NordenBladet — Riik kuulutas teist korda välja hanke, et kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi. Eesmärk on vabatahtlike abiga toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul kõrvalabi, tuge või seltsi.
Hankega leitav partner hakkab rakendama etteantud koostöömudelit üle-eestiliselt, sealhulgas tuleb kokku kaasata vähemalt 60 kohalikku omavalitsust, igast maakonnast tuleb kaasata vähemalt üks kohalik omavalitsus ja igast kaasatud omavalitsuses saab abi vähemalt 30 inimest koostöös kohalike omavalitsustega ja teiste partneritega.
„Vabatahtlik sotsiaaltöö pärineb heaoluriikidest 1970-ndatest ning sellel on kogu sotsiaaltöö teoreetilistes käsitlustes oma kindel koht. Eestis on vabatahtlikku sotsiaaltööd, mis on osa kogukondlikust sotsiaaltööst küll rakendatud, kuid selleks jäetud loomata riigi vastutus sobiva õigusruumi ja finantstoetusega. Tänaseks ei saa öelda, et takistuseks oleks õigusruum, küll aga rahalised vahendid, mida käimas oleva hanke kaudu püüame leevendada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Ministri sõnul on kohalikul tasandil sotsiaalteenuste pakkumine ja kättesaadavus Eestis jätkuvalt ebaühtlane, näiteks ei pruugi kohaliku omavalitsuse korraldatav koduteenus katta ära heakorra töid, akende pesu või pisiremonti ega ka teenuse saaja sotsiaalseid vajadusi, näiteks suhtlemist.“
Aastatel 2018 – 2020 viis sotsiaalministeerium koostöös MTÜga Eesti Külaliikumine Kodukant ellu katseprojekti, mille eesmärk oli välja töötada üle-eestiliseks rakendamiseks sobiv koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks ja rakendamiseks hoolekandes. Koostöömudeli loomises osales kokku 12 maakonnas ja 43 kohalikus omavalitsuses, vabatahtlikud pakkusid tuge ligi 680 abivajajale enam kui 21 600 tundi.
Projekt kinnitas, et vabatahtlike süsteemne kaasamine hoolekande valdkonnas on täna veel uudne lähenemisviis. Samas on tänaseks loodud tugevad eeldused – olemas koolitatud vabatahtlikud, kes soovivad jätkata, ning huvi nii seltside, sotsiaaltöötajate, hoolekande- ja tervishoiuasutuste kui ka abivajajate endi poolt.
„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ lisas Riisalo. „Oluline on silmas pidada, et vabatahtlike panus saab pakkuda lisatuge ametlikele sotsiaalteenustele, kuid ei saa asendada ametlikke sotsiaalteenuseid.“
Hanget rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest. Hankega rahastatakse projekti üle-eestilist koordineerimist ja rakendamist vähemalt neljas piirkonnas, sealhulgas koordinaatorite töötasusid ning vabatahtlike toetavaid tegevusi ja koolitusi.
Hanke eeldatav maksumus on ca üks miljon eurot. Elluviimise periood on 26 kuud alates hankelepingu sõlmimisest.
Täpsemate tingimustega on teil võimalik tutvuda siin.