Reklaam:

Eesti: Riik sai üle aastakümnete uut infot maapõueressursside kasutusvõimaluste kohta

NordenBladet — Eesti maapõues leidub mitmeid hinnalisi maavarasid, mida polnud seni põhjalikumalt uuritud, kuid mille järele maailmaturul nõudlus üha kasvab. Eesti Teadusagentuuri tellitud uuring heidab uut valgust nii neile loodusvaradele kui nende võimaliku kasutusega kaasnevale sotsiaal-majanduslikule mõjule.

Rakendusuuringu viisid läbi Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli teadlased koostöös Eesti Geoloogiateenistusega. Uuring hõlmas nii tulevikumaavarasid (haruldased muldmetallid ja fosforiit) kui ka juba kasutuses ressursside (nt turvas) innovaatilisi kasutusvõimalusi. Samuti oli vaatluse all põlevkivitööstuses tekkiva aheraine ja tuha kaasaegsemad väärindamise võimalused. Tallinn-Helsingi tunneli rajamise soovidest tulenevalt uuriti ka Eesti põhjaranniku Ediacara liivakivi kui ehituskeskkonda. Tulemuseks on analüüs, mis kaardistab Eesti maapõueressursside kasutamisplaanide tupikteed ja arenguvõimalused.

Teejuht targaks poliitikakujundamiseks

Uuringukonsortsiumi juht, Tartu Ülikooli geoloogia juhtivteadur Leho Ainsaar tõdes, et  teadmised nii maavarade kasutamise tehnoloogiatest, sellega seotud keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikest probleemidest kui ka kasulikest ressurssidest üldse on maailmas paarikümne aastaga väga palju edasi arenenud. „Antud uuringuteseeria oli üle aastakümnete esimene suuremahuline teaduslik Eesti maapõueressursside rakendusuuring. Osalistele oli suur väljakutse uuringute väga lai haare – katta tuli geoloogilised kompleksid ja nendes leiduvad ressursid kristalsest aluskorrast pinnakatte ning tööstusjäätmeteni. Tulemuseks on päris hea vahejaam, kust on võimalik edasi minna erineva detailsusega praktiliste ülesannete lahendamisega,“ selgitas Ainsaar.

Valminud uuringu tulemused on oluline lähtematerjal valdkonna poliitika kujundamisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja Keskkonnaministeeriumis.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maapõueressursside valdkonna juhi Ene Jürjensi sõnul võimaldavad kohaliku ressursi väärindamise uuringud langetada riigi majanduselu puudutavates küsimustes senisest pädevamaid otsuseid ja vähendada riske. „Maapõueressursside teadusuuringud on riiklikul tasemel taaskäivitunud pärast väga pikka lünka. Teaduspõhine teadmine annab julgust, et tulevikus tehtavad valdkonnapoliitilised valikud on õiged. Eriti hea meel on selle üle, et seekord on teadlased sõnastanud soovitused, millises suunas ja kuidas edasi liikuda, millised suunad on perspektiivikamad ja millised veel mitte,“ selgitas Jürjens.

Uuring „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“ vältas kolm aastat ning läks maksma 1 257 000 eurot. Selle kulud kattis Eesti Teadusagentuur riigi strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamise programmi RITA  kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.

Lühiülevaade olulisematest tulemustest:

Haruldased muldmetallid ja turvas

Eesti maapõues leidub küll mitmeid tehnoloogilises mõttes võtmetähtsusega metalle, sealhulgas rohetehnoloogiates vajalikke nn akumetalle ja haruldasi muldmetalle, kuid tänaste teadmiste ja tehnoloogiate juures pole võimalik neid veel kasutusse võtta. Sama võib öelda Euroopas kriitilise tähtsusega toormaterjalide nimekirja kantud fosforiidi kohta, mille kaasaegsemaid rikastusmeetodeid uuringu käigus analüüsiti. Mõlemad suunad vajavad täiendavat uurimist.

Käegakatsutavamad tulemused selgusid seni vähe kasutatud hästilagunenud turba innovaatilise rakenduse vallas. Laboritingimustes turbast toodetud aktiivsüsi sobiks näiteks superkondensaatorites kasutamiseks ja võiks olla tootmistehnoloogia väljaarendamisel kõrgelt hinnatud ning maailmaturul konkurentsivõimeline ressurss.

Põlevkivijäätmete kasutuselevõtt

Eesti põlevkivitööstusest ohtralt tekkiv põlevkivituhk ja aheraine sobiks kasutuseks teedeehituses ja nõrkade savipinnaste tugevdamiseks, samuti ehitusmaterjalide tootmisel ja põllumajanduses. Sellest mägedesse ladustatavast materjalist leiab kasutust praegu väike osa.  Paraku on üha ökonoomsemaks muutunud põlevkivitööstuse uusimate jäätmete sideainelised omadused pigem madalad, mistõttu ei pruugi need jätkuvalt ilma lisatöötluseta laialdast kasutust leida. Teadlased analüüsisid ladustatavate jäätmete omadusi ning pakkusid välja võimalusi nende töötlemiseks ja kasutamiseks.

Tallinn-Helsingi tunneli rajamise väljavaated

Tallinn-Helsingi raudteetunneli ehitamise plaanidest ajendatult uurisid teadlased põhjaranniku Ediacara liivakivi läbindamise võimalusi. Teadlased nentisid ülesande keerukust ja täiendavate uuringute vajadust. Näiteks võib tunneli rajamine mõjutada Viimsi poolsaare põhjavee seisundit, pidurdades magevee jõudmist rannikuäärsetesse puurkaevudesse ning soodustades soolase merevee sissetungi.

Lisainfo:

Leho Ainsaar, konsortsiumi juht, Tartu Ülikooli geoloogia juhtivteadur, telefon 509 8624, leho.ainsaar@ut.ee
Ene Jürjens
, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 625 6327, ene.jurjens@mkm.ee
Liina Eek
, RITA programmi juht, Eesti Teadusagentuur, telefon 731 7383, 5300 1912, liina.eek@etag.ee


Tags assigned to this article:
Eestiteadusteadusinfo

Reklaam:

Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service