NordenBladet — Soomes läbi viidud rahulolu-uuring näitab, et soomlastele meeldib elada väiksemas kohas linna lähedal. Uuringu järgi on kõige enam rahul elanikud Pirkkalas, Kauniainenis, Naantalis ja Siilinjärvil. Pirkkala asub Tampere ligidal, Kauniainen Espoo lähedal, Naantali Turu naabruses ja Siilinjärvi Kuopio kõrval.
Uuring näitab, et suuremate linnade lähedal elavad inimesed on kõige rahulolevamad, ütles Helsingin Sanomatele Tampere ülikooli teadlane Jenni Airaksinen.
Linnaelanikud on kõige rahulolevamad Seinäjoel, mis on Lõuna-Pohjanmaa maakonnakeskus. Suurematest linnadest olid elanikud kõige enam rahul Tamperes. Keskmisest parema tulemuse said ka Espoo ja Helsingi. Seevastu näiteks Vantaa ja Oulu elanike rahulolu jääb Soome keskmisele alla.
Kõige vähem on elanikud rahul Pietarsaaris, Raaseporis ja Kauhaval.
Küsitluses uuriti inimeste rahulolu eelkõige omavalitsuste pakutavate teenustega.
NordenBladet – Eile oli Purim* ja meil kodus väike pidu. Kuulasin Purim Dance Mix´i, jõin ära kaks pudelit shampust, saatsin mõned sõnumid (mida ma muidugi saatma poleks pidanud, sest mul on kombeks täis peaga targutada :D) ning osalesin oksjonil, kust sain oma tänaseks juba päris suurde maalikogusse juurde uue ilusa maali. Väga chill õhtu oli! Magasin öösel nagu nott kuni täna hommikul Ivanka Shoshana koputas kell kaheksa õlale ning teatas, et mul on aeg talle kaerahelbe putru tegema hakata. Tegin ka omletti (oi need päris õiged vabalt jooksvate maa kanade ja hanede munad on vast head!) ning kõrvale serveerisin avokaadot, peeti, marineeritud kurki ning kodujuustu.
Seejärel oli õue minek. Käsin täna lausa mitu korda jalutamas. Ilm oli imeline, päike paistis ning juba oli õhus kevadet tunda. Ootan väga, et ilm veel natuke soojemaks läheks ning jääkirme teedelt täiesti kaoks, siis läheb mul taas jalutusralli lahti. Olen seda pikisilmi oodanud. Täna tuli õhtuks kokku 5 km. See on alguseks päris hea aga eesmärk on taas iga päev vähemalt 2-3 tundi väljas värskes õhus toimetada ning ca 10-15 km kõndida. Liikumine annab väga hea enesetunde ning loomulikult on hea kehakaalule (eriti vajalik nendele, kes armastavad nagu mina iga päev kõiksugu hääd ja paremat kĂĽpsetada… haha). Täna kĂĽpsetasime koos Ivankaga minu välja mõeldud retsepti järgi imemaitsvaid, kohevaid ja mahlaseid kaneelirulle. Tõeliselt jammid! Retsepti leiad altpoolt peale pildigaleriid!
Vaja läheb:
500 g lehttaigen (Eesti Pagar)
200 g Täispiima Jogurt Muraka (Alma)
100 g Võideks (Tere)
4 spl Nisujahu (Veski Mati)
4 spl suhkrut
vaniljesuhkrut, kaneeli
Valmistamine: Sulata lehttaigen ja rulli natuke õhemaks ristküliku suuruseks plaadiks. Sulata või ja sega sisse jahu, suhkur, vaniljesuhkur ja kaneel (kaneeli lisa ohtralt!) ning määri taignale. Järgmise kihina määri taignale jogurt ning keera taigen rulli ning lõika u 2cm suurusteks tükkideks. Küpseta ahjus 200 kraadi juures kuni saiad on kuldpruunid.
Head isu!
Kallistan!
_____________________________________________ * Purimi on juudi püha, mida tähistatakse 14. adaril.
LĂĽhidalt Purimist: Megillah e. Esther´i raamat jutustab, kuidas kaks inimest kasutasid oma J-malalt saadud ande – Esther ilu ja Mordechai tarkust – J-mala rahva päästmiseks. Kui õel valitseja Haaman keelitas Pärsia kuningas Ahasuerust juutide hävitamisele, siis kuninganna Esther ja ta onu Mordechai mõtlesid välja kavala plaani, kuidas õel plaan nurjata. Vandenõu aeti nurja ja Haaman poodi ĂĽles. Seda lugu loetakse/jutustatakse igal Purimil. SĂĽnagoogides loetakse ette kogu Eshtri raamat nii Purimi õhtul kui Purimi päeval. Vastavalt juutide seadusele ja traditsioonidele on Purim pidutsemise aeg. See on ainuke päev aastas, kus on käsk juua, et kustutada ära mälestus kurjast Haamanist. Iga kord, kui megila (Esthri rullraamatu) lugemise ajal nimetatakse Haamani nime, raputavad lapsed mĂĽra tekitavaid käristeid ja täiskasvanud põrutavad jalaga vastu maad. Lastel on seljas karnevalikostĂĽĂĽmid, kantakse maske ja tavaks on viia sõpradele, haigetele ja vaestele kingiks toitu ja maiustusi. Oma osa on seal ka toidul: traditsioon on sĂĽĂĽa kolmnurkseid pirukaid – Hamantasheneid.
Loe lisakas: * Kolm palvet, mida enne Megillahi (Esther´i raamatu) lugemist öeldakse. * Shoshanat Yaakov “The rose of Jacob” (Purimi hĂĽmn) * Purimi kĂĽpsiste (Hamantashen) retsept * Purimi videod lastele
NordenBladet — Tartu Ülikooli teadlased kutsuvad 370 koroonaviirushaiguse läbi põdenud inimest jälgimisuuringusse, et hinnata haiguse kulu tõsiduse ja tagajärgedega seotud tegureid. Uuringusse kaasatakse suurima koroonasse nakatunute arvuga perearstikeskuste patsiendid Tallinnas, Saaremaal ja Tartus.
Tartu Ülikooli epidemioloogia professor, uuringu „COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis“ juht Anneli Uusküla ütles, et kuna arstidel puudub varasem kogemus COVID-19 kaugtagajärgede ja võimaliku pikaajalise mõjuga inimesele, tuleb vajalikku tõendusmaterjali koguda pandeemia kestel.
Nii alustavad Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased koostöös Tallinna, Saaremaa ja Tartu perearstikeskustega jälgimisuuringut, mille eesmärk on analüüsida Eestis süsteemselt koroonaviirusega nakatumise, haiguse raskusastmete ja immuunvastusega seotud tegureid ning nakkuse tervisetagajärgi. Uuringu käigus soovitakse tuvastada ka geneetilisi markereid, mis on seotud COVID-19 põdemise raskusastme ja tüsistuste tekkimisega.
Uuritavate kaasamine
Vabatahtlikke patsiente hakkavad uuringusse kutsuma perearstid. „Teeme koostööd perearstikeskustega, kus on kõige rohkem koroonapatsiente, sest nii nagu koroonajuhud ei ole jaotunud perearstide vahel võrdselt, ei jaotu ka meie uuringu patsiendid võrdselt,“ ütles Uusküla.
Uuringus osalejalt küsitakse haigestumisega seotud tervisekäitumise kohta, nt kas ta suitsetab, aga ka üldise terviseseisundi, sh vaimse tervise kohta. Samuti palutakse vastata küsimustele, mis puudutavad töist ja eraelulist suhtlust ja liikuvust, sh enne nakatumise oletatavat aega. Immunoloogilisteks ja geneetilisteks analüüsideks võetakse veenivere- ja süljeproov.
Uuringu käigus tuleb osalejatel käia kaks korda arsti juures: esmasvisiidil esimesel sobival ajal veebruarist aprillini ja järelvisiidil kuus kuud hiljem. „Me ei tea, kui kaua sümptomid pärast COVID-19 põdemist püsivad ja millised need on, ega ka seda, kas sellel haigusel on kaugtagajärgi inimese tervisele. Seetõttu on oluline käia kahel visiidil, et saaksime uuringut kuue kuu möödudes korrata,“ tõdes Uusküla.
COVID-19 on uus haigus ja uuringus osalejatel on võimalus aidata kaasa selle tundmaõppimisele. Uusküla avaldas lootust, et koroona läbi põdenud inimesed on aktiivsed uuringus osalema, olenemata sellest, kas neid on ravitud haiglas või nad on olnud kodusel ravil. „Tänu neile saame ülevaate, kes on COVID-19 raskest kulust enam ohustatud ning millist abi ja hoolt võib vajada inimene, kes on koroonaviirushaiguse läbi põdenud.“
Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee. Uuringumeeskonda kuuluvad Tartu Ülikooli nelja instituudi teadlased, perearstid ja arst-residendid. Kogutud andmeid analüüsivad peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi töötajad, kes on selleks saanud põhjaliku väljaõppe.
Uurimistööd rahastatakse Eesti Teadusagentuuri toel Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest RITA1 projekti raames.
Lisateave: Anneli UuskĂĽla
Tartu Ăślikooli epidemioloogia professor, uuringu juht
518 3552
anneli.uuskula@ut.ee
NordenBladet — Riik kuulutas teist korda välja hanke, et kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi. Eesmärk on vabatahtlike abiga toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul kõrvalabi, tuge või seltsi.
Hankega leitav partner hakkab rakendama etteantud koostöömudelit üle-eestiliselt, sealhulgas tuleb kokku kaasata vähemalt 60 kohalikku omavalitsust, igast maakonnast tuleb kaasata vähemalt üks kohalik omavalitsus ja igast kaasatud omavalitsuses saab abi vähemalt 30 inimest koostöös kohalike omavalitsustega ja teiste partneritega.
„Vabatahtlik sotsiaaltöö pärineb heaoluriikidest 1970-ndatest ning sellel on kogu sotsiaaltöö teoreetilistes käsitlustes oma kindel koht. Eestis on vabatahtlikku sotsiaaltööd, mis on osa kogukondlikust sotsiaaltööst küll rakendatud, kuid selleks jäetud loomata riigi vastutus sobiva õigusruumi ja finantstoetusega. Tänaseks ei saa öelda, et takistuseks oleks õigusruum, küll aga rahalised vahendid, mida käimas oleva hanke kaudu püüame leevendada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Ministri sõnul on kohalikul tasandil sotsiaalteenuste pakkumine ja kättesaadavus Eestis jätkuvalt ebaühtlane, näiteks ei pruugi kohaliku omavalitsuse korraldatav koduteenus katta ära heakorra töid, akende pesu või pisiremonti ega ka teenuse saaja sotsiaalseid vajadusi, näiteks suhtlemist.“
Aastatel 2018 – 2020 viis sotsiaalministeerium koostöös MTÜga Eesti Külaliikumine Kodukant ellu katseprojekti, mille eesmärk oli välja töötada üle-eestiliseks rakendamiseks sobiv koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks ja rakendamiseks hoolekandes. Koostöömudeli loomises osales kokku 12 maakonnas ja 43 kohalikus omavalitsuses, vabatahtlikud pakkusid tuge ligi 680 abivajajale enam kui 21 600 tundi.
Projekt kinnitas, et vabatahtlike süsteemne kaasamine hoolekande valdkonnas on täna veel uudne lähenemisviis. Samas on tänaseks loodud tugevad eeldused – olemas koolitatud vabatahtlikud, kes soovivad jätkata, ning huvi nii seltside, sotsiaaltöötajate, hoolekande- ja tervishoiuasutuste kui ka abivajajate endi poolt.
„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ lisas Riisalo. „Oluline on silmas pidada, et vabatahtlike panus saab pakkuda lisatuge ametlikele sotsiaalteenustele, kuid ei saa asendada ametlikke sotsiaalteenuseid.“
Hanget rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest. Hankega rahastatakse projekti üle-eestilist koordineerimist ja rakendamist vähemalt neljas piirkonnas, sealhulgas koordinaatorite töötasusid ning vabatahtlike toetavaid tegevusi ja koolitusi.
Hanke eeldatav maksumus on ca üks miljon eurot. Elluviimise periood on 26 kuud alates hankelepingu sõlmimisest.
Täpsemate tingimustega on teil võimalik tutvuda siin.
NordenBladet —Maaeluminister Urmas Kruuse ja kantsler Tiina Saron andsid Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 103. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle 2 ministeeriumi kuldset ja 15 hõbedast teenetemärki.
Maaeluminister ja kantsler tänasid aktusel inimesi, kes on andnud silmapaistva panuse põllumajanduse ja maaelu valdkondade edendamisse. Kõiki teenetemärgi kavalere iseloomustab pikk kogemus neis valdkondades. „Suur kogemuste pagas ja teadmised on need märksõnad, millega saab iseloomustada tänaseid teenetemärkide saajaid. Neid inimesi iseloomustab ka jäägitu pühendumus oma kutsele, mis teeb nad silmapaistvaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Täna tunnustatute hulgas on pika staažiga teadlasi ja oma valdkonna spetsialiste, kes on andnud olulise panuse põllumajanduse ja maaelu arengusse, toiduainesektori ja mahevaldkonna eestvedajaid ja teavitajaid. Teie tööd on märgatud ja me hindame seda väga.“
„Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab parimaid karjakasvatajaid aastast 2000 eesmärgiga tõsta esile põllumajanduse kõige keerulisemas valdkonnas tegutsejaid. Selle aasta võitjad on oma pikaajalise tööga arendanud eeskujulikuks oma ettevõtte loomakasvatuse ja nad panustavad ka kohaliku piirkonna arengusse,” sõnas sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. 2020. a parim piimakarjakasvataja on Tiit Niilo (Nopri talu) ja parim lihaveisekarjakasvataja on Mariliis Vahar (Ohtla Lihaveis OĂś).
Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Tänavu anti üle 2 kuldset ja 15 hõbedast teenetemärki.
