Reede, aprill 26, 2024

Monthly Archives: veebruar 2021

Soome ettevõtete allkirjaõiguslikud välismaalastest esindajad peavad võtma kasutusele teenuse Finnish Authenticator

NordenBladet — Soome ettevõtete allakirjaõiguslikud välismaalastest esindajad peavad võimalikult kiiresti Intrastati deklaratsioonides võtma kasutusele välismaalaste autentimisteenuse ehk Finnish Authenticator. Seda kasutatakse Intrastati teenuses isiku tuvastamiseks ja seda on vaja ka Suomi.fi veebikeskkonna kasutamiseks. Varem kasutusel olnud Katso teenus kaob.

Kuidas võtta kasutusele Finnish Authenticator?

Registreerige endale välismaalase-ID (UID) ja laadige alla mobiilirakendus Finnish Authenticator. Tuvastage oma isik Finnish Authenticatoris passi või ametliku fotoga isikutunnistusega. Tuvastamise ajal suunab rakendus teid ka endast näopilti tegema.

Lisajuhised leiate Suomi.fi veebisaidilt Finnish Authenticatori tuvastamisteenuse lehelt. Eelkõige lugege jaotisi „Kuidas ma saan välismaalase ID?” ja „Kuidas tuvastada oma isikut rakendusega?”. Kui teile teatatakse, et Finnish Authenticator on kasutusel, saate taotleda kasutusõiguse.

Taotle kasutusõigust autoriseerimisteenistusest
Kasutusõiguse saate taotleda Digi- ja rahvastikuameti autoriseerimisteenistusest. Täpsustage rakenduses äriload, millele volitust taotlete. Intrastati deklaratsioonide jaoks nõutav mandaat on „Intrastati statistilised deklaratsioonid ELi liikmesriikide vahelise kaubanduse kohta”.

Seejärel saatke trükitud taotlus, äriregistri väljavõtte koopia ja muud vajalikud manused Digi- ja rahvastikuametile. Pange tähele, et taotleja allkirjaõigus peab selguma ametiasutuse poolt kinnitatud äriregistri väljavõttest. Täpsemad juhised leiate teenuse Suomi.fi juhendist Taotlusega kasutusõigus ja autoriseerimisteenistusest. Kui kasutusõigus on registreeritud, teavitatakse teid sellest e-posti teel.

Kasutusõigusi saab muuta Suomi.fi keskkonnas
Kui olete saanud kasutusõiguse, saate ise Intrastati deklaratsioone teha või volitada teist isikut või ettevõtet ettevõtte nimel Intrastati deklaratsioone tegema.

Kui soovite volitada teist isikut või ettevõtet ettevõtte nimel Intrastati deklaratsioone tegema, logige Finnish Authenticatori abil sisse Suomi.fi autoriseerimisteenusesse. Volitage isik või ettevõte esindama ettevõtet jaotises „Intrastati statistilised aruanded ELi liikmesriikide vahelise kaubanduse kohta”.

Seejärel võib isik, kellele on antud kasutusõigus jaotises „Intrastati ELi liikmesriikide vahelise kaubanduse statistilised deklaratsioonid“, esitada tollile Intrastati deklaratsioone. Pange tähele, et kui soovite anda kasutusõiguse mõnele teisele välismaalasele, peab tal olema kasutusel Finnish Authenticator.

Kui kasutusõigus on antud teisele ettevõttele (esindajale), peab allakirjaõiguslik isik andma kasutusloa isikule, kes esindab firmat Suomi.fi teenuses.

 

 

Soome: Valitsus muutis vanade autode eest makstava romupreemia seadust

NordenBladet — Soome valitsus muutis vanade autode utiliseerimise eest makstava romupreemia seadust nii, et ühe uue keskkonnasõbraliku auto, jalgratta või ühistranspordi kaardi soetamiseks saab kasutada ühte romupreemiat. Seaduse varasema sõnastuse kohaselt võis kasutada ühe uue sõiduvahendi soetamiseks korraga mitut romupreemiat, mis tekitas segadust.

Valitsus teeb ettepaneku, et vabariigi president kiidaks heaks autode romupreemia seaduse muudatuse aastateks 2020–2021. Vabariigi president kavatseb seaduse heaks kiita reedel, 26. veebruaril 2021.

Tegemist on tehnilise täpsustusega. Seadusesse on lisatud uus lõige: „Ühe uue sõiduauto, elektrijalgratta, ühistranspordi hooajapileti või ühistranspordi kasutamise õigust sisaldava teenuse ostmiseks võib anda vastu ainult ühe auto romupreemia.”

Aastatel 2020 ja 2021 kehtiv romupreemia seadus jõustus algselt 1. detsembril 2020. Toetust pakub Soome transpordi- ja kommunikatsiooniamet Traficom. Romupreemia eesmärk on vähendada heiteid ja uuendada Soome sõidukiparki.
Mille jaoks romupreemiat antakse?

Romupreemia suurus on 2000 eurot uue flexfuel-auto, ehk etanooliseguga sõitva auto, gaasiauto, täiselektrilise auto või laetava hübriidi puhul, mille CO2 kogus kilomeetri kohta on kuni 95 grammi, ja 1000 eurot, kui auto CO2 heitekogus on kuni 120 grammi kilomeetri kohta. Romupreemiat saab kasutada ka uue elektrijalgratta, ühistranspordi hooajapileti või ühistranspordi kasutamise õigust sisaldava transporditeenuse ostmiseks – sel juhul on romupreemia maksimaalselt 1000 eurot.
Mis järgmiseks?

Vabariigi president peab 26. veebruaril 2021 kiitma heaks seaduse, millega muudetakse romupreemia 2020. ja 2021. aasta seadust. Seadus jõustub 26. veebruaril 2021 ja kehtib 31. märtsini 2022. 2020. aasta seitsmendas lisaeelarves on romupreemia jaoks eraldatud 8 miljonit eurot. Tasu makstakse seni, kuni raha jätkub. Toetuse määramise ja järelvalve eest vastutab Soome transpordi- ja kommunikatsiooniamet Traficom.

Soome: Peaminister Sanna Marin: välistada ei saa väljas liikumise keelu kehtestamist

NordenBladet — Soomes ei saa välistada väljas liikumise keelu kehtestamist, kui koroonaga asi hullemaks läheb, ütles peaminister Sanna Marin. Marin ütles intervjuus telekanalile MTV, et koroona kolmanda laine eest kaitseks on eesmärk kõik kontaktid miinimumini viia.

Täna neljapäeval otsustas valitsus sulgeda söögikohad ja viia koolid üle distantsõppele valdavas osas Soomes. Marin ütles, et praegu on olemas põhjus ühiskond lukku panna. Kõik kohad ja olukorrad, kus võib olla kontakte, tuleb viia miinimumini.

Kontaktide vähendamine puudutab ka lapsi ja noori. Põhikoolide lõpuklassid, gümnaasiumid ja kutsekoolid lähevad distantsõppele kolmeks nädalaks, kuigi nakatumiste arv koolides pole statistiliselt kasvanud.

Lisaks piiratakse Soomes kogunemisi ja vaba aja tegevust. Jäänud on veel karmimad piirangud nagu väljas liikumise keeld. Ent sedagi ei saa Marini väitel välistada, kui olukord hullemaks läheb.
Valitsus kuulutab eriolukorra välja koos presidendiga s
elleks, et sulgeda söögikohad. Sulgemine algab 8. märtsil ja kestab kolm nädalat.

Soomes on imestatud, miks karmimaid piiranguid koheselt ei rakendata. Marin põhjendas seda asjaoluga, et valitsus peab eriolukorra meetmed parlamendis ära põhjendama ja see võtab aega. Selleks kulub üks nädal.

Valitsus tahab söögikohad kolmeks nädalaks täielikult sulgeda.

 

Algas kandideerimine programmi „Naised teaduses“ – Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatele naisteadlastele antakse seitse 6000 euro suurust auhinnatasu

NordenBladet — Algas kandideerimine mainekasse L’Oréal Baltic programmi „Naised teaduses“. Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatele naisteadlastele antakse seitse 6000 euro suurust auhinnatasu. Lisaks nomineeritakse igast Balti riigist üks auhinnasaaja L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühiskonkursile (International Rising Talent).

L’Oréal Baltic „Naised teaduses“ programmi saab kandideerida 1. veebruarist 21. märtsini 2021 programmi veebilehel www.forwomeninscience.com.

Eestis antakse konkursipõhiselt välja üks auhinnatasu kuni 40-aastasele doktorikraadiga naisteadlasele oma uurimistöö elluviimiseks loodus – ja keskkonnateadustes, matemaatikas, füüsika-, materjali-, arvuti-, info- või tehnikateadustes. Lisaks antakse välja üks auhinnatasu kuni 40-aastasele naisdoktorandile oma uurimistöö lõpetamiseks neis valdkondades.

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul oleme veel kaugel sellest, et avada kõigi ühiskonna liikmete akadeemiline potentsiaal. „Inimkonna ees seisab hulk ülesandeid, millest jagu saamiseks peame tagama, et andekad noored naisteadlased ei pudeneks teadussüsteemist, vaid kasvaksid võimelisteks neid lahendama.“

Eestis hakati „Naised teaduses“ auhinnatasusid välja andma viis aastat tagasi. Selle aja jooksul on tunnustuse saanud kuus säravat naisteadlast: dr Els Heinsalu, dr Karin Kogermann, dr Tuul Sepp, dr Kaarin Parts, dr Maarja Grossberg ja doktorant Lisandra Marina Da Rocha Meneses.

Möödunud aastal pälvisid seitse Baltikumi naisteadlast 6000 euro suuruse auhinnatasu. Eestist said tunnustuse  Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi teadlane prof. Maarja Grossberg ning Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi biokütuste labori nooremteadur Lisandra Marina Da Rocha Meneses.

Grossbergi sõnul sai ta tänu programmile veelgi rohkem kinnitust, et tema erialane teadustegevus on oluline ja läheb inimestele korda. „Saadud auhinnatasu võimaldas mul oma teadustööd, selle eesmärki ja sellega seotud väljakutseid laiemale publikule tutvustada. Tunnustus pani mind ka rohkem mõtlema naiste rollile teaduses, eelkõige pere- ja tööelu tasakaalule,“ lisas Grossberg.

Menesesel õnnestus auhinnaraha abil suurendada inimeste teadlikkust ühiskonda mõjutavatest keskkonnaprobleemidest, arendada oma uurimistöö järgmist etappi ja aidata kaasa jätkusuutlike ühiskondade arengule.

Programmi kutsus Lätis ellu programmi patroon, Läti Vabariigi endine president Vaira Vike-Freiberga. Täna toimib see koostöös Läti, Leedu ja Eesti Teaduste Akadeemiate ning UNESCO rahvuslike komisjonidega. Tegu on ainsa programmiga Baltikumis, mis toetab spetsiaalselt naisteadlaste ametialast arengut ja nende jaoks oluliste eesmärkide saavutamist.

Ülemaailmne „Naised teaduses“ programm loodi 1998. aastal. Alates sellest ajast on UNESCO ja L’Oréal panustanud ühiselt selle programmi kaudu teadustegevusse, samuti püüdesse naisteadlaste arvu suurendada ning soolist võrdõiguslikkust ka teadusmaailmas edendada. Selle kaudu mitte ainult ei tunnustata naisteadlasi, vaid ka aidatakse neil oma eesmärkideni jõuda ning oma saavutusi võimalikult laialt tutvustada.

Ettevõttest L’Oréal Poland & Baltic Hub

L’Oréal on juba enam kui sajandi pühendunud ühele ärile ja missioonile pakkuda naistele ja meestele üle maailma innovatsiooni iluvaldkonnas, kus esikohal on kvaliteet, tõhusus ja turvalisus. Seda eesmärki silmas pidades on L´Oreal olnud esindatud Lätis alates 2000. aastast ning Leedus ja Eestis alates 2003. aastast.

2017. aasta märtsis loodi L’Oréal Poland & Baltic Hub, eesmärgiga pakkuda tarbijatele parimat teenust ning teha efektiivsemalt koostööd klientidega regiooni kosmeetikaturu arendamiseks ja ümberkujundamiseks. Hub peakontor asub Varssavis ning selle harud asuvad Riias, Tallinnas ja Vilniuses, kus töötab kokku 107 inimest.

L’Oréal Poland & Baltic Hub on regiooni juhtiv ettevõte tervise- ja ilukategooriates. Firma tooteportfellis on 22 üksteist täiendavat samas erinevat kaubamärki, et vastata erinevatele tarbijaootusele. Tänu ulatuslikule koostööle oma äripartneritega, on Hub täielikult kohandunud kohalike turutingimustega. Kaubamärke juhivad osakonnad, kellel on oskused ja teadmised vastava turustuskanaliga töötamiseks, olgu selleks massturg, kaubamajad, apteegid, juuksurisalongid, margitoote jaemüük või e-kaubandus.

Lisainfo
Kontakt kandideerimisprotsessi puudutavate küsimuste korral:
fwis@attach.lv

Kontakt meediapäringute korral:
Karin Laar

Korporatiivkommunikatsiooni ja meediajuht Baltikumis
L’Oreal Poland & Baltic HUB
Karin.LAAR@loreal.com

Projekti koduleht: www.forwomeninscience.com
UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni veebileht: http://www.unesco.ee/
Eesti Teaduste Akadeemia veebileht: www.akadeemia.ee

 

 

Eesti liitub kultuuripärandit kui ressurssi väärtustava Faro konventsiooniga

NordenBladet — Valitsus kiitis täna, 25. veebruaril heaks Eesti ühinemise Euroopa Nõukogu raamkonventsiooniga. Faro konventsioon rõhutab, et kultuuripärand on ühiskonnale väärtuslik ressurss, mis on kestliku arengu loomulik osa.

„Konventsiooniga liitudes kinnitab Eesti, et kultuuripärandil on tänapäeva ühiskonnas oluline roll ja Eesti lähtub pärandipoliitika kujundamisel rahvusvahelistest põhimõtetest,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. „Kultuuripärand on selline ressurss, mis kasutamisest ainult kasvab,“ lisas Ott.

Faro konventsioon on kultuuripärandi valdkonnas uudse lähenemisega rahvusvaheline kokkulepe. Erinevalt teistest konventsioonidest ei keskendu see pärandi säilitamisele, vaid tegeleb väärtustega, mida inimesed pärandile omistavad. Tekst rõhutab, et kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik ressurss, sest lisaks kultuurilisele on sel ka keskkondlik, majanduslik ja sotsiaalne mõõde. Samuti tuuakse esile, et kultuuripärand tõstab inimeste elukvaliteeti, mitmekesistab elukeskkonda ning on loometegevuse allikas ja kestliku arengu osa.

Konventsiooni teine keskne mõte on igaühele õigus saada kultuuripärandist osa, sellega kaasnev vastutus kultuuripärandi ees on nii individuaalne kui ka kollektiivne.

Raamkonventsioon ei sea riigile konkreetseid siduvaid kohustusi, vaid on põhimõtete kogum. Riigid saavad ise valida viisi, mis sobib kõige paremini nende õiguse, põhimõtete ja praktikaga.

Konventsioon avati allkirjastamiseks Portugalis Faros 27. oktoobril 2005. aastal ja see jõustus rahvusvaheliselt 1. juunil 2011. Faro konventsiooni on ratifitseerinud 20 Euroopa Nõukogu liikmesriiki. Lisaks on kuus riiki konventsiooni allkirjastanud, kuid ei ole seda ratifitseerinud. Konventsioon jõustub Eesti suhtes kolme kuu möödumisel liitumisdokumendi hoiule andmisest Euroopa Nõukogu peasekretäri juures.

Faro konventsiooni eestikeelse teksti ja seletuskirjaga saab tutvuda siin.