NordenBladet — Soomes tuvastati täna esmaspäeval, 12. aprillil viimase ööpäevaga 225 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 82 278 koroonaga nakatumist.
Kõige enam uusi nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (41), Vantaal (31) ja Espoos (31).
NordenBladet — Rootsis, kus eelmisel 2020. aastal lasti koroonal vabalt levida, et saavutada karjaimmuunsus, on olukord väga hull ka tänavu ja mingit immuunsust kusagilt ei paista. Iga päev lisandub Rootsis jätkuvalt tuhandeid uusi nakatumisi ja sellega on Rootsi nii Euroopas kui terves maailmas esirinnas. Võrreldes Soomega on Rootsi olukord väga hull, vahendab Helsingin Sanomat.
Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell, kes koroona puhul enam karjaimmuunsusest ei räägi, peab Rootsi olukorda jätkuvalt väga raskeks. Tema väitel on nakatumise numbrid väga kõrged.
Tegnell ütles, et koroona olukord püsib raske veel eelolevad kaks nädalat, aga siis peaks asi paremuse poole liikuma. Rootsi haiglaravi olukord hakkab lähenema sellele, mis valitses enne jõule.
Rootsis on olnud koroonaga nakatumisi 10 korda enam kui Soomes, kuigi Rootsis elab vaid kaks korda enam inimesi kui Soomes. Koroonasurmade arv on Rootsis üle 10 korra kõrgem kui Soomes.
Tegnell ütles, et koroonast on raske lahti saada, kuna inimesed hakkavad piirangutest väsima. Samas on reeglite järgimine Tegnelli väitel väga oluline. Nakatumised levivad seal, kuhu ühiskondlik kontroll ei ulatu nagu pered, eraviisilised kokkusaamised ja muud sotsiaalsed kohtumised.
Rootsis on võrreldes eelmise aastaga kõvasti karmistatud piiranguid. Nüüd arutatakse, millal ja kuidas neid piiranguid tuleks leevendada. Rootsis on leitud, et riik peab eri kriisideks paremini valmis olema.
NordenBladet — Üleeuroopalise projekti tulemusena valmis platvorm, mis võimaldab ringmajandusprogrammide omanikel teha koostööd ja luua uusi programme, et toetada Euroopa üleminekut ringmajandusele. Projekti Eesti-poolne partner oli Eesti Teadusagentuur.
Horisont 2020 CICERONE (Circular Economy Platform for European Priorities Strategic Agenda) koondas olulisi sidusrühmi, sealhulgas teadust rahastavaid organisatsioone, teadlasi ja ettevõtjaid. Kokku osales projektis 24 partnerit erinevatest Euroopa organisatsioonidest. Ringmajandusega seotud sisulistes küsimustes oli ETAg-il väga tihe koostöö ja tugev toetus Keskkonnaministeeriumi ringmajanduse valdkonna spetsialistidelt. Projekti üritustel ja tegevustes osalesid ka mitmed teised ringmajanduse teemaga seotud Eesti asutused ja ministeeriumid. Projekt kestis 2018. aasta novembrist 2021. aasta märtsini.
CICERONE tegevused toetavad Euroopa üleminekut ringmajandusele. Projekti raames töötati koos enam kui saja osapoolega, peamiselt teadus- ja innovatsiooniprogramme rahastavate ja haldavate asutustega, et aidata  kaasa ühtsetel alustel ringmajandusprogrammide loomisele ja rahastamisele Euroopas. Selleks viidi läbi järgmised tegevused:
30. märtsil toimus lõpukonverents, kus tutvustati projekti tulemusi. Konverents on järelvaadatav siit: https://vimeo.com/531260487
Ringmajanduse teemad on olulisel kohal ka uues Euroopa Horisondi programmis (peamiselt 6. klastris).
NordenBladet — Eesti Teadusagentuuri tellitud uuringu lõpparuanne näitab, et osalus Euroopa Liidu raamprogrammide partnerlustes on toetanud Eesti teadmispõhist arengut, tihendanud rahvusvahelist koostööd ja aidanud kaasa Euroopa Liidu ühiste eesmärkide täitmisele. Partnerlused on algatused, kus Euroopa Liit koos era- ja avaliku sektoriga püüab teadus- ja arendustegevuse abil leida lahendusi globaalsetele ühiskondlikele väljakutsetele.
Uuringus “Eesti Teadusagentuuri koordineeritavate partnerluste mõju- ja tulemuslikkuse analĂĽĂĽs ning hinnang osaluskava protsessi rakendamisele” analĂĽĂĽsiti Eesti osalust ETAgi koordineeritavates Euroopa Liidu 7. raamprogrammi (2007–2013) ja Horisont 2020 (2014–2020) tegevustes. Selgus, et partnerlustes osalemine on tõstnud Eesti TA-tegevuse taset, sh elavdanud teadlaste osalemist prioriteetsetes uurimisvaldkondades, arendanud rahvusvahelist koostööd, parandanud teadustöö taset ning suurendanud võimalusi Euroopa ĂĽhise TA-taristu kasutamiseks. Partnerlus on positiivselt mõjutanud toote- ja teenuste innovatsiooni ning tehnoloogia arengut, suurendanud keskkonna (sh ressursside) säästvat kasutamist ning kliimamuutustega toimetulekut.
Lisaks töötati uuringus välja partnerlustes osalemise seireraamistik ning partnerluste tulemuslikkuse ja mõju hindamise metoodika, analüüsiti osaluskava koostamise ja rakendamise protsessi ning tehti ettepanekud selle tõhustamiseks.
“Esmakordselt on niivõrd põhjalikult analĂĽĂĽsitud riigi tasandil Euroopa Liidu partnerlustes osalemist. Teadaolevalt pole teistes EL-i riikides nii sĂĽsteemselt seda valdkonda uuritud ja võib öelda, et oleme Euroopas suunanäitajaks, kuidas partnerluses osalemise mõju ja tulemuslikkust uurida ja seirata,” rääkis projektijuht Siim Espenberg.
Partnerlustes osalemine on võimaldanud kujundada koostöös teiste liikmesriikidega nii Eestile kui ka ka Euroopa Liidule oluliste arenguvaldkondade prioriteete, esile tõsta Eestile perspektiivikaid teemasid programmide koostamisel ning lüüa aktiivselt kaasa projektikonkursside korraldamisel. Teisalt tuuakse välja, et partnerluste kaudu rahastatud teadusprojektides on Eesti seni olnud harva juhtpartner. Uuringus soovitatakse luua Eesti-sisene lisarahastamise skeem juhirolli toetamiseks ning ühtne arusaam, kuidas hinnata partnerlustes osalemise kvalitatiivset mõju.
Analüüsis soovitatakse suurendada partnerluste rahastamise osakaalu Eesti TA eelarves, vastasel juhul võib langeda TA-asutuste osalemise huvi. Antakse ka soovitusi osaluskava koostamise ja rakendamise protsessi arenduseks ning ministeeriumite, teaduspoliitika komisjoni ja ETAg-i nõukogu funktsiooni kohta. Veel tuuakse välja, et ettevõtete osalemist partnerlustes tuleks oluliselt suurendada. Ühe olulise sammuna on riik erialaliitude juurde loonud arendusnõuniku ametikoha, kelle üheks ülesandeks peakski olema valdkonna ettevõtete toomine Euroopa partnerlustesse. Sealjuures on kaasamisel oluline suurendada riigi tuge ettevõtetele.
Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma ütles, et partnerlustes osaluse koordineerimine ja ka rahastamine on üks ETAg-i olulistest väliskoostöö tegevustest, et toetada Eesti teadust ja ühiskonna arengut. „Partnerlus aitab jõuda tulemusteni, mida ei oleks võimalik saavutada üksnes meie oma vahendite ja teadmistega. Samas on ka tegevuste kooskõlastamine paljude partnerite vahel ning sünergia loomine omaette pingutus ja seetõttu on oluline teha partnerlustes osalemise valikud läbimõeldult, efektiivselt ning riigi strateegilisi vajadusi silmas pidades,“ rõhutas ta.
Uuringuga saab tutvuda SIIN.
Uuringut rahastas SA Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi RITA raames. Uuringu viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostöös Tartu Ülikooli grandikeskusega.
NordenBladet — Kõigil aprilli kuus riigieksameid või Cambridge’i inglise keele tasemeeksami sooritajatel on veel võimalus panna end kirja koroonatestile. Enne eksamit testi tegemine on hea võimalus saada eksamile minnes lisakindlust, et kõik toimub võimalikult turvalises keskkonnas.Â
Testile registreerumiseks tuleb võtta ühendust oma kooliga. Koolid peavad viimaste testida soovijate nimed edastama hiljemalt esmaspäeva, 12. aprilli hommikul kell 10.
Testimine ei ole kohustuslik, aga soovitame seda kõigile eksaminandidele. See on lihtne võimalus aidata kaasa sellele, et eksamitel oleks nakatumisrisk võimalikult madal. Koroonaviirusesse nakatumise näitajad on meie kõigi pingutuste tulemusel veidi paranenud, kuid haigestumine püsib endiselt väga kõrgel tasemel ning haiglates on rekordiliselt patsiente. Koroonaviiruse nakkust kandval inimesel ei pruugi olla sümptomeid, mistõttu kutsume kõiki üles testi tegema.
Proov võetakse kurguloputusvedelikust, mis on testitava jaoks lihtne, kiire ja mugav. Proovide kogumine toimub koostöös koolidega paar päeva enne eksameid ning selleks ei ole vaja meditsiinikoolitusega personali. Proovid saadetakse SYNLABi laborisse ja neid testitakse PCR meetodil.
Soovitame proovi andjatel laadida nutitelefoni SYNLABi rakendus testi.me veebilehelt, et proovi andmise hetkel end seal registreerida.
Tulemusi näeb nii digilugu.ee kui SYNLABi testi.me rakenduses. Positiivse proovi andjat teavitatakse tulemusest ka telefonitsi.
Kui testi tulemus on positiivne, saab eksami teha lisaeksami ajal. Neid on tänavu iga riigieksami kohta kaks. Eesti keele esimene lisaeksam toimub 17. mail, eesti keel teise keelena esimene lisaeksam toimub 18.–19. mail. Teiste lisaeksamite ajad selguvad peagi.
Reedel toimus Tallinnas Jakob Westholmi Gümnaasiumis ka proovitestimine, et saada ülevaade protsessi kitsaskohtadest ja täiendada koolidele saadetavaid juhendeid.
Testimine toimub koostöös Terviseameti ja SYNLAB Eestiga.
Selleks, et eksamid toimuks võimalikult turvalises keskkonnas, järgitakse neid läbi viies ka kõiki muid ohutusmeetmeid: distantsi hoidmine, hajutamine, tuulutamine, maskide kandmine ja desinfitseerimine.
Testimisajad
