Eesti: Tartu Ülikooli teadlased asuvad uurima koroona pikaajalist mõju

NordenBladet — Tartu Ülikooli teadlased kutsuvad 370 koroonaviirushaiguse läbi põdenud inimest jälgimisuuringusse, et hinnata haiguse kulu tõsiduse ja tagajärgedega seotud tegureid. Uuringusse kaasatakse suurima koroonasse nakatunute arvuga perearstikeskuste patsiendid Tallinnas, Saaremaal ja Tartus.

Tartu Ülikooli epidemioloogia professor, uuringu „COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis“ juht Anneli Uusküla ütles, et kuna arstidel puudub varasem kogemus COVID-19 kaugtagajärgede ja võimaliku pikaajalise mõjuga inimesele, tuleb vajalikku tõendusmaterjali koguda pandeemia kestel.

Nii alustavad Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased koostöös Tallinna, Saaremaa ja Tartu perearstikeskustega jälgimisuuringut, mille eesmärk on analüüsida Eestis süsteemselt koroonaviirusega nakatumise, haiguse raskusastmete ja immuunvastusega seotud tegureid ning nakkuse tervisetagajärgi. Uuringu käigus soovitakse tuvastada ka geneetilisi markereid, mis on seotud COVID-19 põdemise raskusastme ja tüsistuste tekkimisega.

Uuritavate kaasamine

Vabatahtlikke patsiente hakkavad uuringusse kutsuma perearstid. „Teeme koostööd perearstikeskustega, kus on kõige rohkem koroonapatsiente, sest nii nagu koroonajuhud ei ole jaotunud perearstide vahel võrdselt, ei jaotu ka meie uuringu patsiendid võrdselt,“ ütles Uusküla.

Uuringus osalejalt küsitakse haigestumisega seotud tervisekäitumise kohta, nt kas ta suitsetab, aga ka üldise terviseseisundi, sh vaimse tervise kohta. Samuti palutakse vastata küsimustele, mis puudutavad töist ja eraelulist suhtlust ja liikuvust, sh enne nakatumise oletatavat aega. Immunoloogilisteks ja geneetilisteks analüüsideks võetakse veenivere- ja süljeproov.

Uuringu käigus tuleb osalejatel käia kaks korda arsti juures: esmasvisiidil esimesel sobival ajal veebruarist aprillini ja järelvisiidil kuus kuud hiljem. „Me ei tea, kui kaua sümptomid pärast COVID-19 põdemist püsivad ja millised need on, ega ka seda, kas sellel haigusel on kaugtagajärgi inimese tervisele. Seetõttu on oluline käia kahel visiidil, et saaksime uuringut kuue kuu möödudes korrata,“ tõdes Uusküla.

COVID-19 on uus haigus ja uuringus osalejatel on võimalus aidata kaasa selle tundmaõppimisele. Uusküla avaldas lootust, et koroona läbi põdenud inimesed on aktiivsed uuringus osalema, olenemata sellest, kas neid on ravitud haiglas või nad on olnud kodusel ravil. „Tänu neile saame ülevaate, kes on COVID-19 raskest kulust enam ohustatud ning millist abi ja hoolt võib vajada inimene, kes on koroonaviirushaiguse läbi põdenud.“

Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee. Uuringumeeskonda kuuluvad Tartu Ülikooli nelja instituudi teadlased, perearstid ja arst-residendid. Kogutud andmeid analüüsivad peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi töötajad, kes on selleks saanud põhjaliku väljaõppe.

Uurimistööd rahastatakse Eesti Teadusagentuuri toel Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest RITA1 projekti raames.

Lisateave:
Anneli Uusküla
Tartu Ülikooli epidemioloogia professor, uuringu juht
518 3552
anneli.uuskula@ut.ee

 


Tags assigned to this article:
Eestiteadusteadusinfoteadusuudised

Reklaam:




Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2021 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service