NordenBladet — Soomes on uusehitistes hakatud saunadest loobuma, sauna jaoks mõeldud ruumidest tehakse kas garderoobid või töökabineid. Kortermajas asuv oma saun on Helsingi piikornna kodudes populaarsust kaotanud, selgub Helsingin Sanomate poolt suurte ehitusfirmade hulgas läbi viidud uuringust.

Kui uue korteri ostja reageerib õigel ajal, saab ta korterisse planeeritud sauna vahetada muu ruumi vastu.

Traditsiooniliselt on saunad ümber ehitatud garderoobideks, kuid viimastel aastatel sagenenud kaugtöö on olukorda muutnud, ütleb SRV elamuehituse müügidirektor Riikka Lohikoski. Paljudel inimestel on kasvav vajadus kabineti järele.

Ehitusfirma uusimas majas ehk Pasila Kokardis on ostjatel võimalus korteris asendada saun või garderoob kabinetiga.

Eraldi sauna vajadust vähendavad Lohikoski sõnul näiteks uuselamuühistute mugavad saunaosad, kus sageli on ka köögi- ja puhkealad. Siis võib kallite eluruumide ümberehitamine muuks otstarbeks olla atraktiivne.

„Uute korterite ehitamisel on selge trend kogukonnatunde kasvu suunas,” ütleb Lohikoski. „Seda võib näha ühiskasutatavate ruumide, näiteks spordisaalide ja ühiskasutatavate saunaruumide populaarsuse kasvus, eriti linnaehituslikes struktuurides.”

Sama trendi on märgatud ehitusfirmas YIT, ütleb ettevõtte kliendisuhete ja eluasemeteenuste üksuse direktor Pekka Helin. YIT säästva linnakeskkonna baromeetri järgi on saunade populaarsus selgelt vähenenud.

Septembris läbi viidud küsitluse järgi soovis oma korterisse oma sauna alla 40 protsendi küsitletutest, mullu soovis oma sauna aga üle poole vastanutest.

Peaaegu pooled vastanutest ütlesid, et eelistavad kasutada elamuühistu ühist sauna ja kasutada oma korteri pinda millekski muuks. Eelmisel aastal arvas niimoodi selge vähemus vastajatest.

Oma saun oli koroonakriisi ajal populaarne. Helini sõnul viitab see asjaolule, et sauna populaarsus muutub tarbijate seas vastavalt ümbritsevatele tingimustele.

„Pikaajaliste uuringute ja andmete valguses ütleksin, et soomlased jagunevad kolme rühma: kolmandik tahab kindlasti oma korterisauna, kolmandik on liikuv mass ja kolmandik ei taha oma sauna.”

Samas pole märgatud, et mõni konkreetne grupp oleks selgelt oma sauna vastu, märgib Helin.

Samal arvamusel on Skanska müügi- ja turundusdirektor Marja Kuosma. „Saunahuvi pole vanusega seotud, vaid pigem seoksin selle kodu suurusega. Suuremates korterites soovitakse oma sauna.”

Pekka Helin YIT-st ütleb, et Helsingi piirkonnas on ilma saunata umbes 20 protsenti kolmetoalisi ja alla 10 protsendi neljatoalisi kortereid.

Kuosma sõnul ei ole energiakriis vähemalt seni korterisaunade kaotamist kiirendanud. „Energiakriisi mõju pole projektide pikkade planeerimis- ja teostusaegade tõttu veel nähtav. Kodu ostmine on pikaajaline ost ja arvan, et saunasid tahetakse ka edaspidi. Hetkel on võimalik küttetariifide osas läbi rääkida.”

Skanska klientide seas muudetakse korterisaunasid vähesel määral näiteks garderoobideks. Selliseid muutusi on Kuosma sõnul ühe protsendi ringis.

Avafoto: Unspalsh