Kolmapäev, detsember 31, 2025

BÖRS & INVESTEERIMINE.

Rootsi finantsinspektsioon lõpetas pensionifond Alecta poolt USA pankadesse tehtud investeeringute uurimise

By
Helena-Reet Aari
-
Rootsi finantsinspektsioon lõpetas pensionifond Alecta uurimise

NordenBladet – Rootsi finantsinspektsioon (Finansinspektionen, FI) teatas 19. detsembril 2025, et lõpetab (kirjutab maha) ühe kahest järelevalveuurimisest, mis puudutas pensionifondi Alecta investeeringuid kolme USA börsipanka: Silicon Valley Bank, First Republic Bank ja Signature Bank. FI hinnangul ei tuvastanud uurimine reeglite rikkumist Alecta riskijuhtimissüsteemis, mis käsitles investeerimisriskide mõõtmist ja hindamist noteeritud aktsiates.

Mis oli uurimise fookus ja miks see algatati?

FI alustas kontrolli pärast 2023. aasta turušokki, kui nimetatud pangad sattusid raskustesse ja Alecta kandis märkimisväärseid kahjumeid. FI 2023. aasta teate kohaselt investeeris Alecta nendesse pankadesse alates 2016. aastast ning FI eesmärk oli hinnata, kas Alecta mõõtis ja väärtustas investeerimisriske viisil, mida nõuavad teenistuspensionifirmadele kehtivad reeglid.

FI otsus ja otsuse aluseks olnud dokumendid

FI avaldatud avskrivningsbeslut’i (mahaarvamise otsuse) järgi anti Alectale 3. mail 2023 teada uurimise algatamisest ning kontroll käsitles eeskätt perioodi 1. jaanuar 2022 – aprill 2023 (noteeritud aktsiate investeerimisriskide väärtustamine). FI kogus dokumentatsiooni ja tegi ettevõttes kohapealseid külastusi; FI edastas oma tähelepanekud 31. jaanuaril 2024 ning esialgsed hinnangud 28. juunil 2024. Lõppjäreldus oli, et FI ei saanud tuvastada reeglite rikkumist, mistõttu täiendavate meetmete võtmiseks alust ei leitud ja asi kirjutati maha.

FI kindlustusvaldkonna tegevusvaldkonna juht Leonard Weber Landgren märkis, et kuigi kahjud olid suured, ei saanud FI teha järeldust, et Alecta oleks reegleid rikkunud.

Teine Alecta uurimine jätkub: Heimstaden Bostad

FI rõhutas, et Alecta Heimstaden Bostadi investeeringutega seotud uurimine jätkub ja käesolev otsus seda ei mõjuta. FI on eraldi teatanud, et Heimstaden Bostadi teemalise uurimise algatas ta 12. septembril 2023.

Alecta kommentaar: parendusprogramm viidi lõpule

Alecta teatas omakorda, et alustas 2023. aastal – FI uurimisest sõltumatult – sisemist tööd, et hinnata vajadust organisatsiooni ja kapitalijuhtimise tugevdamiseks (sh seoses USA pankade sündmustega ja Heimstaden Bostadi olukorraga). Alecta sõnul viis see ulatusliku parendusprogrammini, mille fookuses olid juhtimine, riskihaldus ja kompetents; ettevõtte väitel on programm nüüd ellu viidud.

Mitmed FI töötajad olid otsusest ärritunud

Mitmed Rootsi ärimeediad on varem ja ka nüüd kirjeldanud, et FI sees ei pruukinud hinnangud olla üksmeelsed. Näiteks viitas Affärsvärlden (Finwire) juba novembri alguses 2025 Dagens Industri allikatele, mille kohaselt tekitas võimalik sanktsioonidest loobumine FI-s sisepingeid.

Pärast FI ametlikku lõpetamisotsust kirjutas FinansWatch, tuginedes Dagens Industri infole, et otsus olevat tekitanud FI-s tugevaid reaktsioone ning osa töötajaid oli rahulolematud, kuna varasemalt olid mõned eksperdid hinnanud, et investeeringud ei pruukinud vastata nõuetele. Samas tsiteerib sama käsitlus FI pressijuhti Vidar Lindgreni, kes rõhutab riskijuhtimise reeglite olulisust, kuid märgib ka, et “pole keelatud teha halbu tehinguid”.

Kes olid otsesed kaotajad?

Otsesed rahalised kaotajad olid Alecta (tema investeerimisportfell) ja seeläbi Alecta kliendid ehk tööandjapensioni kogujad, kelle pensionivara Alecta haldab. Alecta on vastastikune/“ömsesidigt” pensionifirma – kahju ei lange omanikele, vaid mõjutab kollektiivset pensionikapitali.

Kui palju kaotati?

Kokku USA kolme panga investeeringutelt: Alecta on ise raporteerinud, et 2023. aasta USA panganduskriisi tõttu tekkinud kahjum oli 19,6 miljardit Rootsi krooni (SEK) (sageli ümardatakse “ligi 20 miljardini”).

Jaotus (avalike andmete põhjal)

First Republic Bank: Alecta müüs osaluse kahjumiga 7,5 miljardit SEK, mis oli 77% investeeritud kapitalist (9,7 miljardit SEK).

Silicon Valley Bank (SVB) + Signature Bank: Alecta teatas 2023. märtsis kahjumist 12,1 miljardit SEK nende kahe panga tõttu.

Üks laialt tsiteeritud jaotus on SVB ~8,9 miljardit SEK ja Signature ~3,2 miljardit SEK.

Need numbrid annavad kokku ligikaudu 19,6–20 miljardit SEK, mis kattub Alecta enda hilisema poolaasta aruande koondsummaga.

Kas “tavalised pensionikogujad” kaotasid ja kui palju?

  • Alecta enda sõnul oli mõju klientide pensionidele “väga piiratud” (kuna kahjud moodustasid nende koguvarast väikse osa), kuid usaldus sai tugevalt kannatada.

  • Rootsi avalik-õiguslik SVT analüüsis, et mõju sõltub inimese konkreetsest Alecta tootest ja tingimustest: mõnel ei pruukinud olla mõju üldse, samas mõnel juhul hinnati võimalikku tulevase tööandjapensioni vähenemist kuni veidi üle 2,4%

Avafoto on illustreeriv: AI

Rootsi: TF Bank nimetas eestlanna Vilma Sooli kontserni ärijuhiks ja tegevdirektoriks

By
Helena-Reet Aari
-
Eestlane Vilma Sool hakkab juhtima Rootsi TF Bank-a

NordenBladet – TF Bank AB teatas, et alates 1. jaanuarist 2026 asub eestlanna Vilma Sool tööle panga kontserni ärijuhina (Chief Commercial Officer, CCO) ning tegevdirektorina (Executive Director).

Vilma Sool on täitnud kohusetäitja CCO rolli alates 3. novembrist 2025, mil senine ärijuht Rasmus Rolén otsustas pangast lahkuda; TF Banki teatel jätkuvad panga tegevused ja ärilised prioriteedid tavapäraselt. Rootsi ärimeedia kajastuse järgi muudeti Sooli senine ajutine roll nüüd püsivaks ning 1. jaanuarist lisandub talle ka Executive Director’i tiitel.

TF Banki grupi kodulehe andmetel on Vilma Sool pangas töötanud alates 2014. aastast (sh Eesti ja Balti üksuste juhtimises ning hiljem kontserni tarbimislaenude arenduses Mandri-Euroopas). Tema töökoht jääb Tallinnasse. TF Bank kirjeldab end digitaalse krediidi- ja makseplatvormina, mis tegutseb 14 Euroopa riigis ning on noteeritud Rootsi börsil (Nasdaq Stockholmis).

Kes on Vilma Sool

Vilma Sool (sünd. 1986) on TF Banki juhtkonna liige, kes on karjääri jooksul vedanud panga äriarendust mitmes üksuses; varasemalt on ta töötanud ka Bigbankis.

TF Bankist

TF Bank AB (publ) on Rootsis registreeritud digitaalne nišipank, mille peakontor asub Boråsis. Pank tegutseb Rootsi finantsjärelevalve all ning arendab krediidi- ja makselahendusi eraisikutele ja e-kaubandusele. TF Banki juured ulatuvad aastasse 1987, mil ettevõte alustas tarbimislaenude ja postimüügi ostude finantseerimisega.

Täna jaguneb TF Banki äritegevus tarbimislaenudeks (Consumer Lending), krediitkaartideks (Credit Cards) ning e-kaubanduse makse- ja finantseerimislahendusteks (Ecommerce Solutions), sh Avarda kaubamärgi all. Grupp tegutseb TF Banki investorkommunikatsiooni järgi 14 Euroopa riigis, sealhulgas Rootsis, Soomes, Norras, Taanis ja Balti riikides ning mitmel suurel Mandri-Euroopa turul.

TF Banki aktsiad on noteeritud Nasdaq Stockholmi põhinimekirjas alates 14. juunist 2016 (TFBANK). Viimastes avalikes vahearuannetes on pank raporteerinud kasvu laenuandmises ja kasumlikkuses, sh 2025. aasta jaanuar–september perioodil kasvas uue laenuandmise maht 32% ja ärikasum 21% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Avafoto: Panga tegevdirektoriks valitud Vilma Sool (TF Bank)

KUST pärineb Norra miljardäride rikkus?

By
Helena-Reet Aari
-
Norra miljardärid

NordenBladet – Norra miljardäride varandus on väga tugevalt seotud riigi geograafilise asendi ja loodusressurssidega. Kui Rootsi miljardärid on sageli seotud globaalse tööstuse, moe või tehnoloogiaga (H&M, Spotify, Ericsson), siis Norra rikkus on palju “füüsilisem” ja toorainekesksem.

Siin on peamised valdkonnad, millega Norra rikkaimad inimesed tegelevad:

1. Merendus ja laevandus (Ajalooline rikkus)

Norra on mereriik ja see kajastub selgelt ka miljardäride nimekirjas. Tegemist on sageli laevastike omanikega, kes transpordivad naftat, gaasi või puistekaupu.

  • John Fredriksen: Sageli Norra rikkaimaks inimeseks peetav (kuigi ta on maksude optimeerimiseks Küprose kodanik). Tema impeerium on ehitatud naftatankeritele (Frontline) ja avamerepuurimisele, kuid tal on suured osalused ka kalanduses.

  • Kjell Inge Røkke: Alustas kalamehena, nüüd kontrollib tööstuskonglomeraati Aker, mis tegeleb naftateenuste, ehituse ja biotehnoloogiaga merenduses.

2. Kalandus ja lõhekasvatus (“Uus nafta”)

Norra on maailma suurim atlandi lõhe tootja. Kuna nõudlus kala järele maailmas kasvab, on “roosa kulla” kasvatajad tõusnud kiiresti miljardäride edetabelite tippu.

  • Gustav Magnar Witzøe: Üks maailma nooremaid miljardäre. Ta päris (ja talle anti üle maksude optimeerimiseks) suure osaluse firmas SalMar, mis on üks maailma suurimaid lõhekasvatajaid.

  • Samuti on paljudel laevandusmagnaatidel (nagu Fredriksenil firma Mowi kaudu) suured investeeringud kalakasvatusse.

3. Jaekaubandus ja toidukaubad (Kodune turg)

Norra toidukaupade hinnad on ühed maailma kõrgeimad ja turg on jagatud väga väheste suurte kettide vahel. See on teinud nende kettide omanikud erakordselt rikkaks.

  • Odd Reitan: Tema asutas REMA 1000 odavpoeketi (mis tegutseb ka Taanis). Reitan Group tegeleb ka kinnisvara ja kütusemüügiga.

  • Johan Johannson: Tema perekonnale kuulub NorgesGruppen, mis kontrollib ligi 44% Norra toidukaupade turust (ketid nagu Kiwi, Spar, Meny).

  • Stein Erik Hagen: Kontrollib konglomeraati Orkla, mis toodab suurt osa toidukaupadest ja tarbekeemiast.

4. Rahandus ja investeeringud

Siia kuuluvad nii riskifondide juhid kui ka vanad suguvõsad, kes on oma tööstusvarad rahaks teinud ja investeerivad nüüd laiemalt.

  • Ole Andreas Halvorsen: Tuntud kui “Tiger Cub”. Ta on üks maailma edukamaid riskifondide (hedge fund) juhte, kes elab ja tegutseb peamiselt USA-s, juhtides fondi Viking Global Investors.

  • Andreseni perekond (Ferd): Nad said rikkaks tubakatööstuses (Tiedemanns), kuid müüsid selle maha ja juhivad nüüd investeerimisfirmat Ferd. Õed Alexandra ja Katharina Andresen on tuntud kui ühed maailma noorimad miljardärid.

5. Kinnisvara

Nagu igas riigis, on ka Norras miljardäre, kes on rikastunud kinnisvara kokkuostmise ja arendamisega, eriti Oslos ja rahvusvaheliselt.

  • Ivar Tollefsen: Alustas noorelt DJ-teenuse pakkumisega, kuid ehitas üles kinnisvaraimpeeriumi Heimstaden, millel on üle 100 000 korteri üle Euroopa.

Kui palju on “uusi miljardäre”?

Siin on kaks eri mõõtu:

  1. Norra krooni miljardärid (≥ 1 miljard NOK)

  2. USA dollari miljardärid (≥ 1 miljard USD)

1. NOK-miljardärid (“Kapitali klubi”)

  • Ajakiri Kapital ja Norra meedia kirjutavad, et 2025. aasta sügisel oli ligi 480 inimest, kelle vara ületab 1 miljard NOK, mis on umbes 40+ inimest rohkem kui eelmisel aastal – ehk igal aastal lisandub kümneid uusi NOK-miljardäre (osad ettevõtjaid, osad noored pärijad, kes ametlikult “astuvad klubisse”).

See on see, mida norralased ise tihti silmas peavad, kui räägivad “milliardäridest” – krooni-mõõdus.

Nende seas on:

  • uusi ettevõtjaid (nt laevandus, kinnisvara, tehnoloogia, finantsid)

  • uusi pärijaid, kes saavad ametlikult suurema tüki perefirmast (nt Witzøe, Smedvigi järeltulijad, Reitani ja Johannsoni järgmised põlvkonnad).

2. USD-miljardärid (Forbesi mõttes)

  • Forbesi ja muude allikate järgi on Norral tavaliselt u 10–12 dollarimiljardäri, sõltuvalt aastast ja valuutakurssidest.

  • Mõned on selgelt esimese põlvkonna (John Fredriksen, Torstein Hagen, Ole Andreas Halvorsen, Kjell Inge Røkke, Ivar Tollefsen jne), teised selgelt pärijad (Witzøe, Andresenid, Reitani ja Johannsoni järeltulijad).

Arvestades, kui väike riik Norra on, on see üsna suur hulk – Norral on 2–3 USD-miljardäri miljoni elaniku kohta, mis on paljudest suurematest riikidest kõrgem näitaja. Norra tipp-rikaste seas on vähemalt pool, pigem rohkem nö “vana raha” omanikud.

Avafoto: NordenBladet

Soome: Björn Wahlroos kritiseerib valitsust 80 miljardi euro suuruse kahju pärast

By
Helena-Reet Aari
-
Björn Wahlroos

NordenBladet – Soome mõjukas majandustegelane ja finantsjuht Björn Wahlroos esitas avaliku ja terava kriitika riigi valitsuse aadressil, väites, et viimase 20 aasta ebaefektiivne majandusjuhtimine on toonud Soomele ligikaudu 80 miljardit eurot kaotust. See summa võrdub Soome kolme aasta tervishoiukuludega.

Majanduskasvu puudumine ja riigivõlg

Turus toimunud tehisintellekti foorumil esinedes rõhutas Wahlroos, et majanduskasv on iga rahvusriigi püsimajäämise ja julgeoleku alus. Ta märkis, et Soome majandus pole 18 aasta jooksul sisuliselt kasvanud, vahendab väljaanne Talouselämä.

“Kui Soome oleks kasvanud vähemalt sama kiiresti kui Rootsi ja Rootsi pole mingi majandustiiger, saaksime kogu riigivõla ära maksta vähem kui 18 kuuga,” tõdes pikaajalise pangandus- ja investeerimiskogemusega Wahlroos.

Ta pidas majanduskasvu puudumise peamiseks süüdlaseks “idioote”, kes on majandust juhtinud – viidates kõigile asjassepuutuvatele valitsustele.

Taastumise kolm tegurit ja reformivajadus

Wahlroosi sõnul rajaneb majanduskasv kolmel põhimõttelisel teguril: tööjõud, kapital ja tehnoloogia. Soome olukorra parandamiseks pakkus ta lahendusi:

  1. Tööturu reform: Wahlroos rõhutas vajadust tagada inimeste efektiivne töötamine ja kritiseeris sotsiaalkindlustussüsteemi, mis tema sõnul “maksab inimestele kuradi palju, et nad ei töötaks.”

  2. Kapitali kaasamine: Meelitada kohale rohkem kapitali.

  3. Innovatsioon ja loovus: Luua keskkond, mis toetab uuenduslikkust ja loovust, mida veavad kirglikud ja motiveeritud inimesed, mitte bürokraadid.

Wahlroos näeb praeguses olukorras sarnasusi 1980. aastatega (kapitaliturgude liberaliseerimine ja tehnoloogiline läbimurre, nagu Nokia esiletõus), kus samuti oli vaja uut kasvuimpulssi. Ta leidis, et edu saavutamiseks on vaja nii uusi tehnoloogiaid ja startup-vaimu kui ka “vana majanduse” abinõusid, nagu mõistlik maksustamine ja tööturu reform.

“Majanduskasv nõuab mõlemat, mitte ainult ühte,” võttis Wahlroos kokku.

Vaata ka:

Alphabet kaasas võlakirjadega $25 miljardit, et toita massiivset AI-võidujooksu ja pilveinfrastruktuuri

By
Helena-Reet Aari
-
Alphabet Google võlakirjad

NordenBladet – Tehnoloogiahiid Alphabet, Google’i emaettevõte, on asunud võlakirjaturgudele ambitsioonika plaaniga, müües võlakirju nii USA-s kui ka Euroopas, et rahastada oma massiivseid investeeringuid tehisintellekti (AI) ja pilveinfrastruktuuri.

See samm tähistab ettevõtte jaoks märkimisväärset kapitali kaasamise aktsiooni, mis kuulub suuruselt aasta suurimate hulka, asudes finantseerima oma kasvavat kapitalivajadust.

Emissiooni peamiseks ajendiks oli Silicon Valley’s valitsev tehisintellekti võidujooks. Ainuüksi järgmise põlvkonna AI-taristu, sealhulgas uute andmekeskuste ja arvutusvõimsuse laiendamine, nõuab triljoneid dollareid. Alphabet liitus seega teiste suurettevõtetega, kes on võlakirjaturgu aktiivselt kasutanud AI-arengu rahastamiseks, demonstreerides tehnoloogiasektori kasvavat sõltuvust võlgadest oma kiire laienemise toetamiseks ja teedrajavas tehisintellekti arenduses teistest ees püsimiseks.

Võlakirjade müügist saadud tulu on mõeldud üldiste korporatiivsete eesmärkide jaoks, kuid see on tihedalt seotud ettevõtte kapitalikulude plaanidega, mille fookuses on AI.

Alphabeti hiljutised finantstulemused on näidanud AI-põhiste toodete kaudu saadava tulu märkimisväärset kasvu, andes investoritele usalduse ettevõtte võimekuse vastu oma võlga teenindada. Võlakirjad on jagatud mitmesse jaotisse, ulatudes lühiajalistest kuni pikaajaliste, peaaegu nelikümmend aastat kestvate tähtaegadega, mis peegeldab ettevõtte pikaajalist strateegilist nägemust AI tulevikust.

Avafoto: NordenBladet

123...36Page 1 of 36