NordenBladet – Taani printsess pälvis tunnustust: 29. septembril andis Taani toidupoodide ühendus De Samvirkende Købmænd printsess Marie’le auhinna toiduraiskamise vältimisele suunatud teavitustöö eest.
Taanis on 29. september kuulutatud ka toiduraiskamise vältimise päevaks.
Organisatsioon andis sellist auhinda välja kolmandat korda. Auhinnaga pärjatakse inimest, kes on teinud tähelepanuväärset tööd toiduraiskamise vastases võitluses.
Kuna probleem on väga tõsine üle kogu maailma, on loodud organisatsioon Stop Wasting Food Movement, mis asub Taanis.
Organisatsiooni hinnangul aitab toidu kokkuhoid vähendada inimeste ökoloogilist jalajälge, säästa vähenevaid loodusressursse, aega ja raha. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust olukorras, kus maailmas iga 9. inimene kannatab nälja all.
Maailmas elab üle 7 miljardi inimese, kellest ligi 925 miljonit seisab silmitsi toidupuudusega. Iga aasta visatakse minema lausa 1,3 miljardit tonni toitu, mis on piisav, et toita 3 miljardit inimest.
Umbes kolmandik maailmas toodetavast toidust rikneb või visatakse ära.
Kahjulikku mõju keskkonnale näitab ka fakt, et toidukadu ja raiskamine viib ligi 4,4 gigatonni kasvuhoonegaaside tekkeni. Kui panna see number riikide mastaapi, siis ainult Hiina ja USA tekitavad rohkem kasvuhoonegaase.
Toidukadu ja raiskamine tekitab väga suurt rahalist kahju: iga-aastaselt kaotavad selle tõttu tööstusriigid ligikaudu 680 miljardit dollarit ja arengumaad 310 miljardit dollarit.
Kõige rohkem läheb raisuks puu- ja juurvilju.
Järgmine kordi poodi minnes mõelgem oma ostud läbi ja suhtugem toitu lugupidavalt! Meist kõigist sõltub meie ja ümbritseva keskkonna heaolu ja tulevik.
NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon tutvub tänasel avalikul istungil Riigikontrolli kontrolliaruandega E-residentsuse programmi tulemuslikkusest ning saab lühiülevaate maaelu edendamiseks rakendatavate kriisimeetmete elluviimisest.
Komisjoni esimees Jürgen Ligi ütles, et ettevõtluse edendamiseks loodud digi-ID programmi tulusust Eestile on hinnatud väga erinevalt. Tema sõnul soovib komisjon saada selgust, kui palju on selle põhjuseks otsese ja kaudse hinnangu ning soovi ja tegelikkuse vahe.
Riigikontrolli kontrolliaruandest „E-residentsuse programmi tulemuslikkus“ selgus, et e-residentsuse programmi tulud ületavad kulusid ligi 10 miljoni euro võrra, kuid programmi kaudu saadav tulu sõltub väikesest hulgast ettevõtetest. Nimelt pärineb 95 protsenti tuludest kuuelt protsendilt ettevõtetelt.
Eesti on e-residentsuse programmi esimese viie aasta jooksul andnud elektroonilise dokumendi (digi-ID) ca 63 000 välismaalasele 174 riigist. Digi-ID võimaldab neil kasutada Eesti avalikke e-teenuseid ja luua ettevõte, kuid aruanne näitab probleemina, et e-residendi digi-ID on välja andnud ka välismaalastele, kellel on välisriigis kehtiv kriminaalkaristus.
Istungile on kutsutud on väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem, siseminister Mart Helme, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, Maksu- ja Tolliameti ning Riigikontrolli esindajad.
Teise teemana käsitleb komisjon oma istungil Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) rakendatavate kriisimeetmete elluviimist. Komisjoni küsimustele on kutsutud vastama maaeluminister Arvo Aller ja Riigikontrolli esindajad.
Ligi sõnul on Riigikogu eksitatud MESi lisaraha kasutamise põhjendustega ja olukord ei vasta sellele, mis oli koroona-lisaeelarve püstitatud eesmärk. „Piirangute ja likviidsuse probleemi leevendamise asemel on taotletud muud, aga nii ei tohiks täitevvõim parlamendilt raha küsida,“ ütles Ligi.
Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.
NordenBladet —Eesti maapõues leidub mitmeid hinnalisi maavarasid, mida polnud seni põhjalikumalt uuritud, kuid mille järele maailmaturul nõudlus üha kasvab. Eesti Teadusagentuuri tellitud uuring heidab uut valgust nii neile loodusvaradele kui nende võimaliku kasutusega kaasnevale sotsiaal-majanduslikule mõjule.
Rakendusuuringu viisid läbi Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli teadlased koostöös Eesti Geoloogiateenistusega. Uuring hõlmas nii tulevikumaavarasid (haruldased muldmetallid ja fosforiit) kui ka juba kasutuses ressursside (nt turvas) innovaatilisi kasutusvõimalusi. Samuti oli vaatluse all põlevkivitööstuses tekkiva aheraine ja tuha kaasaegsemad väärindamise võimalused. Tallinn-Helsingi tunneli rajamise soovidest tulenevalt uuriti ka Eesti põhjaranniku Ediacara liivakivi kui ehituskeskkonda. Tulemuseks on analüüs, mis kaardistab Eesti maapõueressursside kasutamisplaanide tupikteed ja arenguvõimalused.
Teejuht targaks poliitikakujundamiseks
Uuringukonsortsiumi juht, Tartu Ülikooli geoloogia juhtivteadur Leho Ainsaar tõdes, et teadmised nii maavarade kasutamise tehnoloogiatest, sellega seotud keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikest probleemidest kui ka kasulikest ressurssidest üldse on maailmas paarikümne aastaga väga palju edasi arenenud. „Antud uuringuteseeria oli üle aastakümnete esimene suuremahuline teaduslik Eesti maapõueressursside rakendusuuring. Osalistele oli suur väljakutse uuringute väga lai haare – katta tuli geoloogilised kompleksid ja nendes leiduvad ressursid kristalsest aluskorrast pinnakatte ning tööstusjäätmeteni. Tulemuseks on päris hea vahejaam, kust on võimalik edasi minna erineva detailsusega praktiliste ülesannete lahendamisega,“ selgitas Ainsaar.
Valminud uuringu tulemused on oluline lähtematerjal valdkonna poliitika kujundamisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja Keskkonnaministeeriumis. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maapõueressursside valdkonna juhi Ene Jürjensi sõnul võimaldavad kohaliku ressursi väärindamise uuringud langetada riigi majanduselu puudutavates küsimustes senisest pädevamaid otsuseid ja vähendada riske. „Maapõueressursside teadusuuringud on riiklikul tasemel taaskäivitunud pärast väga pikka lünka. Teaduspõhine teadmine annab julgust, et tulevikus tehtavad valdkonnapoliitilised valikud on õiged. Eriti hea meel on selle üle, et seekord on teadlased sõnastanud soovitused, millises suunas ja kuidas edasi liikuda, millised suunad on perspektiivikamad ja millised veel mitte,“ selgitas Jürjens.
Uuring „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“ vältas kolm aastat ning läks maksma 1 257 000 eurot. Selle kulud kattis Eesti Teadusagentuur riigi strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamise programmi RITA kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.
Lühiülevaade olulisematest tulemustest:
Haruldased muldmetallid ja turvas
Eesti maapõues leidub küll mitmeid tehnoloogilises mõttes võtmetähtsusega metalle, sealhulgas rohetehnoloogiates vajalikke nn akumetalle ja haruldasi muldmetalle, kuid tänaste teadmiste ja tehnoloogiate juures pole võimalik neid veel kasutusse võtta. Sama võib öelda Euroopas kriitilise tähtsusega toormaterjalide nimekirja kantud fosforiidi kohta, mille kaasaegsemaid rikastusmeetodeid uuringu käigus analüüsiti. Mõlemad suunad vajavad täiendavat uurimist.
Käegakatsutavamad tulemused selgusid seni vähe kasutatud hästilagunenud turba innovaatilise rakenduse vallas. Laboritingimustes turbast toodetud aktiivsüsi sobiks näiteks superkondensaatorites kasutamiseks ja võiks olla tootmistehnoloogia väljaarendamisel kõrgelt hinnatud ning maailmaturul konkurentsivõimeline ressurss.
Põlevkivijäätmete kasutuselevõtt
Eesti põlevkivitööstusest ohtralt tekkiv põlevkivituhk ja aheraine sobiks kasutuseks teedeehituses ja nõrkade savipinnaste tugevdamiseks, samuti ehitusmaterjalide tootmisel ja põllumajanduses. Sellest mägedesse ladustatavast materjalist leiab kasutust praegu väike osa. Paraku on üha ökonoomsemaks muutunud põlevkivitööstuse uusimate jäätmete sideainelised omadused pigem madalad, mistõttu ei pruugi need jätkuvalt ilma lisatöötluseta laialdast kasutust leida. Teadlased analüüsisid ladustatavate jäätmete omadusi ning pakkusid välja võimalusi nende töötlemiseks ja kasutamiseks.
Tallinn-Helsingi tunneli rajamise väljavaated
Tallinn-Helsingi raudteetunneli ehitamise plaanidest ajendatult uurisid teadlased põhjaranniku Ediacara liivakivi läbindamise võimalusi. Teadlased nentisid ülesande keerukust ja täiendavate uuringute vajadust. Näiteks võib tunneli rajamine mõjutada Viimsi poolsaare põhjavee seisundit, pidurdades magevee jõudmist rannikuäärsetesse puurkaevudesse ning soodustades soolase merevee sissetungi.
Lisainfo:
Leho Ainsaar, konsortsiumi juht, Tartu Ülikooli geoloogia juhtivteadur, telefon 509 8624, leho.ainsaar@ut.ee
Ene Jürjens, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 625 6327, ene.jurjens@mkm.ee
Liina Eek, RITA programmi juht, Eesti Teadusagentuur, telefon 731 7383, 5300 1912, liina.eek@etag.ee
NordenBladet — Põhja- ja Baltimaade kultuuriministrid on otsustanud kultuuri mobiilsusprogrammi jätkata ka aastail 2021–2023. Programm on kolmeosaline ning hõlmab mobiilsuse, võrgustumise ja kogukonnakeskuste rahastamist. Programmi eesmärk on jagada teadmisi, vahetada kontakte ning suurendada huvi Põhja- ja Baltimaade kunsti ja kultuuri vastu.
Põhja- ja Baltimaad on kultuuri edendavat koostööd teinud veidi üle kümne aasta. Oma otsuse teatavaks tegemise eel kirjeldasid Balti kultuuriministrid viise, kuidas programm on seni kasulik olnud: see on aidanud elukutselistel kultuurivaldkonna praktikutel luua sidemeid Põhjamaade ekspertidega, pannud aluse koostöösuhetele ning võimaldanud vahetada kogemusi ja viia ellu eri kultuuriprojekte.
„Viimastel kümnenditel on Põhja- ja Baltimaade koostöö nii institutsioonilisel kui ka rohujuure tasandil laienenud ning süvenenud. Kultuurisektoril on olnud selles keskne roll. Kultuurivallas kogemuste jagamine ja koostöö tegemine on parim viis meie riike lähendada. Just seetõttu on meil väga hea meel, et mobiilsusprogrammi pikendati,“ selgitas Stefan Eriksson, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Läti esinduse juht.
Põhja- ja Baltimaade mobiilsusprogrammi eelarve 2020. aastal on ligikaudu 1,8 miljonit eurot. Programmi viib ellu Põhjamaade Kultuuripunkt Ola Kellgreni juhtimisel.
Ka Kellgrenil on programmi jätkumise üle hea meel: „See on üks olulisimaid Põhjamaade Ministrite Nõukogu pakutavaid toetusmeetmeid, sest see on mõeldud elukutselistele loomeisikutele ning see tugevdab ja edendab Põhja- ja Baltimaade koostööd.“
Mobiilsusrahastuse eksperdirühma juht kirjanik Helle Thede Johansen leiab, et mobiilsusprogrammi mõju on laiem ega puuduta üksnes neid, kes selle tulemusel toetust saavad. Programm võimaldab gröönimaalastel õppida tundma leedu pärimusmuusikat, fääri autoritel osaleda Ölandil saartekirjanduse seminaris ning Põhja- ja Baltimaade visuaalkunstnikel luua Islandil koos uusi teoseid ja avada neist näitus.
„Kunst ja kultuur hoiavad justkui liimina Põhja- ja Baltimaid koos ning aitavad meil saavutada oma eesmärgi olla maailma kõige säästlikum ja lõimunum piirkond. Koroonaviiruse pandeemia on kunsti- ja kultuuripraktikute arenguvõimalusi viimastel kuudel tunduvalt piiranud ning selle tagajärjel on märkimisväärselt kahanenud ka nende sissetulek. Tänu Põhja- ja Baltimaade mobiilsusprogrammile saavad kunstnikud aidata luua Põhjamaade piirkonna tulevikku ning kirjutada end ajalukku,“ kirjeldas Helle Thede Johansen.
2020. aastal on avatud veel kaks taotlusperioodi: lühiajalised koostöövõrgud (avatud kuni 9. oktoobrini) ja mobiilsus (avatud kuni 19. oktoobrini).
NordenBladet —Uurimisretkel osalevad TalTechi, Tartu ja Tallinna ülikoolide teadlased, Eesti Maaülikool annab neile kaasa analüüsiks vajalikud mõõteriistad. TalTechi mereteadlase Urmas Raudsepa sõnul on uurimistöö eesmärgiks välja selgitada, kui suurele alale võib veel areneda hapnikuvaegus Läänemeres ja mida toob see kaasa mere ökosüsteemile.
Meresüsteemide instituudi professor Raudsepp ütles: „Surnud tsoonid on hapnikuvaesed piirkonnad meres, mis ei soodusta seal elusorganismide olemasolu. Varasemad uuringud on näidanud, et surnud tsoonid katavad Läänemeres 60 000 – 80 000 km2 suuruse ala. Väga üldiselt võib öelda, et Läänemere piirkonnad, mis on sügavamad kui 80 m, on surnud tsoonid. Loomulikult ei puuduta see Botnia lahte. Samas ei ole selge, kui suurele geograafilisele alale võib hapnikuvaegus levida. Tugev kihistumine 60-80 m sügavusel paneb kaane peale hapniku juurdepääsule mere ülemistest veekihtidest.“
Raudsepp lisas: „Samuti aitavad hapnikuvaeguse tekkele kaasa sügavate veekihtide bakterid, mis orgaanilist ainet lagundades tarbivad ära sealses vees niigi vähese hapniku. Meie hüpotees on, et aastaringselt surnud tsoonide ala Läänemeres ei suurene, laieneda võivad hooajalised ja episoodilise hapnikuvaegusega alad. Käesolev uurimistöö annab olulise sisendi otsustajatele näidates, millised meetmed võivad ära hoida Läänemere surnud tsoonide edasise laienemise, ja mis sõltub paraku ainult looduslikest faktoritest.“
Teadlastel on plaanis mõõta soolsust, temperatuuri ja hapnikku, võtta veeproove, samuti analüüsida põhjasette abil merefloora ja -fauna levikut ning liigirikkust.
Teadlastel on plaanis keskenduda Läänemere osale, mis on sügavam kui 60 meetrit ja kus esinevad püsivad ja hooajalised hapnikuvaesed alad.
Tehnikaülikooli teadlased analüüsivad seoseid veesamba kihistumise ja surnud tsoonide vahel ning setete keemilist koostist.
Tartu Ülikooli teadlaste panuseks on välja selgitada toitainete varieerumine hapnikutingimuste ruumilisel muutumisel ning vastata küsimusele, kas ja milline on merepõhja elustik hapnikuvaeguse piirialadel.
Tallinna Ülikooli teadlaste ülesandeks on kaardistada bakterplanktoni kooslused püsivalt hapnikuvaestes tingimustes ning DNA-analüüsi põhjal teha kindlaks nende bakterplanktoni koosluste fülogeneetiline koosseis ja selle ruumiline dünaamika.
Paar aastat tagasi avaldasid Soome teadlased põhjaliku uurimistöö, leides, et keset Läänemerd asuv surnud tsoon on suurim omataoline maailmas.
