NordenBladet — Soome maksuamet on ajutistelt tõstnud kodu ja töökoha vaheliste sõitude maksusoodustust käesolevaks, 2022. aastaks. Töösõite võib käesoleval aastal maksustatavast tulust maha arvata 8400 euro eest, kui varem oli summa 7000 eurot. Omavastutuse määr 750 eurot püsib samal tasemel, vahendab Iltalehti.
Kui on soov, et soodustus kajastuks juba käesoleva aasta maksumääras, siis tasub teha muudatus oma maksukaardil aegsasti juulikuus.
Käesoleval aastal on töösõite takistanud kasvanud kütusehinnad. Maksusoodustus aitab seda koormat leevendada.
Kui maksukaardil on muudatud tehtud, siis kajastub see aasta lõpu maksustamises. Töösõitude kulud tuleb deklareerida hiljemalt tuleva, 2023. aasta kevadel, kui täiendatakse eeltäidetud tuludeklaratsiooni.
Oma auto kasutamisega seotud kilomeetripõhist soodustust tõstetakse käesoleval aastal 5 sendi võrra. See teeb kokku soodustuseks 30 senti kilomeetri eest. Tööandja poolt toetatud autode (käyttöetu) puhul on soodustus 24 senti kilomeetri eest.
NordenBladet — Helsingi ja Vantaa linnadel on olnud alates aprillikuust probleeme paljade väljamaksmisega. Inimesed on pidanud kannatama stressi ja unetuid öid. See võib kaasa tuua vajaduse hüvitada töötajate kiirlaenude intressid.
Helsingi palgamaksmine läks aprillis üle uuele infosüsteemile Sarastia. Vantaa sotsiaal- ja tervisetöötajate palgamaksed aga läksid üle Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS süsteemi HUS Asvia. Nii Helsingis kui Vantaal on pärast seda olnud palgamaksetega probleeme, vahendab Helsingin Sanomat.
Probleemid on olnud mitmesugused: lisade ja hüvitiste puudumine, puhkusepäevade vale arvestus ja valed maksuprotsendid. Maksmata on jäänud välja terved palgad, mõnedel juhtudel mitme kuu vältel.
Lisaks on infot antud väga vähe asja kohta. Kui inimesed on küsinud infot, siis vastuseid pole saadud.
Olukorra tõsidust peegeldab asjaolu, et juuni keskel oli Helsingi palgaarvestuses üle 10 000 lugemata e-kirja.
Turu ülikooli tööõiguse emeriitprofessor Seppo Koskinen ütles, et lepingu rikkumine on lisaks palga maksmata jätmisele ka kehv infoedastus. Tööandja peab teatama, millal palk välja makstakse ja põhjuse, miks pole suudetud maksta. Lepingupartnerid peavad alati teist poolt informeerima, kui oma kohustusi ei suudeta täita.
Õigusteaduste doktor Niklas Bruun tõdeb samuti, et info andmine kuulub lojaalsuskohustuse hulka. Kui märgatakse, et probleem on laiem, peab tööandja avama infopunkti või midagi säärast. Nii suurel linnal nagu Helsingi peaks olema leping süsteemi arendajaga, et kui tekivad probleemid, siis korraldatakse info edastus.
Töötajal on õigus saada viiviseintressi, kui palgamakse jääb hiljaks. Paljud on rääkinud, et viiviseintress on nii madal, et sellest pole mingit abi. Kui näiteks 2000 eurot jääb nädala hiljaks, siis on viiviseintress 2,7 eurot. Kui seda summat tuleb oodata kuu, on intress 11,7 eurot.
Mõned töötajad on pidanud laekumata palgaraha tõttu laenu võtma. Inimesed on võtnud isegi kiirlaene. Seppo Koskineni sõnul peab tööandja sellisel juhul kulud hüvitama.
Kui näiteks suudetakse ära tõestada, et üüri maksmiseks on tulnud võtta kiirlaenu, siis saab nõuda tööandjalt intressi hüvitamist, märkis Koskinen.
Bruun lisab, et kui näiteks palk on jäänud mitu kuud maksmata, siis on selge, et töötajal tekivad probleemid ja tööandja peab kulud hüvitama.
Hüvitiste väljanõudmisel saab töötajaid abistada ametiühing. Töötaja peab ainult välja tooma, millised on olnud kulud. Lisaks saab nõuda tööandjalt hüvitist palgata jäämisega seotud moraalse kahju eest.
NordenBladet — Soomes makstakse alates järgmise nädala esmaspäevast, 4. juulist arvetele esimesed maksutagastused. Raha ei pruugi aga kohe hommikul laekuda. Juurdemaksete tegemise esimene tähtaeg on käesoleva nädala reede ehk 1. juuli, vahendab MTV.
Juulis makstakse maksutagastusi kokku 183 000 maksuameti kliendile 170 miljoni euro eest. Juurdemakseid tuleb teha 89 000 kliendil 85 miljoni euro eest.
Käesolev aasta on neljas, mil maksutagastused ja juurdemaksed toimuvad maksumaksjatele eri aegadel. Viimased saavad oma tagastuse alles detsembril. Kõige enam tehakse tagasimakseid augustis.
NordenBladet — Eesti ja Soome elektrisüsteemi haldurid Elering ja Fingrid kirjutasid täna teisipäeval, 28. juunil alla vastastikuse mõistmise memorandumi, milles leppisid kokku ühise tööprotsessi käivitamise Eesti-Soome kolmanda elektriühenduse rajamiseks. Süsteemihaldurid leppisid kokku EstLink 3 rajamise ühistes tegevustes, mis hõlmavad nii tehnilisi küsimusi, vajalike investeeringuid kui ajagraafikut.
„Täiendavate ülekandevõimsuste vajadus tuleneb selgelt nii Läänemere piirkonna elektrituru integreerimise, varustuskindluse ja energiajulgeoleku kui ka Euroopa Liidu kliima- ja taastuvenergia eesmärkidest,“ sõnas Eleringi tegevjuht Taavi Veskimägi.
EstLink 3 puhul on üheks otsustamist vajavaks küsimuseks ühenduse võimsus, mis võib ulatuda vahemikku 700-1000 megavatti. Eelduslikult võiks uus ühendus käivituda 2030ndate esimeses pooles.
Eesti poolel on Eleringi tellimusel valminud EstLink 3 maismaatrassi eeluuring, mille kohaselt on uue ühenduse üheks perspektiivikaimaks alguspunktiks Eesti poolel Paldiski piirkond.
Eesti ja Soome vahel töötab praegu kaks alalisvoolu ühendust – EstLink 1 ja EstLink 2, mille summaarne ülekandevõimsus on 1000 megavatti. Esimene ühendus alustas Eesti ja Soome vahel tööd 2006. ja teine ühendus 2013. aastal.
NordenBladet — Vene häkkerid korraldasid ulatusliku küberrünnaku Norra vastu ja ähvardasid NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi, kes on endine Norra peaminister. Teenuse katkestamise ehk nn DoS rünnak oli suunatud pankadesse sisenemise keskuse BankID ja tööohutuse ameti Arbeitstilsynet vastu, vahendab Dagbladet.
Avalike teenuste portaal Altinn teatas samuti, et tegevuses on häireid.
Vastutuse võttis rünnaku eest omale Vene häkkerite grupeering KillNet, mis on korraldanud mitmeid Ukraina sõjaga seotud rünnakuid. Telegrami kanalis ähvardas KillNet NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi.
„See kurat võetakse vastutusele iga vene sõduri elu eest. Sama kehtib ka tema pere, lastelaste ja toetajate kohta,” edastas KillNet.
Grupeering väitis, et nende käsutuses on koopia Stoltenbergi passist, aga NATO andis teada, et see väide on alusetu.
KillNet teatas, et kavas on rünnata Norra politseid, tööportaale, migratsiooniametit ja mitmete muude teenuste veebikülgi.
Grupeeringu väitel on rünnak seotud Vene kaevuritele mõeldud toiduainete transpordi keeluga Teravmägedele.
KillNet korraldas eile ja üleeile rünnakuid Leedu asutuste vastu, kuna Leedu on piiranud sanktsioonide all olevate kaupade transiiti Kaliningradi. Enne Leedut rünnati Itaaliat ja Poolat.
Grupeering väidab, et omab kontrolli 4,5 miljoni arvuti ehk botneti üle maailmas. Kui see tõele vastab, on tegemist ühega maailma suurimatest botnet’idest.
Praegu Madriidis viibiv Norra peaminister Jonas Gahr Störe ütles, et rünnak on saadud kontrolli alla ja sel polnud suuremat mõju.
