Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: mai 2021

Eesti: Ööpäevaga lisandus 199 nakatunut

NordenBladet – Viimase 24 tunni jooksul analüüsiti terviseameti andmetel 2923 koroonatesti, millest 199 ehk 6,8 protsenti osutus positiivseks. Suri kolm inimest – 83-aastane mees, 84-aastane mees ja 87-aastane naine. Kokku on Eestis koroonaviirusega surnud 1204 inimest.

Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati haiglates kokku 21 ning võrreldes pühapäevaga vajab haiglaravi kolm inimest rohkem ehk kokku viibib ravil 290 patsienti. Neist 44 on intensiivravil ja 30 juhitaval hingamisel.

Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 68 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 212 inimest ehk 73 protsenti.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Ida-Virumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 74 inimesel. Kui varem lisandus pidevalt enim nakatunuid Harjumaale, siis nüüd tuli sinna juurde 62 nakatunut, kellest 45 oli Tallinnas.

Pärnumaale lisandus 19 ja Tartumaale 16 uut nakkusjuhtu. Valgamaale lisandus kuus, Lääne-Virumaale neli, Järva-, Põlva- ja Raplamaale kolm, Võrumaale kaks ja Saaremaale üks uut positiivset testitulemust. Hiiu-, Jõgeva-, Lääne- ja Viljandimaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Kuue positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 355 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 7,8 protsenti.

Alates pandeemia algusest on Eestis koroonaviirus diagnoositud 125 337 inimesel. 10. mai seisuga on tervenenud 116 024 inimest.

Ööpäeva jooksul manustati 3196 vaktsiinidoosi, millest 1167 olid esmased kaitsesüstid. Vaktsineerimisi on tehtud kokku 373 391 inimesele, kellest lõpetatud vaktsineerimisega on 159 560 inimest.

Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 63,7 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal.

Eesti: Hiiglase laua taga allkirjastati AHHAA teaduskeskuse asutajate uus koostöölepe

NordenBladet — Täna allkirjastati Teaduskeskuse AHHAA asutajate ühiste kavatsuste protokoll, millega kolm asutajat – Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu linn ja Tartu  Ülikool – avaldavad oma tahet toetada teaduskeskuse tegevust aastatel 2021-2031. Dokumendile kirjutasid alla haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

2009. aastal sõlmisid asutajad esimese koostööleppe, et ehitada teaduskeskuse hoone. Täna, 7. mail sai maja kümneaastaseks ning asutajad uuendasid oma kokkuleppeid, sõnastades uued suunad ja ootused ning leppides kokku keskuse edasise rahastamise.

Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on AHHAA kui teaduslikku mõtteviisi populariseeriv külastuskeskus oma eesmärki igati täitnud. “AHHAA on kujunenud oluliseks haridustegevuste kantsiks, mille algatused võimaldavad mitmekesistada õpet ning muuta füüsika, keemia ja matemaatika eluliselt lihtsaks ja huvitavaks,” ütles Kersna. “Loodetavasti saame seda tegevussuunda tulevikus koos edasi arendada ja kasutada AHHAA häid kogemusi ka teistes haridusasutustes. Soovin, et AHHAA tegevused jätkuksid vähemalt sama edukalt ning jõuaksid kõigi õppuriteni üle kogu Eesti,” lisas ta.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul ei ole AHHAA mitte ainult Tartu kõige populaarsem turismiatraktsioon, vaid on unikaalne just tänu võimekusele äratada lastes ja noortes huvi teaduse vastu kordumatute elamuste kaudu. “AHHAA meeskonna oskus mõelda kastist välja ja olla oma lahendustega alati üks samm ajast ees on just see, kuhu Tartu ka tervikuna pürgib,” lisas Klaas.

Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser sõnas, et pea veerand sajandi eest Tartu Ülikooli projektina alustanud teaduskeskus on sihikindlalt tegutsenud selle nimel, et äratada lastes huvi loodus-, täppis- ja tehnoloogiateaduste vastu ning toetada teaduspõhist mõtteviisi. Tema sõnul on AHHAA keskuse majast saanud nii tartlaste kui ka linna külaliste jaoks üks Tartu linna maamärk, kuid Tartu Ülikooli koostöö AHHAA keskusega ulatub maja piiridest palju kaugemale. “Meie ühine ülesanne on aidata Eesti koolide õpetajatel leida teaduspõhiseid ja toimivaid viise, kuidas sütitada lastes huvi õppimise, aga eriti reaalainete vastu. Reaalainete õpetajate süvenevat puudust arvestades on see tugi eriti oluline,” märkis rektor. Tema sõnul on Tartu Ülikoolil ja AHHAA keskusel Tartus ka väga head partnerkoolid, kellega koos ahhaaliku kooli mudelit arendada.

Ühiste kavatsuste protokoll allkirjastati sümboolses kohas – hiiglase laua taga, kasutades ülisuuri pastapliiatseid ja templeid, mille AHHAA keskus pärast allkirjastamist asutajatele kinkis. Üleelusuuruses laud ja toolid olid AHHAA keskuse kõige esimesed eksponaadid.

Enne ahhaalikult põnevat allkirjastamistoimingut said asjaosalised allkirja andmist harjutada laserkiire, piima ja ka kunstverega.

 

Helena-Reet: Lag ba-Omer, Volbripäev, Teeme ära!, Loomaaias käik, “Pingviinipoeg Lolo seiklused” jpm. + nagu ikka mõnded mõnusad TOIDUJUTUD!

NordenBladet – Möödunud nädalavahetus oli sündmusterohke. 30 aprillil (18. Ijar) oli Lag ba-Omer, see algas juba tegelikult 29.aprilli õhtul. Juudi pühad on liikuvad pühad ning tänavu sattus see samale päevale Eestis laialt tuntud Volbriöö´ga (ka Walpurgi öö). Sellel aastal koroonapiirangute tõttu Eesti Juudi Kogukond tavapärast suurt üritust ei korraldanud, aga kes sellest üritusest tahab rohkem aimu saada, võib lugeda-vaadata minu näiteks 2017 aasta üritusest tehtud ülevaadet.

SUUR galerii: Eesti Juudi Kogukond pidas Lag BaOmer´i

Ka Volbriööd ja 1.mail peetava Volbripäeva pidustusi sellel aastal Covid-19 piirangute tõttu ei toimunud. Kui aus olla, siis ei teagi, millal viimati kuskil avalikul suurel Volbriööl käisin ning ka nõidade sabatile Blocksbergi mäele pole ma ammu sattunud (hahaa.. that supposed to be a joke). Viimasel ajal meeldivad mulle rohkem pisiked, oma tutvusringkonnas korraldatud peod/üritused. Külakene, kus mina elan, on aga väga usinalt osa võtnud juba 2008. aastast alguse saanud Teeme ära! üle-eestilisest koristusaktsioonist. Sellel aastal korjasime kodu ümbritsevatest kraavidest ja metsaservadest ära suure konteineri jagu prahti ning istutasime maantee äärde 600 kuuse istikut!

Hommikul kõht korralikult täis (maitsev omlett – Shakshuka/Shakshouka), kõrvale marineeritud tomat, marineeritud kurk, kodujuust ja loomulikult suur tass kohvi), lapsed riidesse, labidas kuurist kaasa ja tegutsema 😀

(blogi jätkub peale galeriid)






Pühapäeval oli ilm väga ilus ja otsustasime Tallinna Loomaaeda (Paldiski maantee 145, Ehitajate tee 150, 13522 Tallinn, koduleht: tallinnzoo.ee) minna. Loomaaed oli vaatamata sellele, et mujal kõikjal igasugused koroonapiirangud kehtisid avatud ning rahvast täis.  Covid-i tõttu ei eksponeeritud kahjuks mitmeid loomi, seetõttu jäi nö “pool nägemata”. Olime vist ka ainukesed, kes maski kandsid. Loomaaed oli palju muutunud sellest ajast, kui viimati käisin. Teeääred olid kaunid ja korda tehtud ning väga soe tunne tekkis. Tore oli jalutada ning ühist pühapäeva veeta, kuni ühel hetkel Ivankale meenus multifilm “Pingviinipoeg Lolo seiklused” (see 1988 a valminud multifilm on muuseas valitud Eesti hirmsaimate lastefilmide toppi). Seal on mitmeid hirmuäratavaid kohti ning juba vanaisa Piigo ütles seal, et “Inimsed, nemad toovad meile ikka õnnetust… ja viivad loomaaeda”. No vot nii siis.. Seadsime sammud kodu poole tagasi ning tegime mitu tundi aiatöid. Õhtuks tegin aga kartulit ja maitsvat kreemist seene sousti. Muuseas, need imelised lehterkukeseened said korjatud hilissügisel — novembri algul! Loe Kollakast Kukeseenest pikemalt SIIT.

Täna, esmaspäev möödus arveid makstes, erinevate töö asjadega tegeledes, Estella Elisheva ja Ivanka Shoshana ühissünnipäeva planeerides ning mitmete inimestega läbi Facebooki koostöid arutades. Lisaks tegin ka väikest online-shoppingut. Ostsin ON24-st laste jaoks õues oleva ronimiskeskuse juurde nöörredeli; 4,26 diameetriga batuudile turvaääre ning  uue 160x200cm vedrumatratsi. Ivankal oli täna kool ja ujumine, Estellal Georg Otsa muusikakoolis viiuliga esinemine (salvestamine).

Peatse blogimiseni! Kallistan!












Loe ka minu eelnevaid blogipostitusi (kõik postitused on loetavad neljas keeles – eesti, soome, rootsi ja inglise keeles!) 🙂

Fotod: NordenBladet (Helena-Reet Ennet), 2x talgupildid erakakogu

Eesti: Uurimistoetuste tänavuse taotlusvooru maht suureneb erakorraliselt 4 miljoni euro võrra

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium eraldab Eesti Teadusagentuurile ühekordselt täiendavalt 4 miljonit eurot tegevustoetust, et tasakaalustada kõikumisi grandisüsteemis ja tõsta 2021. aasta uurimistoetuste voorus uuteks grantideks ette nähtud vahendid aastate keskmisele tasemele.

Ühekordse rahasüsti toel kasvab 2021. aasta taotlusvoorus uuteks grantideks mõeldud summa 10,2 miljoni euroni. Lisanduvat 4 miljonit eurot kasutatakse grandisüsteemi tsüklilisuse vähendamiseks. Lisaraha tuleb teadus- ja arendustegevuse vahenditest, mis eraldati 2021. aasta riigieelarvest eesmärgi 1% SKPst täitmiseks.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna kinnitas, et ministeerium otsib võimalusi erakorraliseks sihttoetuseks ka 2022. aasta grandivooruks. „Tahame ka järgnevatel aastatel hoida uute väljaantavate teadusgrantide mahu vähemalt 10 miljoni euro tasemel ja tagada nii teadlaste võrdsema kohtlemise,“ ütles Kersna. „Edaspidi loodame, et teaduse riigieelarvelise rahastamise mahu hoidmine tasemel 1% SKP-st võimaldab suurendada alatest 2023. aastast uurimistoetuste eelarvet püsivalt ning siis juba tasakaalustunud süsteemi tingimustes.“

Minister Liina Kersna külastas eile, 30. aprillil Eesti Teadusagentuuri ja kohtus selle uue juhi Anu Noormaga. „Teaduse rahastusmeetmete terviklik ja kooskõlaline süsteem toetab pikaajaliselt jätkusuutlikku arengut Eestis,“ ütles Noorma. „Teadmiste roll ühiskonnas kasvab teadlaste, ettevõtjate ja avalikkuse koostöös ning seetõttu oli eriti hea meel ministrile teadusagentuuri tutvustada.“

Uurimistoetuste süsteemis on kujunenud erinevate reformide tulemusena märkimisväärsed kõikumised uute grantide väljaandmisel aastate lõikes. Tavaliselt antakse uurimisgrandid 4-5-aastasteks projektideks. Seega võetakse grandi andmisel kohustus pikemaks perioodiks ning juba planeeritud vahendeid uute grantide väljaandmiseks kasutada ei saa.

Kuigi riik on aasta-aastalt suurendanud uurimistoetuste mahtu, on uuteks täispikkadeks grantideks väljaantavad summad olnud aastate lõikes üsna erinevad. Eelmisel, st 2020. aastal oli uute grantide eelarve 12,2 miljonit eurot, 2019. aastal oli see 13,3 miljonit eurot. 2021. ja 2022 aastal on uuteks täispikkadeks grantideks planeeritud vastavalt 6,2 ja 5,7 miljonit eurot.

 

Eesti: Valitsus kiitis heaks rahvastiku tervise arengukava aastani 2030

NordenBladet — Valitsus kiitis pärast kabinetinõupidamise arutelu heaks uue rahvastiku tervise arengukava, mis seab eesmärgiks tõsta Eesti inimeste eeldatavat eluiga ja tervena elatud aastaid ning vähendada ebavõrdsust tervises.

Peaminister Kaja Kallas tõdes, et kuigi Eesti inimeste eluiga on viimasel kümnendil oluliselt pikenenud, on pidurdunud tervena elada jäänud aastate arvu kasv. „Suur osa Eesti inimestest kogeb elu jooksul terviseprobleeme, mis piiravad igapäevaseid tegevusi ja tööelu, vähendavad inimeste aktiivset osalust ühiskonnas mõjutades üldist rahulolu eluga,“ nentis ta. „Lisaks on oht, et ilma sekkumiseta süveneb nii sooline, piirkondlik kui hariduslik ebavõrdsus tervises. Nende probleemide lahendamiseks uues arengukavas sihte seataksegi.“

Arengukava eesmärkide saavutamiseks liigutakse kolme suure sihi – tervist toetavate valikute, tervist toetava keskkonna ja inimkeskse tervishoiu suunas. Tervist toetavad valikud peaksid olema igale inimesele kättesaadavad kogu elukaare vältel sõltumata sissetulekust, elukohast või haridustasemest; inimese elukeskkond peab toetama tervise hoidmist ning tervisesüsteem peab arvestama ja austama inimeste eripärasid ja vajadusi.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik rõhutas, et tervise väärtustamisest algab ühiskondlik heaolu laiemalt, kus on oluline roll nii inimestel, ettevõtetel, kohalikel omavalitsustel kui riigil tervikuna. „Tervisesse panustamine on investeering, mis aitab kasvatada nii inimeste heaolu ja võimalust ühiskonnaellu panustada kui ka riigi majandust, konkurentsivõimet ja tootlikkust. Oma tervise hoidmiseks saab iga inimene ise väga palju ära teha, kuid niisama oluline on, et ka elukeskkond meie ümber toetaks tervise hoidmist,“ ütles ta. „Et kõigil eestimaalastel oleks võimalikult lihtne teha oma igapäevaelus tervislikke valikuid ning võrdsed võimalused elada täisväärtuslikku ja pikka elu, tuleb ka poliitikameetmete kavandamisel silmas pidada erinevate sihtrühmade vajadusi ning nende tervise mõjutamise võimalusi. Vajame selleks nii avaliku-, era- kui ka kolmanda sektori, kogukondade ja kõigi ühiskonnarühmade ühiseid jõupingutusi.“

Eesti inimene kaotab kõige rohkem eluaastaid südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, vigastuste ning vaimse tervise häirete tõttu. Need on järgmise kümnendi jooksul tervise arengukava järgi prioriteetsed valdkonnad, kus paremate tervisenäitajate saavutamine tooks positiivse muutuse kogu rahvastiku tervises.

Arengukava elluviimisega soovitakse saavutada aastaks 2030 mitmete oluliste tervisenäitajate paranemine. Näiteks soovitakse tõsta eeldatavat eluiga meestel enam kui 4 aasta võrra 78 eluaastani ja naistel enam kui aasta võrra 84 eluaastani. Tervena elatud aastaid soovitakse meestel tõsta 8 aasta võrra 62 eluaastani ning naistel 5 aasta võrra 63 eluaastani. Meeste ja naiste oodatava eluea vaheline erinevus ei tohiks olla suurem kui kuus aastat ja tervena elada jäänud aastate vaheline erinevus suurem kui üks aasta. Piirkondliku ebavõrdsuse vähendamisel seatakse eesmärk, et mitte üheski Eesti maakonnas ei oleks inimeste eeldatav eluiga Eesti keskmisest üle kahe aasta lühem.

Arengukava koostamise käigus on toimunud kohtumised huvigruppide ja partnerite esindajatega, arengukava läbinud avaliku konsultatsiooni, samuti on toimunud kõigis Eesti maakondades maakondlikud arutelupäevad kohalike omavalitsusjuhtide, kogukonnaliidrite ja kohalike tervisemeeskondadega. Kokku on olnud arengukava koostamise protsessi kaasatud esindajaid enam kui 30-st organisatsioonist, teiste hulgas patsientide, arstide, arstitudengite, õdede, psühholoogide ja psühhiaatrite, ettevõtjate ja kaupmeeste, keemiatööstuse, toiduainetööstuse, apteekrite ja proviisorite, terviseedendajate, teadlaste ja kohalike omavalitsuste esindajad.