Reede, juuli 4, 2025

Monthly Archives: oktoober 2020

Eesti: Tartu Ülikool aitab uurida noorte küberkuritegude motiive

NordenBladet — Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Tartu Ülikooli õigusteaduskond osalevad uues Horisont 2020 teadusprojektis, mis uurib laste ja noorte internetikäitumise jälgimise põhjal küberkuritegude toimepanemise sotsiaalseid ja psühholoogilisi põhjuseid.

Projekti „RAYUELA“ eesmärk on kokku tuua õiguskaitseasutused, sotsioloogid, psühholoogid, antropoloogid, õigusnõunikud, arvutiteadlased ja insenerid, et tegelda paremini ennetustööga ja mõista paremini faktoreid, mis mõjutavad alla 18-aastaste veebikasutamist ning soodustavad küberkuritegude toimepanekut. Projekti esimene kohtumine toimus 1.–2. oktoobril.

„Eetikakeskus nõustab RAYUELA projektipartnereid teaduseetika ja privaatsuse kaitse teemadel. Oleme ka varasemalt laste ja noorte uurimistöösse kaasamise puhul aidanud eetikajuhiseid koostada,” ütles keskuse juhataja professor Margit Sutrop. Ta lisas, et eetikakeskuse roll on pakkuda oma kogemust, kuidas kaasata lapsi uurimistöösse ning millised sotsiaalteaduslikud meetodid on eetiliselt lubatavad.

Projektis osaleb ka TÜ õigusteaduskond, kes prof Jaan Ginteri juhtimisel tegeleb kriminoloogia ja andmekaitsega. „Õigusteaduskonna roll on selles projektis internetiohtude viktimoloogiline (ohvriõpetus; õpetus kuriteo ohvrist – toim.) ja kriminoloogiline külg ning uuringus andmete kasutamise õiguslik pool,“ ütles prof Ginter.

Noorte kaasamine on võetud fookusesse eeskätt seetõttu, et õiguskaitseorganid on märganud järjest enam just noori inimesi küberkuritegusid toime panemas. Projekti kirjelduses on osutatud, et noored peavad neid tegusid naljakaks ega mõista oma tegude tagajärgi ning järgnevat karistust. Rahvusvaheliselt hinnatakse küberkuritegevuse põhjustatud kahjuks 445 miljardit dollarit aastas.

RAYUELA raames luuakse erinevatele veebiplatvormidele sobilik interaktiivne hariduslik mäng, mis jutustab lugusid küberseiklustest. Mängija pannakse sageli valiku ette ning mängu tulemus sõltub tehtud valikutest. Projekti raames vaadeldakse lapsi mängu mängimas nii kontrollitud (nt kool) kui ka kontrollimata (nt iseseisvalt veebis) keskkondades ning analüüsitakse nende käitumist.

RAYUELA peamine eesmärk on mõista noorte küberkuritegude sooritamise motivatsiooni. Loodavat mängu kasutades soovitakse noori harida internetikasutamise kasude, riskide ja ohtude osas, et küberkuritegevust ennetada ja leevendada.

Lisaks Tartu Ülikoolile on Eestist projekti kaasatud ka Politsei- ja Piirivalveamet. Projektis osalevad veel Hispaania, Belgia, Slovakkia, Portugali, Ühendkuningriigi, Läti, Kreeka ja Saksamaa eksperdid, kokku 17 partnerorganisatsiooni. RAYUELA tegevused algasid 2020 oktoobrist ning kestavad aastani 2023.

Laste ja noorte kaasamisega on eetikakeskusel ka varasem põhjalik kogemus Euroopa Liidu rahastatud projektist „Lapsed kui muutuste tekitajad ühiskonnas“ (SiSCatalyst), kus keskuse peamine ülesanne oli hinnata ja vaagida projekti eetilisi aspekte ning töötada välja juhtnöörid olukordades, mis hõlmavad laste kaasamist ning tegevusi nendega teadusühiskonnas (ingl Science in Society, SiS).

Projekti täispealkiri on „Noorte harimine ja jõustamine läbi mängimise internetis ohutult toimetamiseks“. RAYUELA projekti toetab Euroopa Liidu Horisont 2020 uurimis- ja innovatsiooniprogramm grandilepingu nr 882828 alusel.

Lisainfo
Õnne Allaje, TÜ eetikakeskuse kommunikatsioonispetsialist, onne.allaje@ut.ee, +372 5308 4099

 

Parimad eestikeelsed ettevõttenimed on Kiiks ja Knihv, Rüüüürija, Hõimulõimed, Õuering ning Aegaon

NordenBladet — Võistluse „Ehe Eesti − Eesti ettevõttele eesti nimi” tänavused võitjad on Rüüüürija OÜ ning Kiiks ja Knihv (OÜ Trilevik) teenindusettevõtte kategoorias, Aegaon OÜ tootmisettevõtte kategoorias, MTÜ Õuering vabaühenduste kategoorias ning MTÜ Hõimulõimed aasta uustulnuka kategoorias. Võitjaid tunnustatakse täna kell 18 Tallinna ettevõtluspäeva raames. 

Teenindusettevõtte kategoorias märgiti ära ka MaaRuum OÜ, Prassi Lambipood (Prass Valgus OÜ), ValiHeli.ee (OÜ Arratt), reisikorraldaja Rändtigu (Pakane OÜ) ja Wanawiisi Ehitus OÜ. Aasta uustulnuka kategoorias märgiti ära ka Vuht OÜ ja Kauem Kodus OÜ. Vabaühenduste kategoorias toodi võitja kõrval esile MTÜ Kõla Koolituskeskus ning tootmisettevõtte kategoorias Viljandi Õhumeister OÜ ning OÜ Mördiööbik. Haridus- ja kultuuriasutuse kategoorias võitjat välja ei kuulutud, kuid ära märgiti Helivus OÜ.

Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.

Žürii esimees, Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk: „Kahjuks on meie keelemaastik muutunud viimastel aastatel suures osas võõr- ja segakeelseks. Selle asemel, et nuriseda keeleruumi sobimatute nimede üle, soovime pigem esile tuua ja tunnustada neid, kes on oma ettevõttele leidnud eestikeelse nime, millel on oma lugu ja mis peegeldab nii ettevõtja tegevusala kui ka austust eesti keele ja kultuuri vastu. Tänavune nimesaak oli rikkalik tabavate, leidlike ja mitmetähenduslike nimede poolest ja seetõttu polnud žürii töö sugugi kerge.“

Laureaadid valis žürii, kuhu kuulusid esindajad Emakeele Seltsist, Eesti Keelenõukogust, Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonist. Hinnangu andmisel lähtuti konkursi statuudis seatud tingimustest: ilus eesti äri- või ettevõttenimi on eestikeelne, kõlalt ja kirjapildilt eestipärane, kujundlik ja eristamisvõimeline; ehedal eesti ettevõttenimel on oma lugu, mis kajastab nimepaneku põhjendust, nt seost ettevõtja tegevusvaldkonnaga, aja- või kultuurilooga, ettevõtja endaga.

Võistlus sai alguse 2016. aastal ja toimus viiendat korda. Ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Eelmise aasta võitjad olid OÜ Päevapoeg (tootmisettevõte), Nelijakk OÜ (teenindusettevõte), MTÜ Vaimupuu (vabaühendus),  Künnimees OÜ (haridus- ja kultuuriasutus) ja OÜ Viljahunt (aasta uustulnuk).

Lähem info: http://www.emakeeleselts.ee/

Emakeele Seltsi esimees Helle Metslang (helle.metslang@ut.ee, 522 5074)
Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk (ilmar.tomusk@keeleamet.ee)
Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei (killu@eki.ee, 518 3764)

 

 

Eesti: Selgusid tänavused riikliku kultuuristipendiumi saajad

NordenBladet — Kultuuriminister Tõnis Lukas allkirjastas käskkirja (06.oktoober), mille alusel saavad 20 loovisikut 2300-eurose riikliku kultuuristipendiumi. Iga-aastased riiklikud kultuuristipendiumid on mõeldud toetusena õpinguteks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes, samuti oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks.

  • Piret Kruuspere, õpinguteks Helsingi Ülikoolis, Soome
  • Marta Anderson, õpinguteks Aalto Ülikoolis, Soome
  • Anna Talvi, õpinguteks Londoni ülikooli kolledžis, Suurbritannia
  • Ann Mirjam Vaikla, õpinguteks Novia ülikoolis, Soome
  • Karin Laansoo, õpinguteks Aalto ülikoolis, Soome
  • Maris Pajuste, õpinguteks Antwerpeni kuninglikus konservatooriumis, Belgia
  • Ragne Mandri, õpinguteks Portugali ja Šotimaa filmikoolides
  • Aleksandra Koel, õpinguteks Aalto ülikoolis, Soome
  • Piret Karro, õpinguteks Kesk-Euroopa ülikoolis, Ungari
  • Helena Keskküla, õpinguteks Gerrit Rietveldi akadeemia Sandbergi instituudis, Holland
  • Virgo Sillamaa, õpinguteks Leuveni katoliiklikuks ülikoolis, Belgia
  • Stella Kruusamägi, õpinguteks Stockholm kunstide ülikoolis, Rootsi
  • Liina Leo, õpinguteks Londoni kunstide ülikoolis, Suurbritannia
  • Ulla Meeri Petti, õpinguteks Cambridge’i ülikoolis, Suurbritannia
  • Lauri Kadalipp, õpinguteks Hamburgi muusika- ja teatrikoolis (HfMT), Saksamaa
  • Rael Artel, õpinguteks Göteborgi ülikoolis, Rootsi
  • Karel Koplimets, õpinguteks Kõrgemas kaunite kunstide instituudis, Saksamaa
  • Piret Jaaks, õpinguteks Helsingi ülikooli teatriakadeemias, Soome
  • Tamur Tohver, õpinguteks Manchesteri Metropolitani ülikoolis, Suurbritannia
  • Markus Andreas, õpinguteks Rahvuslikus filmi- ja televisioonikoolis, Suurbritannia

Taotlusi stipendiumide määramiseks võivad seaduse kohaselt esitada loomeliidud, kohalikud omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.

 

Eesti: Põllumajandustootjatele tutvustati erimärgistatud diislikütuse ostuskeemi muudatusi ja 2021. aasta põllumajandustoetusi

NordenBladet — Selle nädala alguses toimus Maaeluministeeriumis tänavuse aasta kolmas põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus anti ülevaade erimärgistatud diislikütuse ostmise skeemi muudatustest ning tutvustati 2021. aasta põllumajandustootmisega seotud otsetoetusi.

„Kuna praegu on eriotstarbeline diislikütus lihtsasti kättesaadav, siis on see kaasa toonud ka kütuse väärkasutust. Kavas on luua nö õigustatud isikute register, mis peab tagama, et erimärgistatud diislikütust saaks kasutada ainult isikud, kellel on selleks õigus – põllumajandustootjad ja kutselised kalurid,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller.

Nõukogus arutati, milliste kriteeriumite alusel põllumajandustootjatele ostuõigus anda. „Rõhutan, et põllumajandustootjate jaoks püüame süsteemi hoida nii lihtsa kui võimalik – enamik neist saab ostuõiguse automaatselt, kasutades selleks PRIA registriandmeid,“ lisas minister. Muudatuste elluviimiseks tuleb muuta vedelkütuse erimärgistamise seadust ning valmistada ette vajalikud registriarendused.

Põllumajandustootmisega seotud otsetoetuste teemal on põllumajandussektoriga toimunud mitu arutelu. Ministeeriumi ettepanek on jätkata 2021. aastal piimalehmadele kahe toetuskeemiga, millest mandril rakendatav hõlmaks suurusgruppe 1–150 ja 151–400 piimalehma ja saartel rakendatav hõlmaks kõikide karjade esimest 400 piimalehma. „Sellega hakkaks mandril kasutatav toetusskeem võtma senisest enam arvesse tehnoloogia eripärasid ning võrreldes tänavusega oleksid mandri ja saarte toetusskeemi tingimused ühtlasemad,“ selgitas minister.

„Hea uudis on mul teatada lamba- ja kitsekasvatajatele – järgmisest aastast on kavas taastada ute ja kitse kasvatamise otsetoetus,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuses muudatusi 2021. aastaks teha ei plaanita ning toetuse rakendamine jätkub praegustel alustel ja korras. Toetusõiguslikud kultuurid on porgand, söögipeet, kaalikas, sibul, kapsas, kurk, õunapuu, pirnipuu, kirsipuu, murelipuu, ploomipuu, kreegipuu, haraline ploomipuu, punane sõstar, valge sõstar, must sõstar, vaarikas ja karusmari.

Lisaks said nõukogul osalejad ülevaate muudatustest Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) riskihindamiseks taotluste ja andmete esitamisel ning samuti tutvustati toidu pakendi esikülje märgisüsteemi (FOP). Strateegias „Talust taldrikule“ nähakse ette ühe tegevusena kehtestada kohustuslik ELi-ülene pakendi esikülje märgisüsteem, mis võimaldaks tarbijal teha tervist toetavaid toiduvalikuid.

Eesti: Teaduspreemiate konkurss 2021

NordenBladet —

EESTI VABARIIGI TEADUSPREEMIAD

Vastavalt riigi teaduspreemiate põhimäärusele määratakse teaduspreemiad Eesti

teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest.

Riigi teaduspreemiate komisjon kuulutab Vabariigi Valitsuse nimel välja

teaduspreemiate konkursi

2021. aastal järgmistes valdkondades:

Üks preemia vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest (50 000 eurot).

Preemiakandidaadi(-kandidaatide) ülesseadmiseks esitada:

  • motiveeritud esildis (kuni 3 lk) ja muu tulemusega seotud materjal eesti ja inglise keeles;
  • curriculum vitae (kuni 3 lk).

Kaks preemiat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (á 40 000 eurot).

Preemiakandidaadi ülesseadmiseks esitada:

  • motiveeritud esildis (kuni 3 lk);
  • curriculum vitae (kuni 3 lk);
  • teaduspublikatsioonide nimekiri;
  • 10 olulisemat publikatsiooni ja eraldi nende loetelu.

Kaheksa aastapreemiat (á 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde või tööde tsüklite esiletõstmiseks järgmistes teadus- ja arendustegevuse valdkondades:

täppisteadused;                                    geo- ja bioteadused;

keemia ja molekulaarbioloogia;            põllumajandusteadused;

tehnikateadused;                                  sotsiaalteadused;

arstiteadus;                                          humanitaarteadused.

Aastapreemiaga varem autasustatud teadustöötajaid ja teaduskollektiive võib taasesitada aastapreemia määramiseks 10 aasta möödudes preemia määramisest uuel tasandil teadustöö eest.

Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.

Aastapreemia kandidaadi  või teaduskollektiivi ülesseadmiseks esitada:

  • motiveeritud esildis (kuni 3 lk), kus on märgitud valdkond ülal toodud nimistust ja töö või tsükli pealkiri; teaduskollektiivi puhul formuleerida iga kollektiivi liikme isiklik teaduslik panus;
  • kandidaadi või kollektiivi liikmete curriculum vitae (kuni 3 lk);
  • tulemusega seotud eelmise nelja aasta (2017-2020) jooksul ilmunud publikatsioon(id).

Ettepanekuid preemia määramiseks võivad komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud, Eesti tööandjate keskliit, Eesti kaubandus-tööstuskoda ja teenusmajanduse koda.

Riigi teaduspreemiate komisjon ootab ettepanekuid 16. detsembriks 2020. a aadressil: Eesti teaduste akadeemia, Kohtu 6, 10130 Tallinn. Materjalid, sh tulemusega seotud publikatsioonide täistekstid, esitada paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna mälupulgal. Publikatsioonid esitada üldjuhul elektrooniliselt soovitatavalt pdf formaadis.