NordenBladet — Kolmapäeval, 14. aprillil toimub noortele suunatud pressikonverents, kus noored saavad veebi kaudu koroonaviirust ja selle leviku piiramist puudutavaid küsimusi küsida haridus- ja teadusminister Liina Kersnalt, tervise- ja tööminister Tanel Kiigelt, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalolt ja terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härmalt.
Noorte pressikonverents toimub 14. aprillil 2021 kell 15.00 otseülekandena sotsiaalministeeriumi YouTube’i kanalis https://youtu.be/Im95460_Xio
Oma küsimused saate läkitada juba praegu Slido keskkonnas sli.do kasutadades prooli noored1404 ning neid saab esitada ka pressikonverentsi ajal, kuid eelis on varem küsitud küsimustel.
NordenBladet — Soome traditsiooniline kaitseväe lipupäeva paraad 4. juunil jääb ka tänavu ära, päeva tähistatakse alternatiivse programmiga.
Kaitseväe riikliku lipupäeva paraad Joensuus 4. juunil 2021 jäetakse ära koroonaviiruse epideemia olukorra tõttu.
Koroonaviiruse epideemiaga seotud piiravate meetmete tõttu jättis kaitsevägi ära ka 2020. aasta lipupäeva traditsioonilise tähistamise, kuna paraadi korraldada ei õnnestunud. Selle asemel toimus Turus mereväe orkestri meelelahutuskontsert, mida sai jälgida telerist Yle kanalitest. Toonane päevaprogramm sisaldas muu hulgas lipuheiskamist, pärgade asetamist, Soome kaitseväe juhataja tervitust ja kohalikku programmi üle kogu Soome.
Kaitsevägi valmistab koostöös Yle ja teiste vajalike osapooltega ette tänavuse lipupäeva programmi.
Meie eesmärk on sel aastal taas pakkuda kodanikele programmi, mis austab traditsioone, kuid mida rakendatakse alternatiivsel viisil. Pühade sündmusi näeb nii televisioonis kui ka sotsiaalmeediakanalites. Samuti loodame, et hiljemalt järgmisel aastal saame taas korraldada traditsioonilise sõjaväeparaadi, ütleb peastaabi ülem brigaadikindral Kim Mattsson.
NordenBladet —Neljapäeval, 8. aprillil esitleti Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koostöös värskelt ilmunud ajateenijate kompleksuuringu aastaraportit, mis kajastab 2020. aastal reservi arvatud ajateenijate hoiakuid, arvamusi ja tagasisidet ajateenistusele.
Uuringu tulemustest selgub, et ajateenistusega rahulolu on aasta-aastalt kasvanud ning kõige enam jäävad ajateenistuse läbinud rahule elamistingimuste, sportimisvõimaluste ning ajateenijate omavaheliste kui ülemate suhetega. Rahulolu teenistusega varieerub teenistuskoha lõikes ning on seotud ajateenija karjääriga teenistuses. Samal ajal väljalangemine ajateenistusest on viimaste aastate madalaimal tasemel ning jääb alla viie protsenti.
„Me oleme tahtnud teha asju paremaks ning oleme seda teinud. See uuring annab meile aluse ja arusaama sellest, mis on meie muudatuste tulemused,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.
Ajateenijate keskmine vanus on järjest vähenenud – suurem osa ajateenistusse asunuid tuleb n-ö otse koolipingist ehk pärast keskhariduse omandamist. Rahulolu ajateenistusega sõltub oluliselt sellest, millise eelhoiaku ja meelsusega ajateenistusse tullakse. Näiteks neist, kes tulid teenistusse hea meelega, jäi ajateenistusega rahule 77%, kuid neist, kes tulid vastumeelselt, vaid 37%.
Rahulolu on kõrgem nende ajateenijate hulgas, kes tulid teenistusse isikliku avalduse alusel, kes peavad ajateenistuse läbimist isikliku arengu jaoks oluliseks ning kes on ajateenistusest paremini informeeritud. Viimasele asjaolule aitab kaasa eelnev osalemine riigikaitselistes organisatsioonides ja riigikaitseõpetuse kursuse läbimine.
Uuring näitab, et peamisteks kasulikeks ajateenistuse tulemusteks peeti heade tuttavate leidmist (sellega nõustus 78%), enesekindluse kasvu (65%), kasulike teadmiste ja oskuste omandamist (61%) ning füüsilise vormi paranemist (56%). Ajateenistuse käigus toimubki ajateenijate kehalise võimekuse märgatav ühtlustumine.
Kui ajateenistuse alguses sõltub kehaliste võimete kontrolltesti sooritus selgelt varasemast treenitusest, siis ajateenistuse lõpuks on kõige märkimisväärsemalt paranenud just varem kehvema sooritusega ajateenijate testitulemused. Mõistagi on need, kes omandavad ajateenistuses suurema enesekindluse, kasulikud teadmised ja parema füüsilise vormi, ajateenistusega ka rohkem rahul.
Varasem enesehinnanguline liidriks olemise kogemus suurendab soovi osaleda nooremallohvitseride kursusel (NAK), samuti suurendab seda varasem riigikaitse või sisejulgeolekuga seotud organisatsioonides osalemine. Samas ajateenijad, kel puudusid teenistuse alguses NAK eelistus, kuid kes tõusid teenistuse jooksul nooremseersandi auastmesse, hakkasid oma väljaõppe kogemuse kaudu rohkem väärtustama juhtimisoskuste, sotsiaalsete oskuste õpetamist ajateenistuses ning paremini mõistma ajateenistuse rolli reservväe väljaõpetamisel mobilisatsiooniks. Otse koolipingist teenistusse astuvad ajateenijad soovivad enam jätkata eestvedamise oskuste kujundamist võrreldes eelnevalt tööturul osalenud ajateenijatega.
Kaitseväe inimressurssi kompleksuuring on Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi läbiviidav uuring eesmärgiga saada teavet ajateenistuses olevate inimeste arvamuste ja hoiakute kohta, et teha paremaid otsuseid teenistuse juhtimiseks ja korraldamiseks. Samuti annab see võimaluse analüüsida muutust ajateenistuses olnud isikute hoiakutes ja arvamustes aastate lõikes.
Kaitseväe inimressurssi kompleksuuringute raportitega saab tutvuda Kaitseväe Akadeemia kodulehel.
NordenBladet —Valminud on eelmise aasta väikejärvede uuringu kokkuvõte, mis annab hinnangu kaheksa Eesti väikejärve kalastiku kohta. Mullu tegid Eesti Maaülikooli teadlased katsepüüke ka varem intensiivses kasutuses olnud Aidu ja Kamariku karjäärides.
„Suurte teada-tuntud järvede kõrval ei tohi tähelepanuta jätta neid väiksemaid, mis võivad olla avastamata püügipärlid. Eelmise aasta uuring tõestas, et veega täitnud korrastatud karjäärid võivad puhkevõimaluste kõrval pakkuda tulevikus ka häid püügivõimalusi,“ ütleb keskkonnaminister Tõnis Mölder.
„Arvestades tänast viirusest tingitud olukorda ja piiranguid kutsub Keskkonnaministeerium inimesi üles aktiivselt looduses liikuma ning eriti just kala püüdma. Eesti on tuhande järve maa ja püügivõimalusi leidub igale maitsele igal pool, nii suurtes kui väikestes järvedes. Elu ja uuringud näitavad, et suur enamus kalal käinud harrastuspüüdjatest ka kala saab. Kevad on eeskätt õngitsemise aeg,“ soovib head kalaõnne kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.
Mullune uuring on järjekorras juba kahekümne kuues. See uurimus võtab kokku ja üldistab möödunud, 2020.aasta suvel ja sügisel välitöödel kogutud ihtüoloogilise materjali, mille alusel on antud hinnangud uuritud seisuveekogude kalastikule. Kalavarude hetkeseisundit jälgiti meie riigi kaheksas väikejärves, neist neljas on ka varem uuringuid tehtud.
Karijärv
Tartumaal Elva jõe orundis paiknev Karijärv on oluline ja ümbruses tuntud kalapüügipaik. Siia on ka ohtralt kalu asustatud. 1930.a. toodi järve Pangodi ja Nõuni järvest 10 noort koha, 1934.a. 200 000 rääbisevastset, aastail 1923, 1926 ja 1934 vastavalt 50, 20 ja 100 tuhat peipsi siia vastest. 1930ndatel toodi Antsla tiikidest paarsada karpkala maimu. 1940.a. lasti järve 30 tuhat ja 1961.a. 200 tuhat haugivastset. Sellel sajandil on järve asustatud koha ja haugi. 2020.a. püüdsid teadlased Karijärvest kokku 9 liigist kalu – ahvenat, haugi, kiiska, latikat, mudamaimu, nurgu, roosärge, särge ja viidikat. Liikide arvukus Karijärve püükides on 2004.a. tulemusega võrreldes jäänud üllatuslikult sarnaseks. Natuke on suurenenud ahvena osakaal järves, samas on aga vähenenud särje ja nuru osa. Karpkalalaste arvukuse vähenemise arvelt on veidi suurenenud haugi osa kalastikus.
Lohja järv
Lohja järv asub Lahemaa rahvuspargis ning meelitab püüdjaid nii Loksalt, Tallinnast kui kaugemaltki. Järv on hea ligipääsetavusega nii kalastajaile kui puhkajaile. See järv on aga üle elanud põlevkivituhaga mürgitamise 1963. aastal, mille tollane eesmärk oligi sealse kalastiku hävitamine. Mürgitamise olevat üle elanud vaid sinna varem asustatud karpkala, kes domineeris järves hiljem veel aastaid. Peale mürgitamist 1964.aastal asustati järve 30 tuhat lõhe- ja 70 tuhat meriforellimaimu, kes ilmselt laskusid mere, ega naasnud siia enam kunagi tagasi. Lohja järve katsepüügi saagis oli möödunud aastal 7 kalaliiki – ahven, haug, latikas, mudamaim, roosärg, särg ja viidikas. Arvukuselt domineerib siin särg. Haugid olid Lohja järves 2020.aasta katsepüükide alusel varasemate aastatega võrreldes selgelt arvukamad ja seda ka suguküpsete kalade osas.
Tänavjärv
Harjumaal asuv Tänavjärv on teiste omasuguste väikejärvede seas väärtuslik puhkepaik Tänavjärv, kus kalastajatel võimalus püüda nii suuri ahvenaid kui ka hauge. Siia on 20. sajandi alguses asustatud mõnisada noort lesta. Järve on asustatud ka karpkalu. Katsepüügi saagis oli viit liiki kalu: ahven, haug, kiisk, mudamaim ja särg. Tänavjärvel toimub ka harrastuslik nakkevõrkudega kalapüük. 2021.a. väljastatakse juulist kuni oktoobrini igakuiselt 14 kuni nädala pikkust püügiluba, novembris on lubade arv piiratud 12.
Arvestades Tänavjärve kalastiku koosseisu on hetkel peamisteks püügikaladeks ahven ja haug. Harrastajad on välja püüdnud sealt ka linaskit.
Vööla meri
Noarootsis asuv Vööla meri on jäänukjärv kunagisest väinast, mis eraldas mandrit Noarootsi poolsaarest. Varem oli too vähese tähtsusega püügikoht. Viimasel kümnendil on tänu kanali ja truubi rekonstrueerimisega, veevahetus „suure merega“ oluliselt paranenud ning seeläbi on siinne kalastik muutunud liigirikkamaks. Katsepüükide tulemused on kinnitanud ka suuremat röövkalade osakaalu püügis. Tolle veekogu kuningas on ogalik, mille tingib ühendus merega. Ogalikku kasutavad toiduks ahven ka haug. Kokku oli saagis 12 kalaliiki – ahven, haug, hõbekoger, kiisk, koger, lest, nurg, ogalik, roosärg, säinas, särg ja viidikas. Üllatav ja esmakordne siinsetes püükides oli kahe lesta tabamine Vööla merest kesksuvel.
Imatu järv
Too rabajärv asub Ida-Eesti vesikonnas, Viru alamvesikonnas Ida-Virumaal Alutaguse vallas Imatu küla juures asuv avalik järv. Katsepüügi saagis (173 isendit kogumassiga 8,1 kg) oli kaks kalaliiki – ahven ja särg. Saagist andis arvulises osas kolmveerandi ahven, saagi massis oli ahvenat ja särge võrdselt.
Tudu järv
Tudu on järv Lääne-Viru maakonnas, Vinni vallas. Järve elustikku on tänapäeval vähe uuritud ja andmed väga puudulikud. Kui vanasti oli juurdepääs järveni raskendatud, siis praegu viib idakaldale uus laudtee. Katsepüügi saagiks oli aga ainult üks koger, mis püüti üsna järve keskele püügile paigutatud kapronvõrguga. Väidetavalt olla Tudu järve ainsaks kalaliigiks haug, kuid seda katsepüügid ei kinnitanud. Järves puuduvad haugi koelmualaks sobivad alad ning on takistatud võimalus liikuda väljavoolus Tagajõkke.
Aidu karjäär
Karjääri ala asub Lüganuse vallas Aidu-Liiva, Aidu, Rebu ja Ojamaa külade territooriumil. See karjäär, nagu ka Kamariku oma on veega täitunud napilt kümmekond aastat ning vee-elustik on alles välja kujunemas. Siia on aga elama asunud esimesed kalaliigid. Aidu karjääri katsepüügi saagis leidus neli kalaliiki: ahven, luts, mudamaim ja särg. Lisaks on teada veel haugi ja linaski olemasolust karjääri veestikus. Seega on hetkel teada kuue kalaliigi olemasolu Aidu karjääris. Vaatamata Aidu karjääri alles välja kujunevale kalastikule on ahven siin edukalt kohanenud ja
esindatud vähemalt nelja püügisuuruses põlvkonnale. Nii taimse kui loomse elustiku liigirikkuse suurenemisel paranevad ka ahvena elutingimused ja laieneb tema toiduspekter ja see toob kaasa arvukuse tõusu tuleviku.
Kamariku karjäär
Kamariku karjäär asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Kamariku külas. Varasemalt on ajakirjanduses läbi käinud, et õngemehed püüavad sealt suuri ahvenaid. Katsepüügil saadigi ahvenat, aga oluliselt rohkem tuli särge. Ahvenakari oli Kamariku karjääris esindatud vähemalt kümne vanusrühmaga. Erinevalt tavalisest Eesti väikejärvede ahvenakarjast esines siin isaseid kalu kaks korda rohkem. Särg oli Kamariku karjääri katsepüügis esindatud täiskasvanud isenditega ja noorte särgede osakaal saagis madal. Suurim Kamariku karjääri katsepüükidel tabatud särg oli 26 cm pikkune emaskala ja too kaalus 211 grammi.
Veerandsaja aastaga on teadlased nüüdseks kalanduslikult uurinud üle 235 Eesti seisuveekogu (looduslikku järve, paisjärve, veehoidlat, tehisjärve), neist kalamajanduslikult olulisemaid mitmeid kordi. Saadud praktilised teadmised on andnud ja loodetavasti aitavad ka edaspidi leida veekogudel optimaalseid ja parimaid võimalusi püügi korraldamiseks, et pakkuda kalastamisvõimalusi järjest suureneva harrastuspüüdjate arvu juures. Erilist potentsiaali omavad lähiajal kaevanduskarjäärides kujundatavad veekogud, kus tulevikus võimalik eduliselt kalastada või seostada puhkust veega seotud tegevustega.
NordenBladet — Kulutoetus on ette nähtud ettevõtetele, mille käive on koroonaepideemia tagajärjel langenud üle 30 protsendi. Sulgemistoetust saavad taotleda mikro- ja väikeettevõtted, mille kliendiruumid on seaduse või ametliku korraldusega suletud. Kolmas kulutoetuse taotlusvoor avaneb 27. aprillil 2021 ja sulgemistoetuse taotlemine 12. mail 2021. Ettevõtted saavad mõlemat toetust taotleda riigikassast.
Kulutoetuse seadust on muudetud, et võimaldada suuremat paindlikkust füüsilisest isikust ettevõtjatele ja väikeettevõtetele abi andmisel ning et koroonaepideemia tõttu suletud ettevõtted saaksid uut sulgemistoetust. Kulutoetuse seaduse muudatused kiitis Vabariigi President heaks 9. aprillil 2021 ja seadus jõustub 12. aprillil 2021.
Oleme uuendanud kulutoetust, et see vastaks praegustele vajadustele. Nüüd arvestatakse paremini nii väikeste kui ka suurte ettevõtetega. Lisaks saame pakkuda hüvitist väikeettevõtetele, mille võimud on koroona tõttu sulgenud. Samuti valmistame praegu ette suurettevõtete sulgemise hüvitist ja ürituste korraldamise garantiid, ütleb majandusminister Mika Lintilä.
Riigikassal on kahe eelmise vooru kulutoetuse maksmise kogemus. Klientidelt saadud tagasiside põhjal oleme ülesandega hästi hakkama saanud. Seetõttu võtame lisaks kolmandale kulutoetuse voorule lisaks ka uue sulgemistasu maksmise, ütleb riigikassa valdkonna juht Jyri Tapper.
Kulutoetus on ettevõtetele, mille käive on langenud
Kolmas kulutoetuse voor on suunatud ettevõtetele, mille käive on toetusperioodil 1. novembrist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 koroonapandeemia tõttu langenud üle 30 protsendi, seda võrreldes vastava ajavahemikuga aastatel 2019-2020.
Kulutoetust saavad taotleda kõigi valdkondade ettevõtted. Aprillis annab valitsus välja määruse sektorite kohta, mis saavad täiendava põhjenduseta toetust taotleda. Need on majandusharud, mille käive on toetusperioodil langenud vähemalt 10 protsenti. Kui ettevõte ei kuulu määruse reguleerimisalasse, peab ta koroonast tingitud käibe vähenemist eraldi põhjendama.
Kulutoetusega hüvitatakse ettevõtte püsi- ja palgakulusid, kuid see ei kompenseeri käibe kukkumist. Püsikulud on nüüd seaduses täpsemalt määratletud. Lisaks võidakse tulevikus hüvitada teatud osa tööandja kõrvalkuludest, näiteks sotsiaalkindlustusmaksed ja töötervishoiuga seotud kulud.
Eraisikust ettevõtjad taotlevad toetust riigikassast
Kulutoetust makstakse ettevõtetele vähemalt 2000 eurot, kui toetuse saamise tingimused on täidetud. See leevendab eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjate olukorda. Abi antakse ettevõtete käibe vähenemise ja ja püsikulude alusel.
Selleks, et ettevõte saaks kulutoetust taotleda, peab tal olema registrikood. Samuti nõutakse, et ettevõttel oleks toetusperioodil abikõlblikud kulud vähemalt 2000 eurot.
Abi maksimaalne summa suureneb, mis omakorda vastab eelkõige suurettevõtete vajadustele. Ettevõte võib saada miljoni euro suuruse toetuse, kui eelmistes taotlusvoorudes on ülempiir olnud 500 000 eurot.
Söögikohad ja muud suletud asutused võivad saada sulgemistoetust
Hüvitist makstakse ettevõtetele, kui nende ruumid tuleb seaduse või ametliku korralduse tõttu koroonaviiruse epideemia tõttu suletuna hoida. Uus sulgemistoetus kehtib väikestele ja mikroettevõtetele, kus töötab kuni 49 töötajat. Suletud ettevõtted saavad taotleda ka kulutoetust.
Suurematele ettevõtetele valmistatakse ette eraldi sulgemishüvitist. Töö- ja majandusministeerium peab praegu Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi suurettevõtete toetuse tingimuste ja maksimaalse suuruse üle.
Sulgemistoetust kohaldatakse restoranide ja muude toitlustusettevõtete suhtes, mis on majutus- ja toitlustusseadusega klientidele ajutiselt suletud. Kuid kaasamüük on lubatud. Hüvitis arvutatakse tegevuse eest, mida sulgemine mõjutab.
Hüvitist saab maksta ka ettevõtetele, mis on omavalitsuse või piirkondliku valitsusasutuse poolt nakkushaiguste seaduse alusel suletud. Nende hulka kuuluvad liikumis- ja spordirajatised ning spordisaalid, avalikud saunad, ujulad ja spaad ning siseruumides asuvad mänguväljakud.
Sulgemishüvitis põhineb ettevõtte kuludel veebruaris 2021 Ettevõtetele makstakse hüvitist nende sulgemise aja eest. Kui ettevõtetel on piiratud arv kliente, kuid nad pole täielikult suletud, ei maksta sulgemistoetust.
Sulgemistoetuse aluseks on ettevõtte kulud 2021. aasta veebruaris ja avaldus selle kohta, kui suurt osa ärist sulgemine mõjutab. Hüvitatakse 100 protsenti palgakuludest ja 70 protsenti muudest kuludest, näiteks rendikulud.
Nii kulutoetuse kui ka sulgemistoetuse maksmisel arvestatakse varem antud koroonatoetusi. Abi ülemmäär ei tohi ELi riigiabi eeskirjade kohaselt ületada 1,8 miljonit eurot.
Kulutoetuse taotlemine kestab kuni 23. juunini 2021. Sulgemistoetust saab taotleda nelja kuu jooksul pärast kalendrikuu lõppu, mil lõppes ruumide suletud hoidmise kohustus.
Esimene kulutoetuse taotlusvoor toimus 2020. aasta juulis-augustis. Teine taotlusvoor algas detsembris 2020 ja lõppes veebruaris 2021. Kolmanda kulutoetuse vooru ja sulgemistoetuse jaoks on kokku eraldatud 356 miljonit eurot.
