NordenBladet —Eesti kiitis heaks UNESCO konventsiooni, millega tagatakse meie kesk- ja kõrghariduse kvalifikatsioonide lihtsam tunnustamine senisest enamates riikides, eelkõige väljaspool Euroopat. Samamoodi on konventsiooniga liitunud teiste riikide kodanikel lihtsam oma kvalifikatsioonide tunnustamine Eestis. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna peaekspert Janne Pukk märkis, et konventsiooniga liitumise eesmärgiks on edendada ja tugevdada rahvusvahelist kõrgharidusalast koostööd. „Hindamise ja tunnustamise juures on oluline, et põhimõtted oleks riigiti võrreldavad ning eelduseks see, et dokumendi väljastanud kõrgkool või selle õppekava on läbinud kvaliteedihindamise,“ ütles Pukk.

Konventsioon ei sea kohustust tunnustada teise konventsiooniosalise hariduskvalifikatsioone automaatselt, vaid välisriigi hariduskvalifikatsiooni tunnustatakse juhul, kui võrreldavates kvalifikatsioonides ei ole olulisi erinevusi. Otsused peavad tuginema asjakohasel ja usaldusväärsel teabel teise riigi kõrgharidussüsteemi kohta, mida saadakse pädevatelt teabekeskustelt. Eestis on selliseks teabekeskuseks Haridus- ja Noorteameti (Harno) koosseisus Eesti ENIC/NARIC Keskus.

Eesti ENIC/NARIC Keskuse juhataja Gunnar Vaht kuulus rahvusvahelise eksperdina töörühma, mis moodustati UNESCO juurde viis aastat tagasi just konventsiooni väljatöötamiseks. Gunnar Vahti sõnul loob ülemaailmne lepe silla seniste regionaalsete konventsioonide vahele. „Oleme koostanud kvalifikatsioonide tunnustamisega seotud märksõnade ja põhimõtete kogu, mis aitab võrrelda erinevate riikide ja regioonide kvalifikatsiooniraamistikke ja kvaliteedi tagamise kriteeriume,“ selgitas Vaht. „Vajaduse sedalaadi dokumendi järele on tinginud üha enam kasvav õpiränne ühest maailma regioonist teise. Konventsioon lihtsustab ka Eestis hariduse omandanutel õpingute jätkamist väljapool Euroopat.“

UNESCO andmetel õppis 2020. aastal väljaspool oma koduriiki enam kui 5 miljonit üliõpilast ning pooled neist väljaspool oma regiooni.

NordenBladet — EMP/Norra Balti teaduskoostööprogrammi kõrghariduse viimasesse taotlusvooru esitati Eesti kõrgkoolide poolt 14 taotlust. Programmi viimase taotlusvooru tulemused selguvad juuni lõpuks.

“Rõõm on näha, et hoolimata jätkuvast koroonaviiruse pandeemiast esitati varasemast enam taotlusi. Teemade ring on mitmekesine: merendus, filmindus, küberturvalisus, bioinformaatika ja geofüüsika. Üsna pea alustavad eksperdid projektide hindamisega ning lõplikud otsused selguvad juuni lõpuks,” sõnas Haridus- ja Noorteameti stipendiumite ja toetuste büroo vanemspetsialist Anu Lepik.

Kõige aktiivsemalt esitasid taotlusi Tallinna Tehnikaülikool (5), Tartu Ülikool (3) ja Tallinna Ülikool (2). Ühe taotluse esitasid Tartu Tervishoiukõrgkool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna Tehnikakõrgkool ning Kõrgem Usuteaduslik Seminar. Projektitaotluste kogumaht on 1,5 miljonit eurot ning kokku jagatakse 400 500 eurot.

Käesolev taotlusvoor on kolmas ja ühtlasi viimane Balti teaduskoostöö programmis. Eelmises kahes voorus on rahastatud kaheksat Eesti kõrgkooli koostööprojekti. Programmi kogueelarve on 1,3 miljonit eurot.

EMP/Norra finantsmehhanismide toetuste eesmärk on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopas ning tugevdada Eesti kahepoolseid suhteid Norra, Islandi ja Liechtensteiniga. Programmi „Balti teaduskoostöö programm“ eelarve on koos Eesti poolse kaasfinantseeringuga 8,35 miljonit eurot, millest välisabi 7,1 miljonit  eurot. Programm koosneb kolmest osast: kõrghariduse ja teaduse tegevused ning eeldefineeritud projektid.