatiivsema riskitaluvusega investori portfell võiks olla 40% aktsiaid ja 60% võlakirju. Portfelli jaotus peaks kajastama eesmärke ja riskitaluvust.

3. Kasuta “passiivse jälgimise” e. investeerimisfondide eelist
Pikaajaline investor võib kaaluda indeksfondide või ETF-ide kasutamist, mis aitavad portfelli automaatselt hajutada. Passiivne investeerimine vähendab kulusid ja pikas perspektiivis järgib turu üldist tootlust. Indeksfondid on madala tasuga ja pakuvad laia turuhõlmatust.

4. Määra kindlaks portfelli tasakaalustamise sagedus
Portfelli tasakaalustamine on vajalik, et hoida varade jaotust kooskõlas algse plaaniga. Tasakaalustamist on soovitatav teha kord aastas või siis, kui ühe varaklassi osakaal kaldub rohkem kui 5-10% algsest jaotusest. Näiteks, kui aktsiaturg tõuseb ja aktsiate osakaal suureneb 70%-lt 80%-le, tasakaalusta portfell, müües osa aktsiatest ja ostes võlakirju, et taastada esialgne jaotus.

5. Arvesta maksuefektiivsusega
Pikaajalise investori jaoks on oluline maksude optimeerimine. Tasakaalustamisel võib tehingutest tekkida maksukohustus, seega on soovitatav müüa varasid maksusoodustusega kontodel või valida fondid, mis maksavad dividende ja intressitulusid maksusoodustusega.

6. Jälgi turu arenguid, kuid ära reageeri üle
Pikaajalise strateegia puhul on oluline säilitada rahulikkus ja mitte reageerida lühiajalistele turukõikumistele. Selle asemel keskendu regulaarsele tasakaalustamisele ja pikaajalistele eesmärkidele. Liigne reageerimine võib suurendada kulusid ja vähendada tootlust.

7. Uuenda ja kohanda strateegiat vastavalt vanusele ja eesmärkidele
Pikaajalise portfelli puhul tuleks tasakaalustamise plaani ajas kohandada. Kui lähened investeerimisperioodi lõpule, muuda portfell konservatiivsemaks, näiteks suurenda võlakirjade ja madalama riskiga varade osakaalu. Selleks on soovitatav järk-järgult vähendada riskantsete varade, nagu aktsiate, osakaalu.

Portfelli tasakaalustamine on pikaajalise investori jaoks oluline tööriist. Regulaarne tasakaalustamine hoiab portfelli vastavuses algsete eesmärkidega, tagab parema tootluse-riski suhte ja vähendab liigsete riskide tekkimist.

____________________
* diversifitseerima (inglise diversify) ⇒ mitmekesistama, hajutama; varieerima, teisendama, muutma

Avafoto: NordenBladet

 

Mis on DeFi ehk detsentraliseeritud finantssüsteem (decentralized finance)?

By
Helena-Reet Aari
-
DeFi ehk detsentraliseeritud finants on plokiahelal põhinev süsteem, mis võimaldab kasutajatel laenata ja investeerida ilma pankade ja vahendajate osaluseta.

NordenBladet – DeFi ehk detsentraliseeritud finantssüsteem (decentralized finance) on finantssüsteem, mis toimib ilma traditsiooniliste vahendajateta, nagu pangad ja finantsasutused. DeFi rakendused põhinevad plokiahelatehnoloogial, mis võimaldab kasutajatel sooritada finantstehinguid otse ja turvaliselt. Selle süsteemi kaudu saavad kasutajad laenata, laenutada ja vahetada varasid ilma kolmandate osapoolte vahenduseta.

DeFi süsteemides kasutatakse nutilepinguid (smart contracts või self-executing contracts), mis täidavad end automaatselt, kui plokiahelasse programmeeritud tingimused on täidetud. Need nutilepingud vähendavad vajadust usaldusväärse vahendaja järele, sest need täidavad end ise kokkulepitud tingimustel. DeFi teenuste hulka kuuluvad laenamine, investeerimine, intressitootlus ja palju muud.

Detsentraliseeritud finantslahendused annavad kasutajatele suurema kontrolli oma rahaliste vahendite üle ja pakuvad rohkem privaatsust. Need võimalused on muutnud DeFi populaarseks eriti arenevatel turgudel ja piirkondades, kus traditsioonilistele pangateenustele on raske ligi pääseda. DeFi eesmärk on pakkuda kättesaadavaid finantsteenuseid kogu maailmas.

DeFi riskideks on siiski turu volatiilsus ja reguleerimata keskkond. DeFi kasutajatel on soovitatav alati põhjalikult uurida projekti tausta ja riskiprofiili.

DeFi  on kiiresti arenev valdkond, mis pakub traditsioonilistele finantsteenustele alternatiivi. Siin on mõned olulisemad punktid, mida DeFi kohta on veel kasulik teada:

Põhiteenused: DeFi pakub paljusid teenuseid, mida tavaliselt pakuvad pangad, sealhulgas laenamine, hoiused, vahetustehingud ja intressitootlus. Kõik need toimivad automaatselt tänu plokiahela tehnoloogiale ja nutilepingutele.

Detsentraliseerimine ja kontroll: DeFi annab kasutajatele suurema kontrolli oma rahaliste vahendite üle, kuna puuduvad tsentraliseeritud asutused nagu pangad. Tehingud toimuvad otse kasutajate vahel (peer-to-peer) ja ei vaja vahendajat.

Nutilepingud (smart contracts): DeFi rakendustes kasutatakse nutilepinguid, mis täidavad end automaatselt vastavalt kodeeritud tingimustele. Nutilepingud muudavad DeFi tehingud läbipaistvamaks ja eemaldavad vajaduse usaldusväärse vahendaja järele.

Likviidsuse pakkumine ja intressitootlus: Paljud DeFi platvormid pakuvad kasutajatele võimalust likviidsust pakkuda, st panustada oma varasid platvormile, et toetada laenamist ja vahetust. Selle eest saavad kasutajad teenida intresse ja tasusid. Seda tuntakse ka “yield farming” nime all, mis tähendab intressitootluse saamist DeFi varadele panustamise kaudu.

Likviidsusfondid (liquidity pools): Likviidsusfondid on detsentraliseeritud likviidsuse allikad, kus kasutajad panevad oma varasid kokku, et toetada platvormi tehinguid ja vahetust. Need fondid võimaldavad kiiremaid ja soodsamaid tehinguid ning pakuvad osalejatele tasusid.

DeFi riskid ja turvalisus: Kuigi DeFi pakub palju võimalusi, on sellega seotud ka riske. Nutilepingud on haavatavad vigade ja häkkimise suhtes. Samuti on turu volatiilsus kõrge, mis võib põhjustada suuri hinnakõikumisi. Kuna DeFi on sageli reguleerimata, ei pruugi kasutajatel olla kaitset, mis traditsioonilises panganduses eksisteerib.

DAO-d (detsentraliseeritud autonoomsed organisatsioonid): Paljud DeFi projektid on korraldatud DAO-dena, mis on kogukonna juhitud organisatsioonid, mis töötavad läbi nutilepingute. DAO-de liikmed saavad osaleda otsustusprotsessides ja projektide suunamisel, mis tagab kogukonnakeskse lähenemise.

Globaalne ligipääs: DeFi teenused on kättesaadavad igal pool, kus on internetiühendus, ja ei nõua krediidikontrolli või pankade heakskiitu. See teeb DeFi-st suure võimaluse neile, kellel puudub ligipääs traditsioonilistele finantsteenustele.

DeFi muutub pidevalt, kuna uued projektid ja innovatsioonid lisavad valdkonda uusi võimalusi ja riske. Kasutajatel tasub alati olla kursis projektide ja nende taustaga, et teha teadlikke otsuseid.

Avafoto: NordenBladet

 

MIS on Coinbase ‘Coin50’ indeks? Kes saavad Coin50-ga kaubelda?

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Coinbase käivitas hiljuti indeksti Coin50, mis pakub krüptovaluutadele sarnase võimaluse, nagu S&P500 pakub traditsioonilisele aktsiaturule.

– Coinbase on kasutusele võtnud COIN50 indeksi, mis on reguleeritud etalon, mis jälgib 50 parimat krüptovara.
– Indeksi metoodika seab varad esikohale token-ökonoomika, plokiahela struktuuri ja turvalisuse alusel.
– Kuid mitte kõik kasutajad ei saa uue tootega kaubelda.

Coin50 indeks jälgib 50 suurimat ja olulisemat krüptovaluutat turukapitali järgi, pakkudes investoritele lihtsamat viisi hinnata kogu krüptoturu arengut. Coinbase’i eesmärk on pakkuda kasutajatele üldist ülevaadet, kuidas krüptoturg toimib, ilma et peaks tegelema iga üksiku krüptovaluuta analüüsiga, avaldab Coinbase oma IT blogis.

Coin50 indeks annab investoritele võimaluse jälgida kogu turu tervist, sarnaselt sellele, kuidas S&P500 peegeldab Ameerika suurettevõtete väärtuse muutust. Indeksisse kuuluvad näiteks Bitcoin ja Ethereum, kuid see sisaldab ka paljusid teisi turu mõjukaid krüptovaluutasid. Indeksi loomine aitab vähendada üksiku investeeringu riski, pakkudes laiendatud turuülest näitajat krüptoinvesteeringuteks.

Krüptoturg on kiiresti arenev ja väga kõikuv, mistõttu Coin50 pakub kasutajatele mugavamat viisi portfelli hajutamiseks ja turul toimuva jälgimiseks. Coinbase’i uus indeks muudab krüptovaluutade investeerimise kõigile kättesaadavamaks, pakkudes turuülevaadet sarnaselt traditsioonilistele indeksitele.

Milliste näitajate ja andmete põhjal valitakse krüptod Coin50 listi?

Coin50 indeksisse lisatakse krüptovaluutad peamiselt järgmiste andmete ja kriteeriumite põhjal:

Turukapitalisatsioon: Coin50 keskendub krüptovaluutadele, millel on kõrgeim turukapitalisatsioon. See tähendab, et indeksisse kuuluvad krüptovaluutad, mille väärtus on turul suurim, mis viitab nende mõjukusele ja likviidsusele.

Kauplemismaht: Suure kauplemismahuga krüptovaluutad on olulisemad ja stabiilsemad, kuna neil on suurem ostu- ja müügihuvi. Kauplemismaht aitab tagada, et indeksisse valitud krüptod oleksid turul aktiivsed ja kergesti kättesaadavad.

Projektide usaldusväärsus ja kestvus: Coin50 eelistab krüptovaluutasid, millel on tõestatud ajalugu ja usaldusväärne taust. Valitakse pigem projekte, mis on olnud turul pikemat aega ja millel on tugev tehnoloogiline või kogukonna tugi.

Tururegulatsioon ja vastavus: Paljud krüptoindeksid väldivad reguleerimata või ebakindla mainega krüptovaluutasid. Coin50 võib samuti arvestada krüptode vastavust regulatiivsetele nõuetele, et vältida riskantseid projekte.

Indeksi tasakaalustamine ja mitmekesisus: Coin50 eesmärk on pakkuda tasakaalustatud vaadet kogu krüptoturule. Valikut tehakse mitmekesisuse tagamiseks nii suurte kui ka väiksemate turusektorite vahel, et indeks kajastaks turgude laiemat pilti ja annaks üldise ülevaate krüptoturu tervisest.

Coinbase uuendab Coin50 indeksit regulaarselt, et kajastada turu arengut ja eemaldada indeksi koosseisust vähem mõjukaid või langevaid krüptovaluutasid.

Kes kontrollib Coin50 autentsust?

Coin50 indeksi autentsust ja usaldusväärsust kontrollib peamiselt Coinbase ise, kuna indeks on ettevõtte poolt loodud ja hallatud. Ettevõttel on vastutus tagada, et indeks esindaks täpselt ja läbipaistvalt suurimaid krüptovaluutasid vastavalt turukapitalisatsioonile ja muudele valikukriteeriumitele. Siin on mõned aspektid, kuidas Coinbase tagab Coin50 indeksi autentsuse:

Andmete läbipaistvus: Coinbase kasutab usaldusväärseid turuandmeid ja -hinnanguid, mis põhinevad krüptovaluutade reaalajas hindadel ja kauplemismahtudel. See tagab, et indeks kajastab turu tegelikku olukorda.

Indeksi regulaarne uuendamine: Coinbase uuendab indeksit vastavalt turumuutustele, eemaldades või lisades krüptovaluutasid, et säilitada selle täpsus. Selline pidev korrigeerimine aitab vältida valede või mitteaktiivsete projektide jäämist indeksi koosseisu.

Vastavus reguleerimisnõuetele: Coinbase on reguleeritud börs, mistõttu peavad nad järgima teatud regulatsioone ja läbipaistvuse standardeid, mis tagavad usaldusväärsuse nii Coin50 indeksi kui ka kõigi nende pakutavate toodete puhul.

Kolmandate osapoolte auditeerimisvõimalus: Kuigi Coinbase on ise indeksi haldaja, võib ettevõte pakkuda võimalust indeksi andmete sõltumatuks auditiks, et tagada täiendav usaldusväärsus. Kolmandate osapoolte auditeid võivad teha auditeerimisfirmad või turuandmete analüütikud, kui Coinbase otsustab seda võimalust kasutada.

Investeerijate ja kasutajate tagasiside: Coinbase’i maine ja Coin50 populaarsus sõltuvad investeerijate usaldusest. Kui ilmneksid probleemid või kahtlused Coin50 autentsuses, kahjustaks see Coinbase’i mainet ja usaldusväärsust, mistõttu on neil kõrge motivatsioon hoida indeks läbipaistva ja usaldusväärsena.

Kuigi Coinbase vastutab ise Coin50 indeksi täpsuse ja halduse eest, peavad nad järgima läbipaistvuse ja korrektsuse standardeid, et tagada indeksi autentsus.

Kes saavad Coin50-ga kaubelda?

Coin50 indeks on kättesaadav kvalifitseeritud kauplejatele COIN50 perpetuaalsete futuurlepingute (COIN50-PERP) kaudu, mis võimaldavad kuni 20-kordset finantsvõimendust. See leping on saadaval Coinbase International Exchange’il kvalifitseeritud institutsioonidele ja Coinbase Advanced platvormil sobilikele jaekauplejatele.

Coinbase teatas, et kasutajad Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis ja Kanadas ei saa praegu selle lepinguga kaubelda, kuigi uuritakse võimalusi ligipääsu laiendamiseks nendesse riikidesse. Samuti on Coinbase seadnud vastavusnõuded ja kindlad kriteeriumid, et tagada lepingu kättesaadavus ainult nendeks kvalifitseeruvatele kauplejatele, mis aitab vähendada riske ja suurendada reguleeritavust.

Coin50 indeks on saanud positiivset vastukaja DeFi (decentralized finance) pooldajate hulgas. Näiteks kiitis juhtiv DeFi ettevõte Rocko Coinbase’i sammu X platvormil, säutsudes:

„Coinbase 50 indeksi perpetuaalsete futuuride pakkumine avab institutsionaalsetele investoritele uued võimalused osaleda laiemas krüptoturul. Sellised uuendused lükkavad DeFi piirid aina kaugemale.“

Coin50 futuurlepingute turuletulek võimaldab institutsioonidel ja kogenud jaekauplejatel saada laiemat kokkupuudet krüptoturuga ja kasutada potentsiaalseid finantsvõimenduse eeliseid kontrollitud ja reguleeritud keskkonnas.

Avafoto: Väljavõte Coinbase.com veebilehest

 

Mida tähendab, mis on obskuurne investeering?

By
Helena-Reet Aari
-
Riskantsed, obskuursed investeeringud

NordenBladet – Obskuurne investeering viitab investeeringule, mis on vähetuntud, keeruline või raskesti mõistetav, mistõttu ei ole see paljudele investoritele tuttav või ligipääsetav.

Obskuursed investeeringud on sageli riskantsemad, sest nende kohta on vähem teavet ning neid on raskem analüüsida. Samas pakuvad need investeeringud teatud juhtudel kõrgemat potentsiaalset tootlust ja võimalust olla ainulaadse turuniši osaks.

Obskuursed investeeringud võivad hõlmata varasid või instrumente, mis pole traditsioonilised, näiteks:

Alternatiivsed varad: Need võivad hõlmata kollektsioneeritavaid esemeid (kunst, vein, vanad autod), krüptovaluutasid või isegi unikaalseid kinnisvaravorme, nagu põllumajandusmaa või metsamaad.

Keerukad finantsinstrumendid: Struktureeritud finantsinstrumendid, nagu tuletisinstrumendid või riskifondid, mis kasutavad keerukaid investeerimisstrateegiaid ja on tihti suunatud suurtele ja professionaalsetele investoritele.

Uued või vähetuntud turgudel kaubeldavad instrumendid: Väikese likviidsusega aktsiad, alustavad ettevõtted või projektid, millel puudub veel laiema investorkonna usaldus ja selge ajalugu.

Kas on tuntud indeksfonde, kes keskenduvad obskuursetele investeeringutele?

Tavapärased indeksfondid keskenduvad enamasti suurematele ja hästi tuntud turgudele, kuna nende eesmärk on jälgida laiemat turuindeksit, näiteks S&P 500 või MSCI World. Obskuursed investeeringud jäävad sageli traditsiooniliste indeksfondide haardest välja, kuid on olemas alternatiivseid fondi- ja ETF-tüüpe, mis keskenduvad vähem tuntud ja spetsiifilisematele varadele. Mõned neist on:

1. ETF-id ja indeksfondid, mis keskenduvad esilekerkivatele turgudele:
Mõned fondid keskenduvad eranditult vähearenenud või kõrge riskiga turgudele, nagu Aafrika, Lõuna-Ameerika või Kagu-Aasia väiksemad riigid. Näiteks on olemas spetsiaalsed indeksid ja ETF-id, mis jälgivad piiririikide (frontier markets) turge. Need fondid on küll laiemale avalikkusele kättesaadavad, kuid paljud traditsioonilised investorid peavad neid obskuursemaks kõrge riski ja tundmatu turu tõttu.

2. Alternatiivsete varadega seotud ETF-id ja fondid:
Mõned fondid keskenduvad alternatiivsetele varaklassidele, nagu toorained, kinnisvara, metsandus, loodusvarad või isegi krüptovaluutad. Näiteks on olemas metsamajandusega seotud ETF-id, mille kaudu saavad investorid osaleda metsandussektoris. Krüptovaluutaga seotud ETF-id, nagu Bitcoin ETF-id, on samuti populaarseks saanud, kuid peetakse obskuursemaks investeerimisvõimaluseks paljude jaoks.

3. Kitsale sektorile keskenduvad fondid:
On olemas indeksfondid, mis keskenduvad väga spetsiifilistele sektoritele, nagu robootika, kosmosetööstus, haruldased metallid või isegi kanepitööstus. Need ETF-id järgivad tavaliselt sektoriindekseid, mis hõlmavad väikesi või spetsiifilisi ettevõtteid. Näiteks on olemas ETF-id, mis keskenduvad kosmosetööstuse või kanepitööstuse ettevõtetele, mis paljudele investoritele võivad tunduda ebatraditsiooniliste või obskuursetena.

4. Nišifondid ja temaatilised ETF-id:
Temaatilised fondid, nagu fondid, mis investeerivad ainult keskkonnasäästlikkusse, haruldastesse tehnoloogilistesse lahendustesse või tulevikutehnoloogiatesse, võivad samuti keskenduda kitsale, sageli obskuursele nišile. Kuigi temaatilised fondid muutuvad populaarsemaks, on paljud neist endiselt vähetuntud ja hõlmavad riskantsemaid sektoreid.

Kuigi obskuursusele keskendunud indeksfonde on vähe, pakuvad mõned ETF-id ja nisifondid võimalust investeerida vähem tuntud sektoritesse ja turgudele, pakkudes samal ajal teatavat likviidsust ja laiemat ligipääsetavust, mida otsesed obskuursed investeeringud ei pruugi pakkuda.

Avafoto: NordenBladet

 

MIDA tähendab aktsiate märkimine ja kuidas aktsiaid märgitakse?

By
Helena-Reet Aari
-
ipo aktsiate märkimine tähendus

NordenBladet – Aktsiate märkimine tähendab aktsiate ostuõiguse taotlemist ettevõttelt, kes pakub uusi aktsiaid. Märkimine toimub tavaliselt esmaste avalike pakkumiste (IPO) käigus, kui ettevõte avab oma aktsiad avalikuks müügiks esimest korda. Samuti võib aktsiate märkimist ette tulla ettevõtte täiendava aktsiaemissiooni korral, et saada lisakapitali või laiendada aktsiabaasi.

Aktsiate märkimiseks peab investor tavaliselt esitama märkimisavalduse või osalema märkimisprotsessis, mida juhivad pangad ja maaklerfirmad. Märkimisel määratakse hind ja aktsiate hulk, mida investor soovib osta. Kui aktsiate pakkumine ületab nõudluse, jagatakse aktsiad proportsionaalselt või kasutades loosimist.

Edukaks märkimiseks on oluline, et investor järgiks pakutud juhiseid ja tähtpäevi. Märkimise käigus tasub ka hinnata, kas ettevõtte tulevikupotentsiaal on kooskõlas investori eesmärkidega.

Aktsiate märkimine on oluline samm investoritele, kes soovivad investeerida otse ettevõttesse, mitte osta aktsiaid turult. Märkimise kaudu saab investor osaleda ettevõtte kasvus varases etapis, mis võib pakkuda kõrgemat potentsiaalset tootlust.

Kas aktsiate eest tasutakse juba märkimise ajal?

Jah, tavaliselt tuleb aktsiate märkimise käigus teha esmane makse. Aktsiate märkimine on struktureeritud protsess, mis aitab ettevõtetel hinnata huvi ja investoritel osta aktsiaid enne nende avalikule turule jõudmist. See tagab sujuva ülemineku esmaselt turult järelturule. Aktsiate märkimise protsess võib varieeruda olenevalt ettevõttest ja pangast, kuid üldiselt hõlmab see järgmist:

Märkimisavalduse esitamine: Investor esitab märkimisavalduse, kus ta määrab, mitu aktsiat ta soovib osta ja on valmis selle eest maksma märkimise hinnaga. Avalduse saab tavaliselt esitada veebipõhise investeerimisplatvormi või panga kaudu.

Ettemakse või broneering: Aktsiate märkimise käigus tuleb sageli teha ettemakse või broneerida vajalik summa kontol. See näitab ettevõttele või pangale, et investoril on raha saadaval, ning võimaldab neil arvestada, kui suur on tegelik nõudlus aktsiate järele. Mõned ettevõtted või pangad võtavad täissumma ettemaksena, teised võivad nõuda vaid osalist deposiiti.

Jagamise otsus ja kinnitamine: Kui aktsiate pakkumine on populaarne ja märgitud aktsiate hulk ületab pakutavate aktsiate hulka, võib ettevõte otsustada aktsiaid jagada proportsionaalselt või loosimise teel. Investor saab siis teada, mitu aktsiat talle tegelikult määrati.

Lõplik makse ja aktsiate ülekandmine: Kui määratud aktsiate hulk on kinnitatud, tuleb tasuda lõplik summa. Mõnel juhul on see juba tehtud ettemakse, kuid kui osa makset oli tasumata, tuleb see nüüd katta. Seejärel kantakse aktsiad investori väärtpaberikontole.

Kaubeldavus: Kui tegemist on IPO-ga, muutuvad märgitud aktsiad tavaliselt avalikul turul kaubeldavaks kohe pärast börsil noteerimist, mis annab investoritele võimaluse neid edasi müüa või hoida vastavalt oma strateegiale.

Levinud küsimus algaja investori puhul: Kas aktsiate märkimisel makstakse võimaluse eest aktsiaid osta või makstakse kohe saadavate aktsiate eest?

Aktsiate märkimisel maksab investor hinnas kokkulepitud summa (märkimishinna) kõigi märgitud aktsiate eest, mitte lihtsalt õiguse eest neid osta. Seega ei tule neid aktsiaid hiljem “veelkord osta.” Märkimine tähendabki, et investor soetab need aktsiad algselt kokkulepitud hinnaga, eeldusel, et ta saab need aktsiad kinnitatud koguses.

Mõned pangad ja maaklerfirmad võtavad märkimise eest teenustasu ehk märkimistasu, mis võib olla kas fikseeritud summa või protsent märkimise kogumaksumusest. See tasu on eraldi märkimishinnast ning on seotud pigem teenusega, mida pank või maakler märkimise korraldamisel pakub.

Kui märkimisel soovitud kogus aktsiaid ületab pakutavate aktsiate arvu, jaotatakse aktsiad tihti proportsionaalselt. Sellisel juhul tagastatakse investorile raha nende aktsiate eest, mida ta ei saanud. Näiteks kui investor märkis 100 aktsiat, kuid sai neist 60, tagastatakse tasu 40 aktsia eest. Hetkel, kui aktsiad on investori kontole kantud, on tal õigus neid kas hoida või müüa, sest need on juba täielikult välja ostetud ja investori omanduses.

Avafoto: NordenBladet

1...789...28Page 8 of 28