Neljapäev, september 18, 2025

Monthly Archives: juuni 2022

Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti maaelu arengukava muudatused

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Euroopa Komisjon kiitis esmaspäeval, 20. juunil heaks „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ üheksandad muudatusettepanekud. Valitsuse heakskiidu said ettepanekud 27. mail.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul oli muudatustele Euroopa Komisjonilt kiire heakskiidu saamine väga oluline, sest paljud tegevused on vaja riiklikult esimesel võimalusel ellu viia. „Arengukava muudatuste kohaselt muutuvad põllumajandustoodete töötlejatele abikõlblikuks energia varustuskindluse tagamiseks vajalikud investeeringud, mis on praegu Eesti toiduainetööstuse jaoks üks prioriteete ning seetõttu oluline ka Eesti toidujulgeoleku tagamise seisukohast. Euroopa Komisjoni heakskiit annab meile kindluse, et vastava toetusskeemi väljatöötamise ja rakendamisega edasi minna,” põhjendas Kruuse.

Heaks kiidetud muudatuste hulgas oli ka teisi investeeringutoetuste tingimuste leevendusi. Näiteks muutus põllumajandustootmise investeeringutoetuse puhul abikõlblikuks mittestatsionaarsete seadmete ostmine; samuti mobiilsete masinate ja seadmete ostmine kõigi põllumajandustootjate jaoks juhul, kui investeering on suunatud keskkonna- või kliimaeesmärkide täitmisele. Loomakasvatusinvesteeringute toetusmäärade puhul eemaldati aga senised ehitushindade tõusule jalgu jäänud loomakoha maksumuse piirmäärad.

„Lisaks on ajakriitiline muudatus, millega suurendati arengukava tehnilise abi eelarvet ligemale 8,4 miljoni euro võrra, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) saaks välja töötada pinnaseiresüsteemi,“ ütles minister. „Pinnaseiresüsteemi loomine on vajalik selleks, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue, aastate 2023–2027 strateegiakava pindalapõhiseid põllumajandustoetusi saaks rakendada juba 2023. aastast. Seega on vajalikeks ettevalmistusteks jäänud veel sisuliselt ainult pool aastat.“

Eesti maaelu arengukava hõlmab perioodi 2014–2022 – aastad 2021 ja 2022 on n-ö üleminekuaastad uuele finantsperioodile. Arengukava keskendub kuuele Euroopa Liidu prioriteedile maaelu arengu valdkonnas ning seda kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

 

 

Soome: Turu linnapeakandidaat Sasu Haapanen ja tema naistuttav Janna Pauliina Manninen mõisteti süüdi kuues lapse seksuaalse väärkohtlemise juhtumis

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome vasakpartei endine Turu linnapeakandidaat Sasu Haapanen mõisteti kohtus süüdi alaealiste tüdrukute pildistamise asjas. Talle mõisteti 2 aasta ja 2 kuu pikkune reaalne vangistus.
40-aastane Haapanen mõisteti süüdi kuues lapse seksuaalse väärkohtlemise juhtumis, kuues seksuaalselt sündsusetu lapse kujutise levitamises ja seksuaalselt sündsusetu lapse kujutise omamises, vahendab Helsingin Sanomat.

Haapaneni naistuttav, 33-aastane Janna Pauliina Manninen mõisteti süüdi kuues lapse seksuaalse väärkohtlemise juhtumis ja kuues seksuaalselt sündsusetu lapse kujutise levitamises ning talle mõisteti kahe aasta pikkune reaalne vangistus.

Juhtumit arutati Edela-Soome kohtus maikuus kinnistel instungitel. Kohus tegi otsuse täna esmaspäeval, 20. juunil.

Möödunud aasta veebruaris teatas Edela-Soome politseijaoskond, et uurib kuritegu, milles kahtlustati kooli töötajat koolis duši all telefoniga algklasside tüdrukute pildistamises. Kahtlustatav oli õpilasi kehalise tundide ajal pildistanud. Kannatanuid oli kuni 20 ja pildistamise episoode oli vähemalt kaks.

Kahtlustatav kooli töötaja lasti lahti ning teos kahtlustati ka koolivälist isikut.

Kohus salastas suurema osa kohtuotsusest, kuna kuritegude ohvrid on alaealised ning kohtuasi puudutab nende eraeluga seotud eriti tundlikke seiku.

Kohus tegi otsuse kohta avaliku teate, mille kohaselt pandi kuriteod toime aastatel 2015 ja 2016. Naine töötas sel ajal koolis kooliskäimise nõustajana. Naine pildistas kuuel erineval korral 7–10-aastaseid tüdrukuid. Kohtuotsuse kohaselt oli kannatanuid 16.

Ajakirjanduse andmetel leidis politsei Haapaneni arvutist salaja tehtud pildid, kui politsei otsis vihje põhjal läbi Haapaneni korterit. Naistuttav oli Haapanenile saatnud 74 pilti.

Avalikuks tehtud seletuse kohaselt oli pildistamise ainsaks motiiviks mehe seksuaalsete vajaduste rahuldamiseks materjali tootmine. Kohus pidas tegusid raskekujulisteks, kuna lapsed olid eriti väikesed ning teod pandi toime koolis. Kurjategija oli koolinõustaja, kes sai lastega lähedaseks ja kasutas ära laste usaldust.

Haapanen lahkus pärast asja avalikuks tulekut kõigist vasakpartei vastutavatest ametitest. Lisaks linnapeaks kandideerimisele oli Haapanen muu hulgas Turu linnavolikogu asendusliige ja noortekomisjoni liige.

Kohus mõistis süüdimõistetutelt igale kannatanule välja 2000 eurot hüvitist ning mõnele kannatanule hüvitist ajutiste ebamugavuste eest. Süüdimõistetud peavad kandma kannatanute kohtukulud.

Kohtuotsus ei ole jõustunud..

 

Eesti: Kerkinud üürihinnad on pannud tudengid keerulisse olukorda, 10m2 korteri eest küsitakse 300 eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Tartus korterit otsivad tudengid jäävad sel suvel eriti kehva olukorda, kuna üürihinnad on kerkinud mitukümmend protsenti ning pakkumisi on vähe. Ka kõrgkoolide ühiselamud on uueks õppeaastaks üürihindu tõstnud, vahendab AK.

Üürikorterite pakkumiste arv Tartus on võrreldes aastataguse ajaga vähenenud ligi kolm korda.

“Üürihindade tõus on umbes kümme protsenti, 1Partner andmetel 15 kuni 20 protsenti,” rääkis 1Partner maaklerteenuse juht Margus Kelk, tuues näiteks, et eelmisel aastal 450 euroga välja üüritud korter maksab praegu 580 eurot.

Selle korteri huvilised on välistudengid. Kui kohalikud esmakursuslased ootavad veel sisseastumiskatseid, siis nii mõnedki teised tudengid vaatavad juba praegu üüriturgu hämminguga.

“Kuigi vaja üürikorterit alles sügiseks, siis alustasin otsinguid kuu tagasi. Praegu väga hästi ei lähe. Otsin nii ühetoalist kui ka kahetoalist. Hinnad ei ole tudengile taskukohased, ma ütleksin,” rääkis Tartu ülikooli tudeng Gretel Juhansoo.

Odavaim variant tudengile on elada ülikooli ühiselamus. Energiahindade tõusu tõttu tõstis aga ka Üliõpilasküla toahindu 12 protsenti. Üürituru hinnatõusule jääb see siiski alla.

“Näiteks Narva mnt 89 on kõige hilisemalt renoveeritud ja seal maksab terve kahekohaline tuba – trend on selline, et üüritakse üksi kahekohalist tuba – on näiteks 142 eurot. See on meil hetkel üks kõige populaarsemaid elamuid,” selgitas Üliõpilasküla haldusjuht Karen Tuul.

Osa noortest, kes olid varem ühiselamust korterisse kolinud, tulid haldusjuhi sõnul möödunud talvel tagasi ühiselamusse, sest korteri kommunaaltasud läksid liiga krõbedaks. Võib arvata, et üürituru olukord võib sel suvel rohkem noori ühiselamusse suunata. Ent juba varasematel aastatel on osa soovijatest jäänud toast ilma.

“Eesti tudengite taotlusperiood algab 15. juulil kell üheksa hommikul. Kell 9.01 kuni 9.05 on enamus laekunud, neid tuleb sadades korraga. Kui taotleja otsustab, et magab sisse hommikul ja taotleb pärast kella 12, siis võib juhtuda, et on natuke hilja,” rääkis Tuul.

Tartu üliõpilaskülas on ligi 3400 toakohta, Tartu ülikooli tudengeid on linnas aga ligi 10 000. Seega hakkab suurem osa tudengeid üüriturul ringi vaatama alles juuli keskel.

“Eelmisel aastal ma kolisin ühest üürikorterist teise augusti lõpus. See oli väga keeruline. Ütleme nii, et alates juuli keskpaigast septembriks korterit leida on ikka väga keeruline,” tõdes Juhansoo.

Tudengite nõudlust on siiski märganud mõned arendajad. Näiteks on kesklinna kerkinud mikrokorterite maja, kus kümneruutmeetrise korteri eest tuleb kuus tasuda üüri umbes 300 eurot.

Avafoto: Pexels

Eesti: Tootjahinnaindeksi ülikiire tõus jätkus ka mais

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis koduturule ja ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis mais võrreldes eelmise aastaga 33,7 protsenti.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Germo Valgenbergi sõnul mõjutas indeksit aastases võrdluses eelkõige hinnatõus elektri- ja soojusenergia varustamises, puidutöötlemises ja puittoodete, toiduainete ning metalltoodete tootmises.

“Töötlevas tööstuses oli hinnatõus kokku 24,0 protsenti, sealhulgas toiduainete tootmises 21,2 protsenti”, lisas Valgenberg.

Mais võrreldes aprilliga kasvas tootjahinnaindeks 3,1 protsenti.

Võrreldes aprilliga mõjutas indeksit enam hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning toiduainete tootmises.

Ekspordihinnaindeks kasvas mais võrreldes aprilliga 3,3 protsenti. Kõige rohkem tõusid elektrienergia, naftasaaduste ja ehitusmaterjalide hinnad.

Võrreldes 2021. aasta maiga suurenes ekspordihinnaindeks 27,7 protsenti.

Impordihinnaindeks kasvas mais võrreldes eelneva kuuga 2,5 protsenti. Enim tõusid hinnad elektrienergial, naftasaadustel ja kemikaalidel.

Võrreldes 2021. aasta sama kuuga suurenes impordihinnaindeks 30,1 protsenti.

Leedu keelustas Vene kaupade transiidi, Kaliningradis ostupaanika

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Leedu on tõkestanud sanktsioonidealuste Vene kaupade transiidi Venemaa emamaa ning Leedu, Valgevene ja Poola vahel asuva Kaliningradi oblasti vahel, teatab oblasti kuberner Anton Alihanov. Kuberneri sõnul puudutab keeld umbes pooli kaupu, mida Kaliningradi kaudu kas Venemaale tuuakse või sealt välja viiakse.

Alihanovi sõnul sai ta keelust teada Leedu Raudtee saadetud kirjast. Leedu valitsus pole keeldu ametlikult kinnitanud, küll on seda teinud Leedu Raudtee.

Leedu asevälisministri Mantas Adomenase sõnul ootab Leedu keeluks ametlikku kinnitust Euroopa Komisjonilt. Vilnius on varem teatanud, et ei saa Vene kaupade transiiti ära keelata, sest selle kohta on Euroopa Liidu ja Moskva vahel eraldi leping.

Alihanov kutsus Kaliningradi oblasti elanikke transiidikeelust mitte ostupaanikasse sattuma.

Inimesed käitusid Alihanovi üleskutsele siiski täpselt vastupidi. Kaliningradi oblasti poodides on käimas tõsine ostupaanika, mille kohta on sotsiaalmeediasse riputatud ka juba mitmeid amatöörvideosalvestisi.

Transiidikeeld teeb oblasti olukorra eriti raskeks, sest kaubaveod Kaliningradi ja muu Venemaa vahel on nüüd võimalikud ainult meritsi ja õhutsi. Viimane aga on väga kulukas, sest Balti riikide õhuruum on vastuseks Venemaa agressioonile Vene lennukitele suletud, mistõttu peavad need lendama väga suure ringiga.

Ehitusmaterjale ning tsementi aga lennukitega ei veeta, mistõttu tuleb oodata nende saabumist laevaga. Kaubalaevade aeglase liikumise tõttu muutuvad ehituskaubad Kaliningradi oblastis ilmselt defitsiitseks ning seda teavad ka oblasti elanikud. Seetõttu puhkes kõige hullem tunglemine just ehituspoodides. Praeguseks on tunglemine juba raugenud, sest kaup sai lihtsalt otsa.

Adomenase sõnul on paanikas süüdi ainult Kaliningradi oblastivõimud ise, kes keeldu propagandistlikel eesmärkidel ära kasutavad. Adomenase sõnul on Kaliningradi oblastivõimudel vaja õhutada läänevastaseid meeleolusid, milleks sobib transiidikeeld suurepäraselt.

Adomenase sõnul on praegune paanika ainult osa üldisest hüsteerilise meeleolu kütmisest, mis Kaliningradi oblasti käib. Näiteks usub suur osa oblasti elanikest, et NATO riigid ründavad Kaliningradi kõige lähemal ajal. Sellise usuni on elanikud Adomenase hinnangul viidud järjekindla mõjutustööga oblasti ajakirjanduses.

1...567...11Page 6 of 11