NordenBladet — Soomes minnakse veerandtunni põhisele mõõtmisele ja hinnastamisele üle järgmise, 2025. aasta kevadel.
Eriti puudutab muudatus börsielektrit tarbivate soomlaste elu, mil börsielektri hinnakujundus läheb tunnihindadelt üle veerandtunni põhisele hinnastamisele, teatab Vattenfall.
Kui klient soovib oma tarbimist hinna järgi optimeerida, on oluline keskenduda üksikute veerandite asemel kindla perioodi keskmisele hinnale, ütleb Vattenfalli äriekspert Aino Tanhua pressiteates.
Näiteks: kui saun kolmeks tunniks sisse lülitada, on oluline ühe-kahe kallima veerandi asemel kolme tunni keskmine elektrihind, vahendab Iltalehti.
Tanhua hinnangul võib tulevikus Soomes näha veelgi ekstreemsemaid elektrihindu.
Võimalik, et veerandtunni hinnad on teatud hetkedel tõesti negatiivsed või kõrged. Seevastu elektri keskmine hind kuu või aasta tasemel ei erine praegusest kuigi palju. Lisaks võivad tipphinnad olla suunatud praegusest lühematele perioodidele, mil neid on edaspidi lihtsam vältida, märgib Tanhua.
Neil, kellel on fikseeritud hinnaga elektrileping, ei ole eesootav muudatus suur. Elektritarbimist kajastatakse edaspidi iga 15 minuti tagant ning veerandtunnihinnad on välja toodud erinevates tarbimise jälgimise teenustes.
Muudatuse põhjus on vajadus elektri tootmist ja tarbimist veelgi täpsemalt mõõta ja hinnata tuule- ja päikeseenergia kõikumisest tulenevalt.
Mõõtmine ja hinnakujundus võimaldavad seega paremat tarbimise kontrolli ja seeläbi stabiilsemat elektrivõrku Soomes, Põhjamaades ja kogu Euroopas. Muudatust nõuavad ka EL-i õigusaktid, märgib Tanhua pressiteates.
Kõik tarbijate tunnimõõteseadmed muudetakse veerandtunnipõhisteks, asendades vana arvesti uute kaugmõõteseadmetega 2028. aasta lõpuks.
Soomes hetkel kehtivaid börsi live elektrihindu näte NordenBladet.fi lehel.
NordenBladet – Tallinna Sadam on ületanud Ukraina sõja põhjustatud kaubavedude languse ja saavutanud tänavu kolmandas kvartalis seitsmeprotsendilise käibekasvu. Kaubamahtude suurim langus oli möödunud aastal, kuid alates teise kvartali algusest on olukord paranenud. Kaupade lastimine on siiski võrreldes sõja- ja koroonaeelse ajaga vähenenud poole võrra.
Kaubamaht kasvas kolmandas kvartalis aasta varasemaga võrreldes ligi seitse protsenti, kusjuures veoautode ja konteinerite mahud suurenesid oluliselt, viimased isegi üle kümne protsendi. See näitab ekspordi kasvu, mis on üheksa kuu jooksul tõusnud kaks protsenti.
Merekaubandus on globaalne, hõlmates 60 sihtriiki ja 50 lähteriiki. Venemaa ja Hiina kaubavahetus on praktiliselt katkenud, ning Kesk-Aasia kaupade vedu pole käivitunud. Soome ja Rootsi on jätkuvalt suurimad kaubapartnerid, oluliste sihtriikidena lisanduvad Belgia ja Holland.
Eesti sadamad on muutunud regionaalseks sõlmpunktiks põhja-lõuna suunal, teenindades Skandinaavia ja Lõuna-Euroopa vahelist kaubavahetust. Samuti kasvab Skandinaavia ettevõtete tootmise liikumine Eestisse, mis loob võimalusi sadamate tööstusparkidele. Venemaa tegevus ja poliitilised muutused on neid protsesse kiirendanud.
NordenBladet – Hispaania kinnisvaraturg seisab silmitsi tõsise probleemiga: skvotterite ehk ebaseaduslikult võõra kinnisvara omandanud inimeste tegevus (La okupación ilegal) on muutunud välisinvestorite jaoks tõsiseks takistuseks ning raha jookseb riigist välja.
Lääneriikides seostub skvottimine kapitalismile vastanduvate ideoloogiatega. Ei peeta normaalseks, et sinu rendikinnisvara või teine kodu võidakse hõivata ja kui sa 48h jooksul ei jõua reageerida, siis ootab sind ees pikk kohtutee. Kinnisvaraportaalides Idealista ja Kyero on kuulutuste hulk märkega ‘müüa illegaalselt hõivatud kinnisvara’ täiesti igapäevane nähe. Seetõttu on mitmed investorid hakanud Hispaania kinnisvarasse investeerimist vältima, kartes oma vara kaotamist, rüüstamist või pikaajalisi juriidilisi vaidlusi.
Skvotterd (squatter, ocupa, occupa, okupa) hõivavad tihti tühje, hooajaliselt kasutatavaid või pangale kuuluvaid kinnisvaraobjekte, vahetavad lukud ja keelavad omanikel oma vara kasutada. Lisaks on omanik see, kes on sunnitud edasi maksma nii elektri kui muude kommunaalkulude eest – vastasel juhul on tema see, kes seadusega pahuksisse läheb. Vahel muutuvad skvotteriteks üürnikud, kes ühel hetkel otsustavad, et nad enam ei maksa. Seaduse silmis on aga skvotteriteks lihtsalt omal volil ebaseaduslikult sisse kolinud inimesed. Nii endiste üürnike (puuküürnike) kui skvotterite juhtumite lahendamine võib võtta isegi aastaid, põhjustades omanikele märkimisväärseid kulutusi ja stressi. Skandinaavias sellise ellusuhtumisega harjutud ei ole. Põhjamaades peetakse sellist tegevust sissemurdmiseks ja võrdsustatakse vargusega kuid Hispaania seadused kaitsevad sageli ebaseaduslikult võõrale pinnale sisse kolinud inimesi, muutes omanike olukorra väga keeruliseks.
Hispaania seadusandlus sisaldab mitmeid sätteid, mis võivad skvotterite tegevust soodustada ja muuta kinnisvaraomanike jaoks oma õiguste kaitsmise keeruliseks:
1. Väljatõstmise keerukus ja aeglus: Hispaania seadused kaitsevad tugevalt nii üürnike kui skvotterite õigusi, mis võib muuta puuküürnike ja ebaseaduslikult võõrasse elamusse kolinud inimeste väljatõstmise aeganõudvaks ja keeruliseks protsessiks. Sageli võtab õiguslik menetlus kuid või isegi aastaid, jättes kinnisvaraomanikud keerulisse olukorda. Näiteks Hispaania Kohtute Üldnõukogu (CGPJ) andmetel kulus skvotterite väljatõstmiseks 2021. aastal keskmiselt 18,1 kuud. Aeg on jagatud 9,6-kuuliseks menetluseks esimese astme ja tsiviiluurimise kohtutes ning 8,5-kuuliseks edasikaebamiseks provintsikohtutes.
2. Õiguslikud lüngad: Squatterid kasutavad ära Hispaania seadustes olevaid lünki, mis võimaldavad neil eluasemeid ilma omaniku loata asustada. See on tekitanud muret nii kohalikele elanikele kui ka välisinvestoritele. Levinud on ka nn. pizza tehnika skeem (técnica pedir pizza), mida mõned ebaseaduslikult sisse kolivad inimesed kasutavad, et vältida politsei poolt väljatõstmist, vahendab Idealista. Nad esitavad elukohast (squatteri hõivatud kinnisvarast) toidu või pakkide tellimusi, kasutades oma nime ja võõrast aadressi. Seejärel kaovad nad umbes nädalaks ning siis kolivad sisse ja vahetavad lukud. Kui politsei saabub, esitavad nad kviitungid või arved tõendina, et nad on olnud seal juba kauem kui 48h, see teeb omanikel oma kinnisvara kaitsmise veelgi keerulisemaks, sest politsei neid peale 48 tunni möödumist enam seaduslikult aidata ei või.
3. Seadusandlikud piirangud: Hispaania seadused piiravad omanike võimalusi oma vara kaitsmiseks ebaseaduslike asukate eest, muutes väljatõstmise protsessi keeruliseks ja aeganõudvaks. Kui skvotterid kolivad sisse alaealiste laste või loomadega, on kohtuprotsess veelgi aeganõudvam ning vaevalisem, sest siis tuleb mängu ka lastekaitse ning loomade õigusi kaitsvad organisatsioonid.
Need seadusandlikud aspektid on põhjustanud muret kinnisvaraomanike seas ning vähendanud välisinvestorite huvi Hispaania kinnisvaraturu vastu.
Skvotterite probleem süveneb
2016. aastal oli illegaalselt hõivatud kinnisvara hulk Hispaanias 87 600 (30% kõigist hõivatud kinnisvaraobjektidest oli Kataloonias), vahendab Spanish Property Insight. Hispaania Siseministeeriumi andmetel 2022. aasta esimese seitsme kuu jooksul registreeriti kokku 16 726 skvottimise juhtumit.
2023. aastaks on need numbrid veelgi kasvanud – hinnanguliselt on umbes 100 000 kinnisvaraobjekti ebaseaduslikult hõivatud. See näitab probleemi süvenemist võrreldes varasemate aastatega.
Eriti murettekitav on olukord Kataloonias, kus asub tänaseks juba ligikaudu 42% kõigist hõivatud kinnisvaraobjektidest. See piirkond on squatterite tegevuse epitsenter, mõjutades oluliselt kohalikke kinnisvaraturu tingimusi.
Hispaania Siseministeeriumi andmetel registreeriti 2023. aasta esimese kuue kuu jooksul üle 20 000 ebaseadusliku hõivamise juhtumi, mis on 15% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Ka see statistika peegeldab probleemi ulatust ja vajadust tõhusamate meetmete järele.
Kuigi valitsus on rakendanud mitmeid seadusandlikke muudatusi, et kiirendada ebaseaduslike asukate väljatõstmise protsessi, on praktikas olukord teine. Paljud investorid ja kinnisvaraomanikud seisavad silmitsi pikkade ja kulukate juriidiliste protsessidega.
See olukord on märkimisväärselt vähendanud välisinvestorite huvi Hispaania kinnisvaraturu vastu, kuna riskid ja võimalikud kahjud kaaluvad üles potentsiaalse kasumi. Seetõttu on investorid hakanud otsima turvalisemaid ja stabiilsemaid turge, kus nende vara on paremini kaitstud.
Skvotterite probleem ning süvenevad looduskatastroofid võivad saada süvenevaks ohuks Hispaania majandusele
Hispaania kinnisvaraturg oli aastaid välisinvestorite silmis atraktiivne, kuid viimastel aastatel on trendid muutumas.
Hispaania majandus sõltub märkimisväärselt välisinvesteeringutest, eriti kinnisvarasektoris. Kui välisinvestorid otsustavad oma kapitali mujale suunata, võib see avaldada mitmeid negatiivseid mõjusid. Kui skvotterite probleemi saaks riik parema seadusandluse ning kohtusüsteemi tõhustamisega parandada, siis looduskatastroofide eest pole keegi kaitstud. Suur osa kinnisvarast saab kord või kaks aastas tulvavete poolt rikutud. Vööni porine vesi on kahjuks paljudes piirkondades juba justkui uus normaalsus.
Kinnisvarasektor on oluline tööandja. Investeeringute vähenemine võib kaasa tuua töökohtade kadumise nii ehituses kui ka seotud teenustes. Vähenenud kinnisvaratehingud ja -arendus vähendavad aga omakorda riigi ja kohalike omavalitsuste maksutulusid.
NordenBladet – Joshua Kushner asutas 2010. aastal 24-aastaselt riskikapitalifirma* Thrive Capital, mis on sellest ajast alates toetanud mitmeid silmapaistvaid idufirmasid, sealhulgas Instagrami, Spotify-d ja OpenAI-d. Fortune Global Forumil, mis toimus 11.–12. novembril 2024 New Yorgis, Jazz at Lincoln Centeris, avaldas Kushner, miks ta panustas OpenAI-sse 1,25 miljardit dollarit.
Joshua Kushner avaldas Fortune’i Global Forumil**, et tema investeering OpenAI-sse põhines kahel peamisel põhjusel:
Usaldus juhtkonna vastu: Kushner rõhutas oma usku OpenAI tegevjuhi Sam Altmani võimetesse ja visiooni. Ta märkis, et Altman on üks väheseid inimesi, keda ta usaldab sellise mastaabiga ettevõtte juhtimisel.
Tehisintellekti potentsiaal: Kushner näeb tehisintellektil suurt mõju tulevikule, võrreldes seda interneti ja mobiilseadmete revolutsioonidega. Ta usub, et OpenAI on selle valdkonna liider, mis suudab tehisintellekti võimalusi täielikult realiseerida.
Kusher kogus läbi oma firma Thrive Capital Open AI jaoks raha
2024. aasta oktoobris juhtis Joshua Kushneri Thrive Capital OpenAI rahastamisvooru, mille käigus kaasati 6,6 miljardit dollarit. Selles rahastuses osalesid ka Microsoft, Nvidia, SoftBank, Fidelity ja teised kõrgetasemelised investorid, tõstes OpenAI väärtuse 157 miljardi dollarini, kirjutab Yahoo Finance.
OpenAI suurim investor täna on Microsoft, mis on investeerinud ettevõttesse kokku 14 miljardit dollarit. Microsofti investeeringud on olnud keskse tähtsusega OpenAI arendustegevuse ja laienemise toetamisel. Ka NVIDIA, SoftBank ja Fidelity on kõik investeerinud OpenAI-sse Thrive Capital OpenAI rahastamisvooru käigus.
Thrive Capital usub tehnoloogiaettevõtetesse ja tehisintellekti
Thrive Capital on BNN Bloomberg andmetel 2024. aasta novembris alustanud läbirääkimisi umbes miljardi dollari suuruse investeeringu tegemiseks andmeanalüütika tarkvara tootjasse Databricks Inc., mis tõstaks ettevõtte väärtuse umbes 55 miljardi dollarini.
2024 augustis kogus Thrive Capital ka 5 miljardi dollari suuruse fondi nimega Thrive IX. See fond jaguneb kaheks osaks: 1 miljard dollarit on mõeldud varajase etapi investeeringuteks ja 4 miljardit dollarit kasvufaasi investeeringuteks, vahenab PitchBook.
Thrive IX fondi kogumine oli enne OpenAI-sse investeerimist firma suurim ja näitas investorite usaldust nende strateegia ja juhtimise vastu juba siis, kajastab WSJ.
Toona teatas Thrive Capital oma investoritele, et neil on õnnestunud kaasata kõik vajalikud vahendid, mis nad olid uue fondi jaoks planeerinud.
Joshua Kushneri juhtimisel on Thrive Capitalist saanud mõjukas tegija riskikapitali maailmas, keskendudes uuenduslikele tehnoloogiaettevõtetele ja tehisintellekti arengule.
Milline oli Joshua Kushneri taust investeerimismaailmas enne Thrive Capitali loomist?
Enne Thrive Capitali asutamist 2010. aastal töötas Joshua Kushner investeerimispanganduses, omandades väärtuslikke kogemusi finantssektoris. Ta töötas Goldman Sachsis, mis on üks maailma juhtivaid investeerimispanku. Kushner oli seotud ka kinnisvaraarendusega, töötades oma pere ettevõttes Kushner Companies.
_______________ * Riskikapitalifirma on investeerimisettevõte, mis spetsialiseerub idufirmadele ja varajases arengufaasis olevatele ettevõtetele kapitali pakkumisele. Need firmad investeerivad tavaliselt ettevõtetesse, millel on suur kasvupotentsiaal, kuid mis võivad olla seotud ka suurema riskiga, kuna neil puudub pikaajaline ajalugu või garanteeritud tulud.
** Fortune’s Global Forum on iga-aastane tippkohtumine, mis toob kokku maailma juhtivad ärijuhid, poliitikud ja mõttejuhid, et arutada globaalseid majandus- ja ärisuundumusi ning pakkuda võrgustumisvõimalusi. . Foorum keskendub globaalsetele majandus- ja ärisuundumustele, pakkudes arutelusid ning võrgustumisvõimalusi. Fortune Global Forumit korraldab Fortune – rahvusvaheline äriajakiri, mis keskendub majanduse, äri ja tehnoloogia teemadele.
Vaata ka:
Joshua Kushner on vaikselt viinud Thrive Capitali tehisintellekti toetava revolutsioonini. Tema julge 130 miljoni dollari suurune investeering OpenAI-sse 2023. aasta alguses, kui teised tagasi hoidsid, tugevdas nii Thrive’i kui usku tehisintellekti. Sel aastal kogus Thrive tohutu 5 miljardi dollari suuruse fondi ja juhtis vooru, kus OpenAI väärtuseks kinnitati lõpuks 157 miljardit dollarit. Kushner jagab oma nägemusest ja väljakutsetest Thrive’ s.
NordenBladet – Rootsi makseteenuste ettevõte Klarna Group Plc on esitanud USA-s esialgse avaliku pakkumise (IPO) taotluse, lõpetades sellega kuudepikkused spekulatsioonid ettevõtte börsile mineku plaanide üle.
Klarna, mis on tuntud oma “osta kohe, maksa hiljem” teenuse poolest, esitas konfidentsiaalse eelnõu registreerimisavalduse USA Väärtpaberite ja Börsikomisjonile (SEC). Ettevõte teatas, et aktsiate arvu ja hinnavahemikku pole veel kindlaks määratud ning IPO ajastus sõltub turutingimustest ja SEC ülevaatusest, vahendab Financial Times.
Klarna asutati 2005. aastal ning on kasvanud üheks Euroopa suurimaks finantstehnoloogia ettevõtteks, pakkudes makselahendusi enam kui 150 miljonile aktiivsele kasutajale üle 575 000 kaupmehe juures. Ettevõtte väärtus saavutas 2021. aastal 46 miljardit dollarit, kuid langes 2022. aastal 6,7 miljardi dollarini, peegeldades finantstehnoloogia sektori üldist langust.
Viimastel kuudel on Klarna keskendunud USA turu laienemisele, suurendades partnerlusi ja investeerides kunstlikku intelligentsusse, et vähendada kulusid ja parandada teenuseid. Ettevõtte tegevjuht Sebastian Siemiatkowski on rõhutanud, et IPO on loogiline samm ettevõtte arengus, eriti arvestades USA turu olulisust Klarna jaoks.
Klarna IPO on oodatud sündmus finantstehnoloogia sektoris, eriti arvestades ettevõtte uuenduslikke lahendusi ja tugevat positsiooni turul. Börsile minek annab ettevõttele võimaluse kaasata täiendavat kapitali, et toetada edasist kasvu ja laienemist.
Klarna on seni olnud eraettevõte ega ole noteeritud ühelgi börsil. USA turg oleks esimene, kus Klarna plaanib oma aktsiad avalikult noteerida.
Aga miks USA-s mitte Rootsis?
Klarna on otsustanud oma esialgse avaliku pakkumise (IPO) läbi viia USA-s, mitte Rootsis. Selle põhjuseks on ettevõtte tugev keskendumine USA turule, kus asub suur osa nende klientidest ja investoritest, vahendab The Wall Street Journal (WSJ). Lisaks pakub USA börs tehnoloogiaettevõtetele sageli soodsamaid tingimusi ja kõrgemat likviidsust. Klarna tegevjuht Sebastian Siemiatkowski on rõhutanud, et USA turg on ettevõtte jaoks strateegiliselt oluline, mistõttu on sealne börsile minek loogiline samm.
Kes on Sebastian Siemiatkowski?
Sebastian Siemiatkowski on Rootsi ettevõtja, kes on tuntud kui finantstehnoloogia ettevõtte Klarna kaasasutaja ja tegevjuht. Ta sündis 3. oktoobril 1981 Rootsis, kuid tema vanemad emigreerusid 1980. aastatel Poolast Uppsalasse. Siemiatkowski peab end teise põlvkonna immigrandiks.
Hariduse omandas ta Stockholmi Majanduskoolis, kus kohtus ka oma tulevaste äripartneritega. Enne Klarna asutamist töötas ta erinevates müügivaldkonna ametites, sealhulgas Djuice Uppsalas müügijuhina.
2005. aastal, olles 23-aastane, asutas Siemiatkowski koos Niklas Adalberthi ja Victor Jacobssoniga Klarna, mis on tänaseks kasvanud üheks juhtivaks finantstehnoloogia ettevõtteks maailmas.
