NordenBladet – Umbes 5,4 miljoni elanikuga Norras on koronaviiruse pandeemia ajal registreeritud kokku üle poole miljoni nakatumise. Norra rahvatervise instituut annab teada, et 500 000 nakatumise piir on ületatud, vahendab STT.
Viimase seitsme päeva jooksul on Norras diagnoositud iga päev keskmiselt üle 9200 uue koroonanakatumise. Möödunud kolmapäeval registreeriti Norras üle 10 000 nakatumise.
Rootsis on pandeemia ajal teatatud enam kui 1,5 miljonist koroonajuhtumist. Soomes on kokku registreeritud üle 371 000 koroonajuhtumi. Lätis registreeriti laupäeval üle 3000 nakatumise ja Leedus ligi 4000 uut koroonajuhtumit.
NordenBladet – Rootsi politsei saatis riigi suurima tuumajaama lähistele patrullid ja helikopterid, et leida reede (14. jaanuar) hilisõhtul jaama kohal tiirutanud mehitamata õhusõidukit. Forsmark, mis on Rootsi suurim elektritootja, asub Läänemere rannikul umbes 150 kilomeetrit pealinnast Stockholmist põhja pool. Drooni ei õnnestunud tabada, tunnistas politsei laupäeval.
“Politsei üritab jätkuvalt drooni leida, kasutades ka oma droone, kuid seni edutult,” teatas politsei oma veebisaidil, lisades, et puuduvad märgid nagu oleks droonilt piirkonnas midagi alla visatud või et see oleks maandunud.
Politsei nägi drooni, mida märkas esmalt jaama üks turvamees, tehase kohal ringi tiirutamas, enne kui see kadus Gräsö saare poole. Samuti tsiteeris politsei kinnitamata teateid võimalike droonivaatluste kohta Ringhalsi tuumajaama kohal riigi läänerannikul ja Oskarshamni tuumajaama ümbruses idarannikul, Stockholmist lõunas.
Juhtum leidis aset päev pärast seda, kui Rootsi suurendas oma sõjalist valmisolekut Gotlandi saarel, saates sõjaväelased patrullima selle pealinna Visby tänavatele ja lennujaama, viidates Vene dessantlaevade sisenemisele Läänemerele.
NordenBladet — Soomes registreeriti täna reedel, 14. jaanuaril viimase ööpäevaga 9582 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud pandeemia ajal 371 135 koroonaga nakatumist.
Soomes on 14 päeva (27.12.–9.1.) haigestumus 100 000 elaniku kohta 1815.
NordenBladet – Sotsiaalministeeriumi uus tööriist koroonakaitse kalkulaator annab inimesele ülevaate tema läbitud vaktsineerimiskuuri, tõendite kehtivuse ja järgmise vaktsineerimise soovitusliku kuupäeva kohta. Kalkulaator jagab soovitusi ka neile, kes on koroona juba läbi põdenud ja/või kes pole veel vaktsineerimas käinud.
Koos COVID-19 arengute ja uute teaduslike andmetega muutub ajas ka info selle kohta, millal, kellele ja millist vaktsiini manustada ning millist tõendit luua ja kui kaua seda kasutada.
„Kiiresti muutuvas infovoos navigeerimine ja sealt enda kohta käiva info välja otsimine on inimeste jaoks üha koormavam. Seetõttu on oluline, et suudaksime anda inimesele just tema olukorrast lähtuvad ning tänaste kokkulepete alusel koostatud suunised nii vaktsineerimise seisu kui ka tõendite kehtivuse kohta,“ selgitab Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Evelin Vanker uue tööriista vajalikkust.
Selleks, et anda võimalikult täpseid soovitusi, küsib kalkulaator infot inimese senise vaktsineerimiskuuri (sh viimase doosi kuupäeva) ja läbipõdemise kohta. Vastuste järgi arvutab kalkulaator välja, kui kaua kehtib inimese vaktsineerimis- ja/või läbipõdemistõend, millal saab minna tõhustusdoosile või millal pärast vaktsineerimist saab hakata tõendit kasutama. Kalkulaatori vastused täienevad ajas vastavalt lisanduvale COVID-19 vaktsineerimise korralduslikule infole.
Reklaam:
Kalkulaator ei ole isikustatud ja selle abil saad kontrollida vaktsineerimise ja tõendite seisu ka kellegi teise eest, aga selleks pead teadma andmeid nende senise vaktsineerituse või läbipõdemise kohta.
Kalkulaatori küsimustele vastamine on anonüümne. Kokkuvõtliku soovituse saab salvestada arvutisse, telefoni või välja printida.
Koroonakaitse kalkulaator on loodud kõigile vähemalt 12-aastastele inimestele (laste osas kalkulaatorit täiendatakse) oma vaktsineerimise staatusest ülevaate saamiseks. Kalkulaator on abiks ka tervishoiutöötajatele ja teistele vaktsineerimisega seotud spetsialistidele ning riigiinfo telefonile 1247 inimeste abistamisel.
NordenBladet – Siseministeeriumi rahvastiku toimingute alusel olid just need allpool toodud nimed eelmisel aasta kõige populaarsemad.
2021.aasta popimad beebinimed olid Robin, Mark, Mia ja Sofia.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel eelmisel aastal olid populaarsemad eesnimed poistele Robin, Mark, Oliver, Sebastian, Hugo, Rasmus, Henri, Martin, Kristofer ja Aron.
Menukaimad eesnimed tüdrukutele olid Mia, Sofia, Emily, Hanna, Eva, Lenna, Nora, Marta, Alisa, Emma ja Mirtel.
Mullu registreeriti Eestis 13 138 sündi, neist 6754 poissi ja 6384 tüdrukut. Kaksikuid registreeriti 2021.aastal 232 paari, neist 71 paari poisse, 86 paari tüdrukuid ja 75 segapaari. Sündisid ka kahed kolmikud.
