Pühapäev, mai 18, 2025

BÖRS & INVESTEERIMINE.

Norra idufirma lahendab globaalset prügipõlengute kriisi: nutikas sensor tuvastab ohtlikud akud

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Igal tööpäeval süttib Norras mõni jäätmejaam – 80% neist tulekahjudest põhjustavad valesti sorteeritud akud, üha sagedamini ka lustgaasiballoonid*. Need plahvatusohtlikud jäätmed satuvad tavalise prügiga ladestusse, põhjustades miljarditesse ulatuvaid kahjusid ning tõsist ohtu inimestele ja keskkonnale.

Nüüd on Norra naised Synne Sauar (28) ja Ida Marie Pedersen (31) loonud ettevõtte Litech, mille uus sensortehnoloogia suudab automaatselt tuvastada ja eemaldada ohtlikud metallobjektid – nagu akud ja gaasiballoonid – enne, kui need põhjustavad kahju.

Kuidas Litech töötab?

  • Kasutab masinõpet ja elektromagnetismi, et eristada ohtlikke esemeid tavaprügist.

  • Lahendus on oluliselt täpsem ja tõhusam kui senised süsteemid nagu pildituvastus või röntgen.

  • Sensor on juba testimisel Oslo Haraldrudi sortimisjaamas ja teises suures Norra taaskasutusettevõttes.

Kiire kasv ja rahvusvaheline huvi

Ettevõte tegutseb koostöös Oslo linna ja Norra suurimate jäätmekäitlusfirmadega. Litechi vastu on huvi tundnud partnerid USA-st, Jaapanist, Belgiast, Hollandist, Soomest ja Taanist. Ettevõttel on eesmärk jõuda Euroopa ja Põhja-Ameerika võtmeturgudele viie aasta jooksul.

Litech – roheline edulugu

– Litech asutati NMBU ülikoolis (Norges miljø- og biovitenskapelige universitet).

-Meeskonnas on 9 töötajat viiest riigist.

-2024. aastal pääses Synne Sauar Forbesi „30 alla 30“ Euroopa nimekirja.

– 2024. aastal sai Litech 4 miljonit Norra krooni Innovasjon Norge keskkonnatehnoloogia toetusest.

-Ettevõte loodab alustada miljonikäivet juba 2025. aastal.

“Me ei kustuta tuld – me ennetame selle tekkimist, sest see on ohutum, odavam ja palju säästvam,” räägib Sauar väljaandele Dagens Næringsliv.

Litech on inspireeriv näide sellest, kuidas ülikoolist alguse saanud innovatsioon võib lahendada globaalse probleemi ja samal ajal luua väärtust nii keskkonnale kui majandusele.

______________________________________

* Lustgaasiballoon (rahvasuus tuntud ka kui naerugaasiballoon) on survestatud anum, mis sisaldab dinitroksiidi ehk lämmastikoksiid-1 (N₂O) – keemiline aine, mida kasutatakse erinevatel eesmärkidel: kasulik meditsiinis ja toiduainetööstuses, ent ohtlik valesti käsitsemisel, eriti prügimajanduses. Tänapäeval on selle väärkasutus ja väärkäitlus muutunud tõsiseks ohuks jäätmejaamades üle maailma.

Avafoto: NordenBladet

Naftahinna langus survestas Norra turgu: Oslo börs langes üle 2%

By
Helena-Reet Aari
-
Oslo börs langes

NordenBladet – Oslo börsil oli kolmapäeval (09.aprill 2025) järjekordne tormiline päev – börsiindeks langes 2,76%, jõudes tasemele 1362,8 punkti. Tegemist on ühe suurima langusega viimastel kuudel ning see peegeldab üleilmset rahutust finantsturgudel.

Naftahinna langus survestas Norra turgu

Languse peamisteks põhjusteks olid:

  • Nafta hinna kukkumine alla 60 dollari barreli kohta – esmakordselt alates veebruarist 2021.

  • USA ja Hiina vahelise tollisõja süvenemine, mis suurendab ebakindlust maailmamajanduses.

Norra naftaettevõtted said tugevalt pihta:

  • Equinor: –5,6%

  • Aker BP: –4,5%

  • Vår Energi: –5,6%

Muud suuremad langejad olid:

  • Norsk Hydro: –4,21%

  • Kongsberg Gruppen: –1,9%

  • DNB Bank: –1,8%

Tollisõda hoogustub: Hiina vastulöök Trumpile

Turumeeleolu halvenes märgatavalt pärast seda, kui Hiina teatas kolmapäeval oma vastusammudest USA president Donald Trumpi kehtestatud 104% tollimaksudele. Hiina lisas omalt poolt 50% tollimaksu, mis koos varasema 34%-ga tõstab maksukoormuse 84 protsendini.

Turgude reaktsioon Euroopas ja USAs

Ka teised Euroopa börsid langesid:

  • Londoni FTSE 100: –2,8%

  • Saksamaa DAX ja Prantsusmaa CAC 40: mõlemad –2,5%

USA börsidel oli reaktsioon segane:

  • Dow Jones alustas langusega

  • Nasdaq tõusis samal ajal üle 1,5%

Avafoto: NordenBladet

Rootsi Riksbank: USA võib jätkata Rootsi kulla ladustamist

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Mitmed riigid hoiavad osa oma kullavarudest Ameerika Ühendriikides, peamiselt New Yorgi Föderaalreservi Panga (New York Fed) kullahoidlas. Selle põhjused on seotud ajalooliste, turvalisuse ja likviidsusega seotud kaalutlustega.

Näiteks Sveriges Riksbanki kullavarudest on 13 protsenti USA-s. Saksamaal nõuavad poliitikud riigi kullavarude tagasitoomist USA-st. Rootsi Riksbank hoiab kulda samas pangas, kuid ei näe veel põhjust ülekandeid teha.

Millised riigid hoiavad oma kulda USA-s ja kui palju?

  • Saksamaa: Ligikaudu 37% Saksamaa kullavarudest (umbes 1236 tonni) asub New Yorgi Föderaalreservi hoidlas. ​

  • Itaalia: Banca d’Italia hoiab märkimisväärset osa oma kullast New Yorgi Föderaalreservis, hinnanguliselt üle 1000 tonni, vahendab ​BullionStar Singapore.

  • Holland: De Nederlandsche Bank vähendas oma kullahoiuseid New Yorgis 51%-lt 31%-le, tuues tagasi 122,5 tonni kulda.

  • Rootsi: Sveriges Riksbank hoiab osa oma kullavarudest New Yorgi Föderaalreservis. ​

  • Soome: Soome Pank hoiab samuti osa oma kullast New Yorgis. ​

  • Liibanon: Hinnanguliselt 40% Liibanoni kullavarudest asub New Yorgis, kirjutab ​Newsweek.

​Ka Eesti Pank hoiab oma kullavarusid Ameerika Ühendriikides. ​Eesti Pangal on kokku 256,6 kilogrammi kulda, mis vastab 8250 Troy untsile. See moodustab umbes 0,25 tonni, mis on üks väiksemaid kullareserve maailmas.

Pärast Eesti taasiseseisvumist 1990ndate alguses taotles Eesti Pank tagasi välismaal hoitud kullavarusid. 1992. ja 1993. aastal müüdi suurem osa sellest kullast, et investeerida arenenud riikide võlakirjadesse, mis pakkusid paremat likviidsust ja tootlust. Alles jäetud 256,6 kg kulda hoitakse ajaloolistel põhjustel.

Eesti kullareservid on märkimisväärselt väiksemad kui naabritel.

  • Läti: umbes 6,6 tonni kulda.

  • Leedu: umbes 5,8 tonni kulda.

Eesti Pank eelistab investeerida reserve võlakirjadesse, kuna kulla hind on ajalooliselt kõikuv ja ei teeni intressi.

Kus täpselt kulda hoitakse?

Peamine hoiukoht on New Yorgi Föderaalreservi Panga kullahoidla, mis asub Manhattani südames, 80 jalga (umbes 24 meetrit) tänavatasemest allpool, toetudes Manhattani kaljupinnasele, avaldab ​hirschsecure.com.

Miks hoiavad riigid oma kulda USA-s?

  1. Turvalisus: New Yorgi Föderaalreserv pakub kõrgetasemelist turvalisust, mis on eriti oluline rahvusvaheliste konfliktide või ebastabiilsuse korral. ​

  2. Likviidsus ja juurdepääs: Kulla hoidmine finantskeskuses nagu New York võimaldab kiiret juurdepääsu USA dollaritele ja hõlbustab rahvusvahelisi tehinguid. ​

  3. Ajaloolised põhjused: Teise maailmasõja ajal viisid paljud riigid oma kullavarud USA-sse, et kaitsta neid sõja eest. ​

Kas riigid on kaalunud kulla tagasitoomist?

Jah, mitmed riigid on viimastel aastatel otsustanud osa oma kullavarudest tagasi tuua:​

  • Saksamaa:

    1. aastal alustas Saksamaa protsessi, et repatrieerida osa oma kullast New Yorgist ja Pariisist Frankfurti.

    ​

  • Holland:

    1. aastal tõi Holland tagasi 122,5 tonni kulda New Yorgist.
      Need sammud peegeldavad soovi omada suuremat kontrolli ja kindlustunnet oma riiklikes varudes.​

Avafoto: Unsplash

KUIDAS alustada pensioniks säästmist Rootsis? Nõuanded igas vanuses inimestele

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Rootsi pension koosneb kolmest osast: riiklik pension, tööandja pension ja eraldi isiklik säästmine. Turbulentsed ajad aktsiaturul, nagu hiljutised tollisõjad, võivad mõjutada sinu tulevast pensionit – eriti kui osa rahast on investeeritud fondidesse.

1. Riiklik pension – baas, mis ei sõltu börsist
Suurim osa pensionist on sissetulekupension, mille suurus sõltub palgast ja tööaastatest. See osa ei ole seotud aktsiaturu kõikumistega.

2. Tööandjapension (tjänstepension) – kas kindel või paindlik
Kui töötad ettevõttes, millel on kollektiivleping, saad tõenäoliselt tööandjapensioni. Seda haldavad erinevad kindlustusettevõtted. On kahte tüüpi lahendusi:

Traditsiooniline kindlustus – väiksem risk, investeeringud hajutatud (sh kinnisvara, võlakirjad). Sobib neile, kes ei soovi ise investeeringuid juhtida.

Fondikindlustus – siin saad ise fonde valida. Võid valida aktsia-, võlakirja- või segafonde. Mida rohkem on pensionieani aega, seda rohkem võib riskida aktsiafondidega.

3.Lisatasu ehk Premiepension – väiksem osa, aga sinu valik loeb
See osa riiklikust pensionist võimaldab sul ise fonde valida. Paljud rootslased kasutavad siin riiklikku AP7 Såfa fondi, mille risk väheneb vanusega automaatselt.

Näiteks:
Alla 55-aastased – 100% aktsiad
70–74-aastased – 50% aktsiad, 50% võlakirjad
75+ – 33% aktsiad, 67% võlakirjad

4. Isiklik säästmine – paindlik, kuid väiksem osa
Eraviisiline säästmine moodustab enamasti väikese osa pensionist. Enamlevinud on investeerimiskontod (ISK) või kapitalikindlustus. Need on maksusõbralikud – aastamaks 2025. aastal on 0,888%.

Alternatiiviks on tavapärane väärtpaberikonto, kus maksad 30% tulumaksu kasumilt, kuid saad deklareerida ka kahjumid.

NELI PRAKTILIST nõuannet pensioniks säästmisel:
1. Kontrolli, kas sul on pensionifondides aktsiaid ja kui suures ulatuses.
2. Kui pensionini on palju aega, eelista suuremat aktsiafondide osakaalu.
3. Lühiajalised börsilangused ei tohiks sind noorena heidutada.
4. Mida lähemale pension, seda konservatiivsem peaks olema investeerimisstrateegia.

KONTROLLNIMEKIRI: Kuidas Rootsis pensioniks säästa

1. Vaata üle oma pensioniülevaade

  • Logi sisse minpension.se – siin näed kõiki oma pensioniallikaid: riiklik, tööandja ja isiklik säästmine.

  • Kontrolli, kas sul on tjänstepension (tööandja pension) – kui mitte, küsi tööandjalt.

2. Uuri, kuhu su pension on investeeritud

  • Kas sul on traditsiooniline kindlustus (madalam risk) või fondikindlustus (paindlikum, kõrgem risk)?

  • Kui kasutad fondikindlustust, kontrolli, millised fondid on valitud – vajadusel muuda neid.

3. Arvesta oma vanusega

  • Alla 55 a: suurem osakaal aktsiafondides annab tavaliselt parema pikaajalise tootluse.

  • Lähemal pensionile (60+): hakka suurendama võlakirjade osakaalu – väiksem kõikumine, kindlam väärtus.

  • Vaata, kuidas AP7 Såfa fond automaatselt riski vanuse järgi kohandab (see võib olla hea võrdlus või valik).

4. Hinda vajadust eraldi säästmiseks

  • Kui võimalik, ava investeerimiskonto (ISK) või kapitalikindlustus – madal maks ja lihtne kasutada.

  • Pane paika kuusäästu summa (nt 500–1000 SEK kuus).

  • Kui sa eelistad ise investeerida, vali madala tasuga indeksfondid või dividendifondid.

5. Tee aastas vähemalt üks kord “pensioniülevaatus”

  • Kontrolli, kas su olukord ja eesmärgid on muutunud.

  • Vajadusel korrigeeri fondide ja säästmise osakaalu.

  • Ära unusta kontrollida tööandjapensioni ja selle tingimusi uue töökoha puhul!

Avafoto: Unsplash

Rootsi: Volvo plaanib suuredada tootmist USA-s, ametiühingule tuli uudis ootamatult

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Volvo Cars AB plaan suurendada tootmist Ameerika Ühendriikides tuli Rootsi ametiühingule ootamatult, kuid see ei tekita neis praegu tõsist muret Rootsi töökohtade säilimise osas.

Volvo Carsi (VOLCAR-B.ST) juhatuse esimees Håkan Samuelsson teatas hiljuti, et ettevõte kavatseb laiendada tootmist USAs. Teade tuli ootamatult töötajaid esindavale ametiühingule IF Metall, kes polnud plaanidest varem teavitatud.

„Me polnud saanud selle kohta mingit infot. See ei olnud ideaalne olukord, sellest ma ei tee saladust,“ ütles IF Metalli ametiühingujuht Adrian Avdullahu.

Pärast teisipäeval toimunud kohtumisi ettevõttega kinnitas Avdullahu, et pole hetkel mures Rootsis töötavate inimeste töökohtade pärast. „Minule on öeldud, et praegu ei ole juttu olemasoleva tootmise üleviimisest,“ lisas ta.

Samas tunnistab ta, et ametiühinguliikmete seas valitseb siiski teatav mure. „Ma pean usaldama, mida ettevõte ütleb. Aga loomulikult – kui vaadata, mis kõik maailmas toimub, siis see ei tekita suurt kindlustunnet,“ sõnas Avdullahu.

Volvo – Rootsi autotööstuse lipulaev

Volvo on üks tuntumaid Rootsi ettevõtteid, mille ajalugu ulatub tagasi aastasse 1927, mil ettevõte asutati Göteborgis. Algusest peale on Volvo silma paistnud oma rõhuasetusega turvalisusele, innovatsioonile ja vastupidavusele.

Volvo Cars toodab peamiselt sõiduautosid ja on tegutsenud sõltumatult alates 2010. aastast, kui selle ostis Hiina autotootja Geely. Volvo kaubamärgi all tegutseb ka eraldi ettevõte Volvo Group, mis keskendub veokite, busside, tööstusmasinate ja mereajamite tootmisele.

Volvo on tuntud kui üks esimesi autotootjaid, kes arendas ja juurutas turvavöö, ning on tänaseni autoturvalisuse alal maailmas juhtpositsioonil. Viimastel aastatel on ettevõte tugevalt panustanud elektriautode arendamisse ning on seadnud eesmärgiks muutuda tulevikus täielikult süsinikuneutraalseks.

Volvol on tootmistehased mitmel pool maailmas, sh Rootsis, Belgias, Hiinas ja Ameerika Ühendriikides. Ettevõtte globaalne laienemine on osa strateegiast, mille eesmärk on olla konkurentsivõimeline kõigil suurematel turgudel.

Volvo Cars (Volvo Car AB) läks börsile 29. oktoobril 2021, noteerides oma aktsiad Stockholmi börsil (Nasdaq Stockholm). See oli üks Rootsi suurimaid börsidebüüte alates Telia IPO-st 2000. aastal.

Volvo aktsia (VOLCAR-B.ST) on aastaga kukkunud üle 62%, olles 09.04.2025 turupäeva alguse seisuga 16.87 rootsi krooni juures. Väljavõte Finance.Yahoo.com

Börsile minek – tähtsamad faktid:

  • Emissioonihind oli 53 Rootsi krooni aktsia kohta.

  • Turuväärtus IPO hetkel oli umbes 163 miljardit Rootsi krooni (ligikaudu 16 miljardit USD).

  • Eesmärk oli koguda kapitali elektriautode arendamiseks ja digitaliseerimise kiirendamiseks.

  • Volvo aktsia sümbol börsil: VOLCAR B

Kuidas on Volvo aktsial läinud?

Volvo aktsia teekond on olnud üsna kõikuv:

  1. 2021 lõpus pärast IPO-d liikus hind mõnevõrra ülespoole ja investorid olid optimistlikud tänu Volvo ambitsioonikatele elektriautode plaanidele.

  2. 2022. aastal algas langustrend – mõjutajateks olid:

    • tarneahela probleemid (globaalne kiibikriis),

    • toorainehindade tõus,

    • inflatsioonisurve ja majanduse jahtumine,

    • konkurents elektriautode turul.

  3. 2023–2024 oli aktsiahind volatiilne, ent Volvo suutis hoida kasumlikkust ja kasvatada elektriautode müüki.

  4. 2025. aasta alguseks on Volvo Carsi aktsia taastunud osaliselt ja liikunud ülespoole, kuid ei ole veel jõudnud IPO tasemele (53 SEK). Turu reaktsioon on siiski olnud positiivsem võrreldes paljude teiste autotootjatega.

Börsile minek oli Volvole oluline samm rahvusvahelise kasvu rahastamiseks. Aktsia on näinud tõuse ja langusi, kuid ettevõte on suutnud hoida tugevat positsiooni tänu oma elektrifitseerimisstrateegiale ja brändi usaldusväärsusele. Investorite jaoks on Volvo Cars olnud mõõdukalt edukas investeering, eriti võrreldes mõne elektriautode start-upiga, mis on pärast börsile minekut palju kaotanud.

Avafoto: Unsplash

123...30Page 1 of 30