NordenBladet — Leedu peab suurendama vastuvõtva riigi võimekust, kuna ühest NATO brigaadist ei piisa riigi kaitsmiseks Vene rünnaku vastu, ütles Leedu kaitseväe juht, kindralleitnant Valdemaras Rupšys.
„Fakt on see, et kui me ei taha loobuda ühestki tollist [NATO territooriumist], on meil vaja rohkem kui brigaadi. Seetõttu peame riigina arendama oma vastuvõtva riigi võimekust,” ütles kindralleitnant reedel ajakirjanikele.
Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas ütles selle nädala alguses, et NATO on leppinud kokku brigaadisuuruse liitlasüksuse väljatöötamise Leedu jaoks, kuid lisas, et lõplik otsus selgub Madriidi tippkohtumisel, vahendab lrt.lt.
Ministri sõnul paigutatakse osa Berliini juhitavast brigaadist Leetu ja osa jääb Saksamaale. Ta ütles, et Vilnius püüab siiski saada brigaad lõpuks täielikult Leetu.
Rupšyse sõnul muudab logistika keeruliseks kogu brigaadi korraga Leedusse paigutamise.
„Vaatame praegu erinevaid võimalusi. Saan ministrit toetada vaid sellega, et lähiajal ei saa brigaadi [Leedu pinnal] tõenäoliselt täielikult kasutusele võtta erinevatel põhjustel, kusjuures üks neist on logistika ja teine taristu,” ütles kaitseväe juht.
Leedu soovib, et 2017. aastal lähetatud liitlaspataljon muudetaks brigaadi suuruseks, viidates Venemaa kasvavale ohule. See tähendab NATO üksuse suurendamist 5 korda. Selleks aga pole Leedus piisavalt majutust ja muid tingimusi.
NordenBladet — Enne viimast sanktsioonide paketti said eraisikud tuua Venemaalt Soome oma tarbeks ühe 10-liitrise kanistriga bensiini või diislit. Kuues pakett aga lõpetas kütuse toomise Venemaalt. Kuues pakett keelab muu hulgas õlide, bensiini ja diisli toomise Venemaalt. Otsus tehti 4. juunil ja see jõustus Soome piiriületuskohtades 16. juunil, vahendab Iltalehti.
Paljudele soomlastele tuli see üllatusena Vaalimaa piiriületuskohas. Need reisijad, kel oli kanister bensiiniga kaasas, saadeti tagasi Venemaale.
Soome toll ei teavitanud asja kohta varem, kuna tegemist oli ühe keeluga paljudest. Piiriületusel aga ummikuid keelu tõttu ei tekkinud. Inimesed ootasid tavapärasest mõni tund kauem.
Kütuse toomine Soome on seni olnud 10 liitri ulatuses maksuvaba, mistõttu on paljud piiriäärsed elanikud toonud kütust Venemaalt. Koroonapiirangute tõttu on aga toomine viimastel aastatel vähenenud. Praegu soovitab Soome välisministeerium vältida igasugust reisimist Venemaale.
Juulikuu algul peaks muutuma piiriületus Soome kolmandatest, ehk Euroopa Liidu välistest riikidest. Seetõttu võib piiriületus aktiviseeruda, kui koroonapiirangud juuni lõpus kaovad.
Soome praegused piiriületuse piirangud kehtivad juuni lõpuni ja lähipäevadel peaks tegema valitsus otsuse piirangute pikendamise või lõpetamise kohta. Kui piiranguid ei pikendata, siis kõik koroonaga seotud piiriületuse piirangud kaovad.
NordenBladet —Eesti Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsioon osaleb ENPA juunisessiooni töös Strasbourgis, kus arutatakse julgeolekuolukorda Euroopas.
Eesti delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski ütles, et Euroopa julgeolek muutus drastiliselt 24. veebruaril, mil Venemaa alustas oma laiaulatuslikku sõjalist agressiooni Ukrainas. „Olukorra ohtlikkust ja mõju kogu regiooni julgeolekule on Euroopas teistest selgemini teadvustanud Balti riigid. Praegu on eriti oluline hoida kogu Euroopa ühisrinnet Venemaa alustatud sõja vastu Ukrainas ja koordineerida ühist tegevust Euroopa julgeoleku kindlustamiseks,” lisas ta.
Täna arutab assamblee valimisi Serbias ning erakondade rolli kaasatuse ja mitmekesisuse suurendamisel. Homme käsitletakse Euroopa Nõukogu rolli muutunud julgeolukorras Euroopas, inimõiguste tagamist Põhja-Kaukaasias ning poliitvangide kohtlemist Venemaa Föderatsioonis.
Kolmapäevase istungi keskne teema on Venemaa agressioon Ukraina vastu, rände humanitaartagajärjed ning ilma saatjata pagulaslaste kaitse.
Esmaspäeval kohtuvad Strasbourgis ka Põhja- ja Baltimaade (NB8) delegatsioonide juhid, kes arutavad samuti julgeolekuolukorda Euroopas.
ENPA osaistungi töös osaleb ka ENPA Eesti delegatsiooni liige Urmas Reitelmann.
NordenBladet – Merko Ehituse ja GRK Infra esindajad andsid Võrumaal politsei- ja piirivalveametile üle väljaehitatud piirilõigu, mis algab Eesti, Läti, Venemaa kolmikpunktist ning kulgeb kuni Luhamaa piiripunktini.
Nii ehitaja kui ka tellija tõdesid, et piiritaristu ehitamine kohati soisele pinnasele nõudis tavalisest keerukamaid insenertehnilisi lahendusi.
“Kaks aastat tagasi algas siin tõsine ehitus ja see on päris suur piirilõik. See on valmis tehtud kahe aastaga, mis oli esialgu plaanis valmis teha kolme aastaga, ehitaja on tubli olnud. Piirivalvurid teevad oma tööd suure südamega ja tänastes oludes, mis nende jaoks on tunduvalt soodsamad ja paremad, on siin rajatised, tehnoloogia tuleb, on võimalik paremini patrullida, ennetada ja paremini piiririkkujaid kinni pidada,” rääkis siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits.
NordenBladet – Sel ja järgmisel aastal tähistab Päästeamet koostöös kohalike omavalitsustega Eesti suuremates linnades avalikud varjumiskohad rahvusvahelise tsiviilkaitse märgistega, esimesed märgid paigaldati Vabaduse väljaku maa-aluse osa sissepääsudele.
„Muutunud julgeolekuolukord Euroopas ja sõda Ukrainas on näidanud selgelt, kui oluline on inimeste ja riigi kriisideks valmisolek ning elanikkonnakaitse roll riigikaitses. Julgeoleku tugevdamine on tervikülesanne ning seetõttu eraldas valitsus Siseministeeriumile 2022. aasta lisaeelarvega 62 miljonit eurot. Sellest 23 miljonit läks elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tugevdamiseks. Lisaks tegi valitsus aprillis otsuse eraldada elanikkonnakaitse tugevdamiseks täiendavad 30 miljonit eurot ka 2023. aastasse,“ märkis kaitseminister Kalle Laanet siseministri ülesannetes. „Lisarahastuse esimesed tulemid on ka vaikselt valmimas ning täna sai Tallinnas tähistatud esimene varjumiskoht,“ ütles minister.
Tallinnas on esialgu välja valitud 23 avalikku varjumiskohta, need tähistatakse märgistega juuni jooksul. Avalikud varjumiskohad saavad peatselt välja valitud ja märgistatud ka teistes suuremates linnades.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on viimased aastad esitanud meile väljakutseid ja nagu koroonapandeemia ilmekalt näitas, ei sõltu need riigipiiridest. „Paraku muutuvad kriisid üha keerulisemaks ning me peame ühiskonnas suurendama vastupanuvõimet mistahes tulevaste raskuste suhtes,“ sõnas Kõlvart. „Suurima rahvaarvuga omavalitsusena oleme valmis igakülgseks koostööks, et panustada ja tagada oma elanike ja külaliste turvalisusesse ning suurendada meie kõigi valmisolekut ja teadlikkust võimalike kriiside suhtes. Seda perspektiivi peab Tallinna linn silmas ka kavandatavate suurprojektide ja -arenduste puhul otsuseid tehes ning just seetõttu otsustasime tuua ka Tallinna Haigla projekteerimisse tagasi teise maa-aluse korruse rajamise. Nii saame tõsta meie tervishoiu kriisivalmidust ja panustada täiendavalt haiglate kui elutähtsa teenuse toimepidevusse, et meditsiiniteenused oleksid tagatud ka eriolukorras.“
Esmaste avalike varjumiskohtade valikul on peetud silmas, et need kuuluksid kohalikule omavalitsusele, tehnilise seisukorra kontrollis üle Päästeamet.
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu sõnul on nelja suurema linna avalike varjumiskohtade välja selgitamine alles algus, need tuleb leida, kontrollida ja tähistada ka teistes linnades. Avalike varjumiskohtade ettevalmistamisega paralleelselt on töös ka sireenidel põhineva ohuteavitussüsteemi loomine.
Tammearu lisas, et lisaks majade ja tehnikaga tegelemisele on sama oluline ka tegeleda inimestega. „Igaüks peab teadma, kuidas ennast ja oma lähedasi ohu eest kaitsta. Mida ta peab enne ära tegema, et kriisiks valmis olla ning kuidas käituma, kui mingi oht parasjagu ähvardab. Elanikkonnakaitsel ongi neli tasandit – inimene, kogukond, omavalitsus ja riik. Kui igaüks teeb ära enda osa ja veel natuke, siis oleme valmis igaks kriisiks,“ ütles Tammearu.
Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele ning need on tähistatud tsiviilkaitse märgiga. Varjumiskohtade asukohad peavad olema teada nii omavalitsustele kui ka elanikele.
Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks ekstreemne ilmastik, suur põleng, keemiarünnak, massirahutused jms korral. Erinevate ohtude puhul on ka käitumisjuhised erinevad, näiteks ekstreemsete ilmaolude korral piisab ka lihtsalt siseruumidesse minekust ja akende-uste sulgemisest. Seetõttu tulebki alati kuulata riigi antavaid juhiseid ning käituda vastavalt nendele.
