Rootsi: Rootsi kirdeosas asuv küla taotleb nime muutmist, sest elanikud saavad sotsiaalmeedias pidevalt karistada

By

-

jaanuar 14, 2022

NordenBladet – Rootsi kirdeosas asuv Fucke küla, mida on mainitud 1547. aastal taotleb nüüd nime muutmist, kuna elanikud saavad pidevalt sotsiaalmeedias karistada.

Küla asub Fuckesjöni järve kaldal. Elanikud kurdavad, et neid blokeeritakse pidevalt Facebookis, kui nad oma elust räägivad või asju müügiks pakuvad, vahendab STV.

Nüüd tahetakse võtta küla uueks nimeks Dalsro. See võib aga võtta küllalt kaua aega ja enne suve midagi ilmselt veel ei muutu.

Ajaloolised nimed on Rootsis seadusega kaitstud. Nime muutmiseks peab olema väga mõjuv põhjus.

Näiteks 2017. aastal soovisid Rootsi Fjuckby küla elanikud võtta külale uue nime Fjukeby, aga seda ei lubatud. Selle asemel soovitati jätta külale vana nimi.

Austrias läks kergemini- seal soovisid Fucking’i küla elanikud 2020. aasta detsembris vahetada nime Fugging’i vastu ja see läks läbi. Enne seda oli küla populaarne turistide hulgas ja veebisait Pornhub teatas, et pakub Austria küla elanikele tasuta eksklusiivset vaatamisõigust, vahendab Daily Mail.

Teise taseme hoiatus Eestis: ILM MUUTUB EKSTREEMSEKS, tulekul on selle talve esimene märkimisväärne torm

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 14, 2022

NordenBladet – Ilmateenistuse sünoptik Kairo Kiistak kirjutab, et Eestit on mõjutamas praegu talve esimene märkimisväärsem torm. Tuul võib esmaspäevast veelgi tugevamaks muutuda. Teise taseme hoiatusega tuleb arvestada, et ilm on ohtlik ning ilmaprognoosi tasuks tavapärasest sagedamini jälgida.

Tugev tuul seiskas juba laevaliikluse Sõru-Triigi liinil. Veetase on üle riigi küll tõusnud, kuid mitte oluliselt.

Sünoptik märkis, et praegu on Eestit mõjutamas selle talve esimene märkimisväärne torm, kus tuul puhub üle 25 meetri sekundis. Küll aga võib tugevamaid tuulehooge oodata esmaspäeval. Kiitsak kirjeldas, et prognoosi järgi jõuab lörtsi- ja vihmasadu koos jäiteohuga pühapäevaks saartele, seejärel laieneb üle Eesti. Sisemaal on oodata ka lund ja tõuseb edelatuul.

Reklaam:

Esmaspäeval liigub tema kirjeldusel väga aktiivne madalrl õhkkond üle Skandinaavia põhjatipu ja selle lõunatiivas tekib lisaks veel uus pööris, mis üle Soome suuna Peterburi poole võtab. Eesti jääb selle lõuna-edelaserva. Tuul puhub enne keskööd edelast ja läänest, pärast keskööd pöördub loodesse ning tugevneb.
Tugevam torm Lääne-Eesti kohal

“Mitmed mudelid näitavad praegu esmaspäevaks merele loodetuule puhanguid üle 30 meetrit sekundis. Kõige tugevam tuul ongi arvutatud praegu merele ja Lääne-Eesti kohale,” märkis Kiitsak. Enam kui 25 meetrit sekundis puhangute tõenäosus on tema sõnul hetkel küllaltki suur – üle 75 protsendi.

“Numbrid võivad veel muutuda, aega on paar päeva, aga üldpilt on igatahes kurjakuulutav. Ühes tugeva tuulega kaasneb ka tuisk. Peame veel hoolega jälgima, kuidas ilmaprotsessid edasistes prognoosides muutuvad,” teatas sünoptik.

Avafoto: Pexels

Eesti: Koroonaviirusega on haiglates 269 nakatunut, ööpäevaga suri kolm inimest

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 14, 2022

NordenBladet – Reede (14.jaanuar) hommikuse seisuga on haiglas 269 koroonaviirusega nakatunud patsienti, neist 191 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu.

Ööpäev varem oli haiglas 28 inimest vähem ja raskeloomulise Covid-19 tõttu kümme inimest vähem ehk mõlemad haiglaravi näitajad on kasvanud.

150 patsienti ehk 78,5 protsenti oli on vaktsineerimata ja 41 ehk 21,5 protsenti oli lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 53 uut haigusjuhtu. Intensiivravil on 20 inimest, neist juhitaval hingamisel 14.

Suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest: 76-aastane mees, 77-aastane naine ja 89-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 1970 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 8120 testitulemust, millest 2087 osutus positiivseks. Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja on nüüd 1586,2.

Meie naabritest on see näitaja Rootsis 2178,6, Soomes 2032,0, Leedus 1407,6 ja Lätis 1084,0.

Kokku on alates pandeemia algusest Eestis koroonaviirus diagnoositud 262 482 inimesel.

Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 123,4 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta on nakatunud keskmiselt 150 vaktsineerimata inimest päevas.

Ööpäeva jooksul manustati 5941 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 550.

Reede hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 334 534 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 61,9 protsenti. Täisealistest on vaktsineeritud 72,7 protsenti.

Eesti: Elektrimüüjad on asunud fikseeritud hinnaga elektrilepinguid ise muutma

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 14, 2022

NordenBladet – Kõrge elektrihinna tingimustes on mõned elektrimüüjad muutnud oma äriklientidega sõlmitud fikseeritud hinnaga lepingud ühepoolselt ümber börsihinnaga lepinguteks. Eratarbijaid selline üllatus ei ähvarda, sest seadus seda ei võimalda. Näiteks Narva-Jõesuu Meresuu spaad ja hotelli tabas ebameeldiv üllatus, kui elektrimüüja lepingu ühepoolselt ümber tegi.

“Me viisime läbi hanke, selle võitis firma Inter Rao Eesti OÜ. Temaga sõlmiti elektriostuleping kaheks aastaks. Üksikasju ma ei hakka rääkima, aga see oli meile kõige soodsam ning 2019. aasta teises pooles sõlmisime lepingu. Aga 2021. aasta keskpaiku tuli teade, et leping lõpetatakse ühepoolselt ning meid viiakse üle börsipaketile,” rääkis Meresuu spaahotelli tegevjuht Igor Baranov.

Inter Rao Eesti tegevdirektor Diana Jašina ütles, et nemad oma kliendilepinguid ei kommenteeri.

Suured elektrimüüjad kinnitavad, et nemad äriklientidega sõlmitud lepinguid ühepoolselt ei muuda, kuigi turusituatsioon paneb nad raskesse olukorda.

Nii Eesti Energia kui Alexela kinnitasid, et nemad lepinguid ühepoolselt ei lõpeta.

Allikas: ERR

Rootsi: Vene dessantlaevade tõttu suurendati sõjalist valmisolekut Gotlandil

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 14, 2022

NordenBladet – Rootsi tõstis oma sõjalist valmisolekut Gotlandi saarel, kuna sel nädalal sisenesid Läänemerele kolm Vene Põhjalaevastiku dessantlaeva. “Minu ülesanne on vägede paigutamine ja valmisoleku tõstmine,” ütles Rootsi relvajõudude ühisoperatsioonide juht Michael Claesson. Tema sõnul ei ole valmisolekut tõstetud mitte ainult Gotlandil (eesti keeles Ojamaal*), vaid mitmel pool riigis.

Valmisolekutaseme tõstmist on saarel selgesti näha, kuna sadamates, Visby lennujaamas ning sõjaväeobjektide lähistel patrullivad sõjaväelased, kirjutas leht.

Valmisoleku suurendamise põhjuseks peetakse seda, et kolmapäeval sisenesid Läänemerele kolm Venemaal Koola poolsaarel baseerunud dessantlaeva.

“Ma saan ainult öelda, et need laevad on mõeldud mereväelaste transportimiseks ning seda tüüpi üksused tegelevad dessantoperatsioonidega,” selgitas kindralleitnant Claesson Aftonbladetile.

Tema sõnul on Gotlandil rakendatud nii avalikkusele nähtavaid kui ka varjatud kaitsemeetmeid.

Claesson rääkis esmaspäeval Aftonbladetile antud usutluses, et julgeolekuolukord on äärmiselt tõsine ning Venemaa rünnakut Rootsile ei saa välistada. Neljapäeval kordas ta oma hinnangut.

_____________________

* Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Ojamaa pindala on 2994 km². Saare suurim linn ja halduskeskus on läänekaldal asuv kunagine hansalinn Visby. Ojamaal elab ligi 60 000 inimest, neist umbes 22 600 Visbys. Saare elanike põhiline sissetulek tuleb turismist ja põllumajandusest. Ojamaa kuulub Rootsile.