NordenBladet — „Meie esmane ülesanne peab olema Ukraina positsiooni tugevdamine — nii rahuläbirääkimistel kui ka pikaajalise julgeoleku tagamisel. Selleks on vaja suurendada sõjalist toetust Ukrainale,“ rõhutas Toomas Kivimägi. Ta tõi esile, et Eesti suunab 2027. aastani 0,25 protsenti oma SKT-st Ukraina sõjaliseks abiks ning kutsus ka teisi riike üles sellele eeskujule järgnema.
Riigikogu aseesimees rõhutas vajadust suurendada kaitsekulutusi. „Jah, see tähendab vähem uusi teid ja spordihalle, kuid see tähendab rohkem julgeolekut. Ukraina kogemus näitab selgelt, et julgeolek peab olema iga Euroopa riigi prioriteet number üks,“ ütles ta. Kivimägi teatas konverentsil osalejatele, et Eesti on otsustanud tõsta alates järgmisest aastast oma kaitsekulutused üle 5 protsendi SKT-st.
Ta kutsus riike üles kasutama Venemaa külmutatud varasid Ukraina hüvanguks. „Euroopa Nõukogu loodud Ukraina kahjude register on siinjuures võtmetähtsusega tööriist,“ märkis ta. Kivimägi rõhutas, et Eesti on jätkuvalt pühendunud eritribunali loomisele, et võtta Venemaa juhtkond agressioonikuriteo eest vastutusele.
Oma kõnes rõhutas Kivimägi, et demokraatia tugevdamiseks tuleb suurendada valimisosalust ning julgustada uuenduslike hääletamisviiside kasutuselevõttu. Ta jagas Eesti 20-aastast e-hääletamise kogemust, mis on kasvatanud noorte valijate aktiivsust, ning lisas, et juba sel aastal on Eestis plaanis rakendada ka mobiilset hääletamist.
ENPA spiikrite konverentsil käsitletakse peateemadena veel sõnavabaduse tagamist ja poliitikute-vastast vägivalda.
Reedeni kestval konverentsil osalevad Euroopa Nõukogu liikmesriikide ning partner- ja vaatlejariikide parlamentide spiikrid ja parlamentaarsete delegatsioonide esimehed.