NordenBladet – Oslo börsil oli kolmapäeval (09.aprill 2025) järjekordne tormiline päev – börsiindeks langes 2,76%, jõudes tasemele 1362,8 punkti. Tegemist on ühe suurima langusega viimastel kuudel ning see peegeldab üleilmset rahutust finantsturgudel.
Naftahinna langus survestas Norra turgu
Languse peamisteks põhjusteks olid:
Nafta hinna kukkumine alla 60 dollari barreli kohta – esmakordselt alates veebruarist 2021.
USA ja Hiina vahelise tollisõja süvenemine, mis suurendab ebakindlust maailmamajanduses.
Norra naftaettevõtted said tugevalt pihta:
Equinor: –5,6%
Aker BP: –4,5%
Vår Energi: –5,6%
Muud suuremad langejad olid:
Norsk Hydro: –4,21%
Kongsberg Gruppen: –1,9%
DNB Bank: –1,8%
Tollisõda hoogustub: Hiina vastulöök Trumpile
Turumeeleolu halvenes märgatavalt pärast seda, kui Hiina teatas kolmapäeval oma vastusammudest USA president Donald Trumpi kehtestatud 104% tollimaksudele. Hiina lisas omalt poolt 50% tollimaksu, mis koos varasema 34%-ga tõstab maksukoormuse 84 protsendini.
NordenBladet – Mitmed riigid hoiavad osa oma kullavarudest Ameerika Ühendriikides, peamiselt New Yorgi Föderaalreservi Panga (New York Fed) kullahoidlas. Selle põhjused on seotud ajalooliste, turvalisuse ja likviidsusega seotud kaalutlustega.
Näiteks Sveriges Riksbanki kullavarudest on 13 protsenti USA-s. Saksamaal nõuavad poliitikud riigi kullavarude tagasitoomist USA-st. Rootsi Riksbank hoiab kulda samas pangas, kuid ei näe veel põhjust ülekandeid teha.
Millised riigid hoiavad oma kulda USA-s ja kui palju?
Saksamaa: Ligikaudu 37% Saksamaa kullavarudest (umbes 1236 tonni) asub New Yorgi Föderaalreservi hoidlas.
Itaalia: Banca d’Italia hoiab märkimisväärset osa oma kullast New Yorgi Föderaalreservis, hinnanguliselt üle 1000 tonni, vahendab BullionStar Singapore.
Holland: De Nederlandsche Bank vähendas oma kullahoiuseid New Yorgis 51%-lt 31%-le, tuues tagasi 122,5 tonni kulda.
Rootsi: Sveriges Riksbank hoiab osa oma kullavarudest New Yorgi Föderaalreservis.
Soome: Soome Pank hoiab samuti osa oma kullast New Yorgis.
Liibanon: Hinnanguliselt 40% Liibanoni kullavarudest asub New Yorgis, kirjutab Newsweek.
Ka Eesti Pank hoiab oma kullavarusid Ameerika Ühendriikides. Eesti Pangal on kokku 256,6 kilogrammi kulda, mis vastab 8250 Troy untsile.See moodustab umbes 0,25 tonni, mis on üks väiksemaid kullareserve maailmas.
Pärast Eesti taasiseseisvumist 1990ndate alguses taotles Eesti Pank tagasi välismaal hoitud kullavarusid. 1992. ja 1993. aastal müüdi suurem osa sellest kullast, et investeerida arenenud riikide võlakirjadesse, mis pakkusid paremat likviidsust ja tootlust. Alles jäetud 256,6 kg kulda hoitakse ajaloolistel põhjustel.
Eesti kullareservid on märkimisväärselt väiksemad kui naabritel.
Läti: umbes 6,6 tonni kulda.
Leedu: umbes 5,8 tonni kulda.
Eesti Pank eelistab investeerida reserve võlakirjadesse, kuna kulla hind on ajalooliselt kõikuv ja ei teeni intressi.
Kus täpselt kulda hoitakse?
Peamine hoiukoht on New Yorgi Föderaalreservi Panga kullahoidla, mis asub Manhattani südames, 80 jalga (umbes 24 meetrit) tänavatasemest allpool, toetudes Manhattani kaljupinnasele, avaldab hirschsecure.com.
Miks hoiavad riigid oma kulda USA-s?
Turvalisus: New Yorgi Föderaalreserv pakub kõrgetasemelist turvalisust, mis on eriti oluline rahvusvaheliste konfliktide või ebastabiilsuse korral.
Likviidsus ja juurdepääs: Kulla hoidmine finantskeskuses nagu New York võimaldab kiiret juurdepääsu USA dollaritele ja hõlbustab rahvusvahelisi tehinguid.
Ajaloolised põhjused: Teise maailmasõja ajal viisid paljud riigid oma kullavarud USA-sse, et kaitsta neid sõja eest.
Kas riigid on kaalunud kulla tagasitoomist?
Jah, mitmed riigid on viimastel aastatel otsustanud osa oma kullavarudest tagasi tuua:
Saksamaa:
aastal alustas Saksamaa protsessi, et repatrieerida osa oma kullast New Yorgist ja Pariisist Frankfurti.
Holland:
aastal tõi Holland tagasi 122,5 tonni kulda New Yorgist. Need sammud peegeldavad soovi omada suuremat kontrolli ja kindlustunnet oma riiklikes varudes.
NordenBladet – Rootsi pension koosneb kolmest osast: riiklik pension, tööandja pension ja eraldi isiklik säästmine. Turbulentsed ajad aktsiaturul, nagu hiljutised tollisõjad, võivad mõjutada sinu tulevast pensionit – eriti kui osa rahast on investeeritud fondidesse.
1. Riiklik pension – baas, mis ei sõltu börsist
Suurim osa pensionist on sissetulekupension, mille suurus sõltub palgast ja tööaastatest. See osa ei ole seotud aktsiaturu kõikumistega.
2. Tööandjapension (tjänstepension) – kas kindel või paindlik
Kui töötad ettevõttes, millel on kollektiivleping, saad tõenäoliselt tööandjapensioni. Seda haldavad erinevad kindlustusettevõtted. On kahte tüüpi lahendusi:
Traditsiooniline kindlustus – väiksem risk, investeeringud hajutatud (sh kinnisvara, võlakirjad). Sobib neile, kes ei soovi ise investeeringuid juhtida.
Fondikindlustus – siin saad ise fonde valida. Võid valida aktsia-, võlakirja- või segafonde. Mida rohkem on pensionieani aega, seda rohkem võib riskida aktsiafondidega.
3.Lisatasu ehk Premiepension – väiksem osa, aga sinu valik loeb
See osa riiklikust pensionist võimaldab sul ise fonde valida. Paljud rootslased kasutavad siin riiklikku AP7 Såfa fondi, mille risk väheneb vanusega automaatselt.
4. Isiklik säästmine – paindlik, kuid väiksem osa
Eraviisiline säästmine moodustab enamasti väikese osa pensionist. Enamlevinud on investeerimiskontod (ISK) või kapitalikindlustus. Need on maksusõbralikud – aastamaks 2025. aastal on 0,888%.
Alternatiiviks on tavapärane väärtpaberikonto, kus maksad 30% tulumaksu kasumilt, kuid saad deklareerida ka kahjumid.
NELI PRAKTILIST nõuannet pensioniks säästmisel:
1. Kontrolli, kas sul on pensionifondides aktsiaid ja kui suures ulatuses.
2. Kui pensionini on palju aega, eelista suuremat aktsiafondide osakaalu.
3. Lühiajalised börsilangused ei tohiks sind noorena heidutada.
4. Mida lähemale pension, seda konservatiivsem peaks olema investeerimisstrateegia.
KONTROLLNIMEKIRI: Kuidas Rootsis pensioniks säästa
1. Vaata üle oma pensioniülevaade
Logi sisse minpension.se – siin näed kõiki oma pensioniallikaid: riiklik, tööandja ja isiklik säästmine.
Kontrolli, kas sul on tjänstepension (tööandja pension) – kui mitte, küsi tööandjalt.
2. Uuri, kuhu su pension on investeeritud
Kas sul on traditsiooniline kindlustus (madalam risk) või fondikindlustus (paindlikum, kõrgem risk)?
Kui kasutad fondikindlustust, kontrolli, millised fondid on valitud – vajadusel muuda neid.
3. Arvesta oma vanusega
Alla 55 a: suurem osakaal aktsiafondides annab tavaliselt parema pikaajalise tootluse.
NordenBladet – Volvo Cars AB plaan suurendada tootmist Ameerika Ühendriikides tuli Rootsi ametiühingule ootamatult, kuid see ei tekita neis praegu tõsist muret Rootsi töökohtade säilimise osas.
Volvo Carsi (VOLCAR-B.ST) juhatuse esimees Håkan Samuelsson teatas hiljuti, et ettevõte kavatseb laiendada tootmist USAs. Teade tuli ootamatult töötajaid esindavale ametiühingule IF Metall, kes polnud plaanidest varem teavitatud.
„Me polnud saanud selle kohta mingit infot. See ei olnud ideaalne olukord, sellest ma ei tee saladust,“ ütles IF Metalli ametiühingujuht Adrian Avdullahu.
Pärast teisipäeval toimunud kohtumisi ettevõttega kinnitas Avdullahu, et pole hetkel mures Rootsis töötavate inimeste töökohtade pärast. „Minule on öeldud, et praegu ei ole juttu olemasoleva tootmise üleviimisest,“ lisas ta.
Samas tunnistab ta, et ametiühinguliikmete seas valitseb siiski teatav mure. „Ma pean usaldama, mida ettevõte ütleb. Aga loomulikult – kui vaadata, mis kõik maailmas toimub, siis see ei tekita suurt kindlustunnet,“ sõnas Avdullahu.
Volvo – Rootsi autotööstuse lipulaev
Volvo on üks tuntumaid Rootsi ettevõtteid, mille ajalugu ulatub tagasi aastasse 1927, mil ettevõte asutati Göteborgis. Algusest peale on Volvo silma paistnud oma rõhuasetusega turvalisusele, innovatsioonile ja vastupidavusele.
Volvo Cars toodab peamiselt sõiduautosid ja on tegutsenud sõltumatult alates 2010. aastast, kui selle ostis Hiina autotootja Geely. Volvo kaubamärgi all tegutseb ka eraldi ettevõte Volvo Group, mis keskendub veokite, busside, tööstusmasinate ja mereajamite tootmisele.
Volvo on tuntud kui üks esimesi autotootjaid, kes arendas ja juurutas turvavöö, ning on tänaseni autoturvalisuse alal maailmas juhtpositsioonil. Viimastel aastatel on ettevõte tugevalt panustanud elektriautode arendamisse ning on seadnud eesmärgiks muutuda tulevikus täielikult süsinikuneutraalseks.
Volvol on tootmistehased mitmel pool maailmas, sh Rootsis, Belgias, Hiinas ja Ameerika Ühendriikides. Ettevõtte globaalne laienemine on osa strateegiast, mille eesmärk on olla konkurentsivõimeline kõigil suurematel turgudel.
Volvo Cars (Volvo Car AB) läks börsile 29. oktoobril 2021, noteerides oma aktsiad Stockholmi börsil (Nasdaq Stockholm). See oli üks Rootsi suurimaid börsidebüüte alates Telia IPO-st 2000. aastal.
Volvo aktsia (VOLCAR-B.ST) on aastaga kukkunud üle 62%, olles 09.04.2025 turupäeva alguse seisuga 16.87 rootsi krooni juures. Väljavõte Finance.Yahoo.com
Börsile minek – tähtsamad faktid:
Emissioonihind oli 53 Rootsi krooni aktsia kohta.
Turuväärtus IPO hetkel oli umbes 163 miljardit Rootsi krooni (ligikaudu 16 miljardit USD).
Eesmärk oli koguda kapitali elektriautode arendamiseks ja digitaliseerimise kiirendamiseks.
Volvo aktsia sümbol börsil: VOLCAR B
Kuidas on Volvo aktsial läinud?
Volvo aktsia teekond on olnud üsna kõikuv:
2021 lõpus pärast IPO-d liikus hind mõnevõrra ülespoole ja investorid olid optimistlikud tänu Volvo ambitsioonikatele elektriautode plaanidele.
2022. aastal algas langustrend – mõjutajateks olid:
tarneahela probleemid (globaalne kiibikriis),
toorainehindade tõus,
inflatsioonisurve ja majanduse jahtumine,
konkurents elektriautode turul.
2023–2024 oli aktsiahind volatiilne, ent Volvo suutis hoida kasumlikkust ja kasvatada elektriautode müüki.
2025. aasta alguseks on Volvo Carsi aktsia taastunud osaliselt ja liikunud ülespoole, kuid ei ole veel jõudnud IPO tasemele (53 SEK). Turu reaktsioon on siiski olnud positiivsem võrreldes paljude teiste autotootjatega.
Börsile minek oli Volvole oluline samm rahvusvahelise kasvu rahastamiseks. Aktsia on näinud tõuse ja langusi, kuid ettevõte on suutnud hoida tugevat positsiooni tänu oma elektrifitseerimisstrateegiale ja brändi usaldusväärsusele. Investorite jaoks on Volvo Cars olnud mõõdukalt edukas investeering, eriti võrreldes mõne elektriautode start-upiga, mis on pärast börsile minekut palju kaotanud.
NordenBladet – Kas oled valmis oma tehnoloogiaettevõtte viima uuele tasemele? Juba viiendat aastat toimuv võistlus “KPMG Global Tech Innovator” toob kokku tehnoloogia uuenduste säravaimad mõtted. Kui oled valmis näitama, kuidas Sinu tehnoloogia võib maailma muuta, siis on see hetk käes!
KPMG Global Tech Innovator konkurss aitab Sinu teekonda kiirendada, tõstes innovaatorid ning nende tehnoloogilised uuendused ja tehnoloogialahendused ülemaailmse tähelepanu keskpunkti. Nii konkursi ajal kui ka peale seda jõuad äriprofessionaalide ulatusliku võrgustiku toel ja juhendamisel paljude uute kontaktideni, mis võivad viia uute arenguteni.
KPMG Global Tech Innovator konkursile on oodatud kandideerima tehnoloogiaettevõtted, kes aitavad läbi oma uuenduslike äride muuta tulevikku. Kui oled saavutanud tehnoloogilise läbimurde või loonud uue tehnoloogialahenduse, mis võib maailma paremaks muuta, aitab ülemaailmsel tehnoloogiainnovaatori konkursil osalemine sellele kodu- ja välismaiste valdkonnaekspertide, investorite ja potentsiaalsete partnerite tähelepanu tõmmata.
Konkursi osalemiskriteeriumid
Osalemisavalduse esitajad on tavaliselt tehnoloogiaettevõtjad, kes on oma ettevõtte idufaasist edukalt üle läinud järgmisesse etappi. Nad on välja töötanud uuenduslikud, end tõestanud tehnoloogialahendused, loonud usaldusväärse ärimudeli, suutnud ettevõtte vastu huvi äratada ja ettevõttel on potentsiaali üleilmselt kasvada.
Konkursil kandideerimiseks:
pead olema Eestis registreeritud ettevõte
pead olema (praegusel kujul) aktiivselt tegutsenud kuni 7 aastat
pead teenima tulu 1–15 miljonit dollarit või olema kaasanud vähemalt 500 000 dollarit omakapitali
pead olema, kas täielikult tehnoloogiaettevõte, tehnoloogiapõhine ettevõte, tehnoloogiast sõltuv ettevõte või tehnoloogiale tuginev ettevõte
ühelgi suurettevõttel ei tohi olla ettevõttes enamusosalust
pead suutma kõik esitlused teha inglise keeles
pead olema valmis tegema esitluse Eesti finaalis etteantud ajakava kohaselt
finaali jõudmisel pead olema valmis tegema esitluse 2025. aasta novembris toimuval ülemaailmses finaalis.
Millised riigid osalevad 2025. aasta Global Tech Innovator konkursil?
2025. aasta võistlusel osalevad riigid/piirkonnad on: Austria, Brasiilia, Colombia, Ida-Aafrika, Eesti, Soome, Saksamaa, Ghana, Iirimaa, Jaapan, Mehhiko, Holland, Filipiinid, Portugal, Saudi Araabia, Lõuna-Aafrika, Rootsi, Türgi, Ühendkuningriik ja USA.
Avafoto: Möödunud aastal esindas KPMG konkursil Eestit nanotehnoloogiat arendav ettevõte Gelatex Technologies ning saavutas võistlusel teise koha. (KPMG Baltics)
