Teisipäev, juuli 15, 2025

Monthly Archives: juuni 2022

Eestisse reisimisel ei tule enam COVIDi tõendit esitada

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Valitsus tunnistas kehtetuks korralduse, millega nõuti kolmandatest riikidest saabunud kodanikelt COVIDi tõendit ehk tõendit vaktsineerituse, läbipõdemise või enne Eestisse saabumist tehtud negatiivse tulemusega koroonatesti kohta. Ühtlasi võttis valitsus teadmiseks, et 1. juulist lõpetab kehtivuse ka COVIDi karantiinikorraldus.

Terviseameti hinnangul ei ole praegu tõenäoline, et kolmandate riikide kodanike hulgas on nii märkimisväärsel hulgal nakatunuid, et see mõjutaks epidemioloogilist olukorda Eestis.

Riigipiiri ületamist reguleerinud korralduse kehtetuks tunnistamisega kaovad piirangud, mis puudutasid väljastpoolt Euroopa Liitu, Euroopa Majanduspiirkonda, Šveitsi, Ühendkuningriiki, Andorrat, Monacot, San Marinot ja Vatikani saabuvaid kolmandate riikide kodanikke.

COVID-19sse haigestumine on kogu maailmas langustrendis. Euroopa Liidu 27 liikmesriigist on COVIDiga seotud reisipiirangutest loobunud 18 riiki, samuti Norra, Island, Šveits ja Ühendkuningriik.

Eestis on koroonaviiruse leviku risk alanenud 7 päeva keskmise hospitaliseerimise vaatest rohelisele ehk madalale tasemele.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab tänase korralduse ja seletuskirja kodulehel kriis.ee. Korraldus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Lisaks võttis valitsus teadmiseks, et COVIDi karantiini korraldus lõpetab kehtivuse 1. juulist. Selle korraldusega olid seatud piirangud COVIDi haigetele ja COVIDi tõendita lähikontaktsetele. Edaspidi peavad COVIDi haiged lähtuma arsti ettekirjutustest.

Eestis on lapsi 9% rohkem kui eelmise loenduse ajal, kõige lasterikkamad on Harju- ja Tartumaa

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eestis elab kokku 259 341 last vanuses 0–17 aastat, mida on 9,1% rohkem kui kümme aastat tagasi. Kokku moodustavad lapsed 19,5% kogu Eesti rahvastikust. Kõige väiksem on laste osakaal Hiiu ja Ida-Viru maakonnas, kõige lasterikkamad on aga Harju- ja Tartumaa, selgub täna avaldatud rahvaloenduse esimestest tulemustest.

Kuni 1-aastaseid lapsi elab Eestis 26 656, 2–6-aastaseid on 71 779, vanuses 7-10 aastat 57 200 ning 11–14-aastaseid 62 157. Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul on laste seas kõige rohkem 11-aastaseid poisse, keda on 8095. „Needsamad poisid, kes 10 aastat tagasi olid rahvaloendusel üheaastased, moodustasid ka toona kõige suurema grupi. Kuigi kokku on lapsi rohkem kui 10 aastat tagasi, elab Eestis kuni 4-aastaseid lapsi vähem kui 2011. aastal. See peegeldab viimaste aastate madalat sündimust,“ ütles Trasberg.

62% lastest elab Tartumaal ja Harjumaal, ülejäänud teistes maakondades. Piirkondlikult on kõige suurem laste osakaal Tartu maakonnas, kus lapsed moodustavad rahvastikust enam kui viiendiku (21,5%). Eesti keskmisest (19,5%) on laste osakaal kõrgem veel Harjumaal ja Raplamaal. Laste osakaal on kõige madalam Hiiu (15,5%) ja Ida-Viru (16%) maakonnas.

Kohalikest omavalitsustest jäävad kõrge laste osakaaluga silma Rae (31,5%), Kiili (28,5%) ja Kambja (27,5%) vald. „Lisaks saab välja tuua Luunja valla, kus kuni üheaastaste laste osakaal rahvastikust on Rae valla (3,6%) järel suuruselt teine Eestis (3,2%). Madala laste osakaaluga jäävad silma Eesti väikesaared Ruhnu ja Vormsi, samuti Loksa. Nendes kohtades jääb laste osakaal rahvastikust alla 13%,“ selgitas Trasberg.

Rahvaloenduse tulemustest selgub, et vähenenud on nende naiste osakaal, kellel on üks või kaks last, samas on kasvamas nende naiste arv, kes sünnitavad kolm või neli last. Kolm last on sünnitanud 12,5% naistest ja 4 last 3% naistest. Keskmine sünnitatud laste arv naise kohta ei ole oluliselt muutunud. 2021. aasta loenduse andmetel on Eesti naistel (15-aastased ja vanemad) keskmiselt 1,55 last. Kõige enam lapsi naise kohta on Jõgevamaal (1,88) ja kõige vähem Harjumaal (1,38).

„Samas vähenes keskmine laste arv nooremate naiste seas ning kõige rohkem on langenud keskmine laste arv naistel vanuses 27-30, mis peegeldab praegust tunduvalt kõrgemat esimese lapse sünnitamise iga,“ lisas Trasberg. Kõige nooremad esmasünnitajad elavad Valgamaal ja kõige vanemad Harjumaal. Kasvab ka fertiilses eas naiste (15-49) arv, kes pole sünnitanud ühtegi last – neid on praegu 39,59% naistest.

Ülevaade on koostatud 2021. aasta rahvaloenduse andmete põhjal. Rahvaloenduse tulemusi avaldab statistikaamet teemade kaupa alates tänasest kuni aasta lõpuni.

Loe lähemalt ja tutvu loenduse avaldamiskalendriga veebilehel: www.rahvaloendus.ee

Eesti Loomakaitse Selts: Registreeritud kiip aitab lemmikloomal koju jõuda

By
Helena-Reet Ennet
-

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) tuletab meelde, et registreeritud kiip aitab lemmikul kiiresti koju jõuda, vähendades hulkuvate loomade arvu tänaval. Kiibistada tuleks nii koerad ja kassid, kui ka tuhkrud ja küülikud. Mikrokiip tuleb kanda registrisse, kuna vaid siis on võimalik kiibinumbri järgi tuvastada ka loomaomanik. 

Kahjuks puudub Eestis üleriigiline kohustus lemmikloomade kiibistamiseks. Kuid loomaomanik peab järgima kohalikus omavalitsuses kehtivat koerte ja kasside pidamise eeskirja, mis mitmetes KOVides nõuab ka lemmiklooma kiibistamist ja registreerimist.

Tallinna linna hulkuvate loomade statistika näitab selgelt, et lemmikloomade kiibistamisest ja registreerimisest on suur kasu. 1. jaanuarist 2015 hakkas Tallinnas kehtima kasside mikrokiibiga märgistamise ja registreerimise kohustus. Enne kohustuse jõustumist jõudis hulkuma läinud kassidest tagasi koju umbes 3%, nüüdseks leiavad kodutee 22%. Tänu registreeritud mikrokiibile jõuavad tagasi oma pere juurde umbes 70% hulkuma läinud koeri.

Kiip tuleb kindlasti kanda registrisse. Lemmiklooma kiip seostub omanikuga ainult juhul, kui see on registreeritud. Kõige levinumad lemmikloomaregistrid on llr.ee ja lemmikloomaregister.ee. Registreerimata kiipi ei ole võimalik seostada ühegi inimesega. Sellisel juhul kiibi numbrit ei seo ükski nimi, asukoht ega telefoninumber.



Miks kiibistada oma lemmikloom?

  1.  REGISTREERITUD MIKROKIIP AITAB LOOMAL KOJU JÕUDA

Registreeritud kiibiga lemmiklooma omanik leitakse üldjuhul kiiresti. Kiipi saavad kontrollida nii varjupaigad kui ka veterinaarkliinikud. Kui kiip on registrisse kantud ning telefoninumber on kehtiv, siis on loomaomanik ühe telefonikõne kaugusel. Registreeritud kiip ütleb ka varguse puhul, kes on looma ametlik omanik.

  1. MIKROKIIP EI KAO EGA KULU

Telefoninumbriga ripatsid või kaelarihmad võivad ära kaduda, kuluda või katki minna. Mikrokiip on püsiv lahendus – kiip paigaldatakse looma naha alla, tavaliselt kaela vasakule küljele või abaluude vahele.

  1. MIKROKIIP ON OHUTU

Mikrokiip on väga väike – umbes riisitera suurune. Kiibi paigaldamine võtab vaid mõne sekundi ja lemmikloom ei tohiks tunda rohkem kui kerget torget.

  1. ANNAB ÜLEVAATE LOOMADE ARVUST

Registreeritud kiibiga lemmikloomad annavad parema ülevaate lemmikloomade hulgast ning nende liikuvusest. Omavalitsustes tekib territooriumil peetavate kasside ja koerte kohta asjakohane ülevaade. Lemmikloomaregister võimaldab tuvastada hulkuvate lemmikloomade probleemi olemasolu ja suurust konkreetses piirkonnas ning hinnata hulkuvate loomade probleemi lahendamiseks teostatud meetmete edukust.

“Eestis puudub ühtne lemmikloomaregister – omavalitsused võivad registrit pidada kas või vihikus. Kui lemmikloom pääseb hulkuma, siis võib ta ületa KOVi piiri ning naaber vallal puudub informatsioon looma tegeliku omaniku kohta. Probleemi aitaks lahendada üleriigiline lemmikloomade register, mis võeti ka eelmisel aastal Riigikogus arutlusse. Eelnõu läbis esimese lugesime, kuid hetkel ei ole edasisi samme tehtud. Loodame, et näeme päeva, mil eelnõu on läbinud kolmanda lugemise,” sõnas ELS otseabistamisejuht Elis Järvsoo.

Eesti Loomakaitse Selts rõhutab, et mikrokiip aitab jõuda lemmikloomal koju. Püsivaks lahenduseks ei ole ripats ega kaelarihm omaniku andmetega. Kindlasti tuleks kiibistada ka tubased loomad nagu kassid, tuhkrud ja küülikud. Peale kiibistamist kontrolli, et kiip on registrisse kantud ning seal on Sinu korrektsed andmed.

UURING: Käesoleval suvel plaanib 45% Eesti inimestest välismaale puhkama sõita

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Kätte jõudnud puhkuste aeg ja pandeemia taandumine viivad inimestel mõtted aina enam sellele, kus ja kuidas veeta suvepuhkus. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga on oluliselt kasvanud nende eestlaste arv, kes soovivad suvel välisriike külastada, selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.

Kui möödunud suvel külastas välisriike puhkuse eesmärgil 17% Eesti inimestest, siis tänavu suvel plaanib seda teha koguni 45% vastanutest. 25% inimestest eelistab välisriikide asemel siseturismi ja 30% vastanutest ei ole veel otsust teinud.

If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuhi Kairit Luhti sõnul on märgata olulist tõusu inimeste huvis reisida. Kui kahel viimasel aastal jäi hulk puhkusereise pandeemia tõttu ära, siis nüüd on paljudel seda rohkem huvi reisida.

„Puhkuse eesmärgil soovib naaberriike külastada 21% Eesti inimestest ja kaugemaid paiku Euroopas lausa 28% vastajatest. 6% inimestest plaanib reisisihiks väljaspool Euroopat asuvat paika,“ täpsustas Luht.

Suviste reiside puhul eelistatakse ranna- või linnapuhkust

Kolmandik reisijatest tahab välismaale suunduva puhkusereisi ajal rannas aega veeta. Sama palju on neid, kes soovivad külastada linnu ja mitmesuguseid vaatamisväärsusi. Loodusesse eelistab matkama minna 20% reisijatest ja 10% kavatseb reisi käigus külastada mõnda kultuuriüritust, näiteks kontserti või näitust.

„Enamik reisijatest õnneks tajub reisikindlustuse vajadust, näeme kindlustajate arvu suurenemist aastast aastasse. Pandeemia tekitas huvi COVID-19 kaitsega reisikindlustuse vastu,“ selgitas Luht. „Kindlasti võiks mõelda ka selle peale, mida reisil teha soovitakse. Näiteks vastas 4% reisile minejatest, et nad harrastavad sihtkohas sukeldumist, mõnda veespordiala või ekstreemsporti. Neil inimestel tasub kindlasti reisikindlustust sõlmides täpsemalt uurida, et kas vastav kaitse on lepingus kaasas, ja kui pole, siis on mõistlik see juurde valida.“

Noored on väga aktiivsed reisijad

Uuringust selgus, et kõige rohkem soovivad välisriikides puhata noored vanuses 18–24 aastat. Neist koguni 61% võtab sel suvel ette reisi mõnda välisriiki. Teistest vähem soovivad välismaale puhkusele sõita 45–65aastased, kuid ka nende hulgas kavatseb seda teha 35–40% vastanutest.

Võrdluses teiste Balti riikide elanikega näitas uuring, et Leedu inimesi paelub teistest märksa rohkem siseturism. Välisriike soovib puhkuseks külastada 36% leedukatest, Eestis ja Lätis on vastav näitaja 45%. Lätlased eelistavad teistest enam naaberriikide külastamist, Eesti inimesed aga kipuvad lõunanaabritest rohkem kaugematesse Euroopa riikidesse.

If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.

Soome: Parlamendi halduskomisjon toetas ettepanekut, mille kohaselt hübriidrünnaku korral saaks sulgeda kogu idapiiri

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Soome parlamendi halduskomisjon toetas ettepanekut, mille järgi oleks hübriidrünnaku korral võimalik sulgeda kogu Soome idapiir.

Halduskomisjoni esimehe Riikka Purra sõnul tuleks komisjoni heaks kiidetud arvamuse kohaselt lisada õigusaktidesse sätted, mis võimaldaks vajadusel sulgeda kogu Soome välispiir, teatas Soome rahvusringhääling Yle.

Halduskomisjon edastas oma arvamuse töös oleva seaduse kohta. Komisjon kommenteeris oma arvamuses ka piirivalveseadust.

Piiri sulgemine tähendaks ka asüüli andmise peatamist kogu piiril.

Praktikas tähendaks see, et kui Venemaa näiteks saadab asüülitaotlejad Soome piirile, võiks kõik piiripunktid olla suletud, sh rahvusvahelise kaitse taotlejatele.

Valitsuse eelnõu kohaselt jääks avatuks üks varjupaiga taotlemise punkt, mis võiks asuda näiteks Helsingi Vantaa lennujaamas. Riikka Purra sõnul on oluline, et see ei asuks välisriigi piiril.

Komisjon nõudis, et piirivalvuritele antaks piisavad volitused võimaliku hübriidsõja olukorras tegutsemiseks. Ka Soome valitsevad võimuerakonnad aktsepteerivad seda ettepanekut.

Põlissoomlased ja Koonderakond on leidnud, et kas muudetud hädaolukorra valmisoleku seaduses või piirivalveseaduses peaks olema säte, mis võimaldaks jätta Soome idapiir täielikult välja varjupaigataotlemise süsteemist, kui olukord seda nõuab.

Koonderakonna liige Heikki Vestman väljendas heameelt, et valmib eelnõu, mis lubab Soomel end hübriidoperatsiooni vastu kaitsta.

Nii hädaolukorras valmisoleku seaduse kui ka piirivalveseaduse üle parlament veel arutleb. Mõlema eesmärk on muu hulgas valmistuda hübriidohtudeks, kus võidakse kasutada ära varjupaigataotlejaid.

Põlissoomlased on ähvardanud, et erakond blokeerib eriolukorra seaduse eelnõu muutmist, kui piirivalveseadus ei anna piisavalt võimalusi vajaduse korral varjupaigataotlusi peatada.

Soome parlamendi põhiseaduskomisjon on toonud välja, et seaduse erakorraliseks vastuvõtmiseks on vaja parlamendis viiekuuendikulist häälteenamust, mistõttu on vajalik nii põlissoomlaste kui ka Koonderakonna fraktsiooni toetust.

1...789...11Page 8 of 11