Euroopa Liidu riigid suurendavad kaitset ja Ukraina relva-abi

NordenBladet — Neljapäeval, 20. märtsil Brüsselis kogunenud Euroopa valitsusjuhtidest koosnev Ülemkogu leppis kokku mitmetes meetmetes Euroopa kaitse tugevdamiseks. Arutusel oli ka Ukraina relvaabi ja muu toetus. Soomet esindas kohtumisel peaminister Petteri Orpo.

Euroopa Ülemkogu algas vestlusega Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga kaugühenduse kaudu. EL-i 26 riigi juhid tõdesid pärast arutelu, et EL-i riigid peavad jätkama oma sõjalise toetuse kiiret suurendamist Ukrainale. Eelkõige vajab Ukraina laskemoona ja rakette, nagu on välja toonud ka EL-i kõrge esindaja Kaja Kallas (13. märts).

„Ukrainaga seoses rõhutasin, et praegu on parim viis Ukraina õiglase rahu poole püüdlemisel Ukraina armee toetamine. Teine võtmeküsimus on Ukraina EL-i liikmelisus. Juhtisin tähelepanu sellele, et Ukrainat tuleb EL-i teel toetada, et ta vastaks liikmelisuse kriteeriumidele ja oleks seega valmis saama EL-i liikmeks aastaks 2030. Seda on president Zelenski lootnud,” ütles Orpo.

„Samuti kordasin eelmisel tippkohtumisel välja toodud nõuet, et Ukrainale juba kokkulepitud abi maksmist tuleb kiirendada. Ootame komisjonilt kiiret tegutsemist, sest olemasolevast Ukraina instrumendist oleks Ukrainale kiire graafiku alusel võimalik saada 25 miljardit eurot toetust,” ütles peaminister Orpo.

Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele, et järgmise viie aasta jooksul tugevdatakse otsustavalt Euroopa kaitsevalmidust. EL-i juhid arutasid teemat eelmisel päeval välja antud valge raamatu ehk Euroopa välisteenistuse ja komisjoni ühisteatise põhjal.

„Kaitse valge raamatu sisu on vägagi kooskõlas Soome eesmärkidega. See on pikaajalise mõjutustöö tulemus. Euroopas hakkab lõpuks leidma rohkem arusaamist, et tegutseda on vaja seal, kus oht on kõige suurem – ehk siis EL-i idapiiril,” rõhutas peaminister Orpo.

Euroopa Ülemkogu arutas ka Euroopa konkurentsivõimet. EL-i juhid tõdesid, et liidu konkurentsivõimet tuleb tõsta. Peaminister Orpo rõhutas, et tugeva kaitse ülesehitamine on võimalik vaid siis, kui Euroopa konkurentsivõime ja majandus on korras.

Teised märtsikuu Euroopa Ülemkogu teemad olid Lähis-Ida, järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja uued omavahendid, ränne, mered ja mitmepoolsus.