Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: september 2020

Eesti: Teadusasutuste ja tööstuse koostööd käsitleval konverentsil tutvustatakse uusi ärimudeleid

NordenBladet — 15. septembril toimub e-konverents „Bridging the gap between Science and Business: How to empower Intermediary Companies“, mis toob kokku Euroopa parimad praktikud, kes jagavad ülikoolide ja tööstuse häid koostöökogemusi uute ärimudelite alusel ning arutlevad teadus- ja arendusteenuseid pakkuvate erafirmade ees seisvate ülesannete üle.

Ettevõtluses eeldab teadus- ja arendustegevus kiiret reageerimist ja paindlikku tegutsemist. Teadusasutuste tööprotsess lähtub mõneti teisest loogikast, mistõttu ei vasta see sageli ettevõtete ootustele. Tekkinud lõhe ületamiseks on mitmel pool Euroopas rajatud teadustaristut ja tööstuskliente ühendavaid ettevõtteid, kes tegelevad analüütilise teadus- ja arendustööga (ingl Commercial Analytical Research Organisations, CARO).

„Sellised ettevõtted aitavad teadusorganisatsioone ja suuri taristuid, et need ei peaks panustama oma ressursse tööstusuuringutesse, ning aitavad luua teadusteenustele rahvusvahelist turgu. Tööstus- ja tehnoloogiafirmad saavad niisuguste ettevõtete vahendusel lihtsama juurdepääsu suurtele teaduskeskustele ja ka ülikoolide tipptasemel laboritele. Sellised võimalused on eriti olulised tehnoloogiamahukates arendusvaldkondades, kus arendatakse näiteks uusi materjale või nanotehnoloogiat,“ selgitas professor Marco Kirm Tartu Ülikooli füüsika instituudist.

Rahvusvaheline projektimeeskond on koos Eesti partneritega uurinud lähemalt analüütilist teadus- ja arendusteenust pakkuvate ettevõtete ärimudeleid, nende rahastamist, riiklikku ja regionaalset poliitikat nii Läänemere piirkonnas kui ka Euroopas laiemalt. Seda on tehtud rahvusvahelise projekti CAROTS (ingl Commercial Analytical Research Organisations Transnational Strategy) raames. E-konverentsil esitletakse huvilistele senise tegevuse käigus analüüsitud tulemusi ja pakutakse välja tulevikusoovitusi.

Konverentsile on oodatud Läänemere riikide poliitikakujundajad, teadus- ja ettevõtlusministrid, piirkondlikud arenduskeskused, analüütikat uurivad ettevõtted, analüütiliste teadustaristute ja ülikoolide töötajad, tööstuse ja ettevõtete esindajad ning finantsinvestorid.

Konverentsist osavõtt on tasuta, kuid palume huvilistel registreeruda 15. septembriks veebivormi kaudu.

Konverents saab teoks Interregi programmi ja Eesti riigi toel.

 

Eesti: Väliseesti lapsed alustavad uut õppeaastat Üleilmakoolis

NordenBladet — 15. septembril alustab kaheksandat õppeaastat väljaspool Eestit elavate eestikeelsete laste Üleilmakool, kus õpib 260 õpilast 29 riigist.

Põhikooliealistel õpilastel on e-kursustel võimalik õppida eesti keelt ja kirjandust, Eesti ajalugu, ühiskonnaõpetust, Eesti geograafiat ja matemaatikat kokku 28 erineval kursusel. Kõige rohkem õpitakse eesti keelt, kolmkümmend viis õpilast osaleb mitmel kursusel. Populaarsed on eesti keele kui võõrkeele kursus ja 16-26aastaste noorte eesti keele kursus, mida viiakse läbi koostöös Üleilmse Eesti Noorte Võrgustikuga.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Andero Adamson märkis, et Üleilmakool pakub suurepärast võimalust õppida eesti keelt, kirjandust ja teisi õppeaineid eesti keeles, et hoida ja parandada laste eesti keele oskust välismaal elamise ajal ning soodustada Eestisse tagasipöördumist tulevikus. „Üleilmakooli õpetajate tehtud töö tagab lastele hea emakeeleoskuse, mis on väga oluline lapse eesti identiteedi kujunemisel. Eelmise õppeaasta lõpuks pöördus Eestisse tagasi 20 last, kes õppisid vähemalt ühe õppeaasta Üleilmakoolis. Seal omandatud eesti keele oskus ning teadmised on suureks toeks õpingute jätkamisel Eestis,“ ütles Adamson.

Lapsevanemad on andnud Üleilmakoolile tagasisidet, et üldjoontes on programm hästi koostatud ja õppematerjalist koorub tihti välja sõnu, mis pole aktiivses sõnavaras, ja teemasid, mida üle arutada. Tänatakse võimaluse eest kasutada Opiqu digiõpikuid ja kiidetakse digiõpikute koostajaid. Samuti peetakse tähtsaks õpetajaga suhtlemist – lapsel tekib omamoodi side virtuaalse õpetajaga, ta teab, et keegi jälgib ta tegevust ja kui on tarvis, saab abi küsida. Lapsevanem: „Lisaks keeleõppele on see kursus ka väga oluline tugi lapsele tema eesti identiteedi tunnetamisel. See, et laps saab õppida eesti keelt nendest samades õpikutest, millest tema Eestis elavad sõbrad õpivad, tähendab vähemalt meie pere piigale palju.”

Üleilmakooli õpilased elavad Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal, Šveitsis, Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Prantsusmaal, Rumeenias, Kreekas, Itaalias, Austrias, Suurbritannias, Iirimaal, Hispaanias, Venemaal, Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Liibanonis, Araabia Ühendemiraatides, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Kolumbias, Mehhikos, Jaapanis ja Austraalias.

Üleilmakooli õppetöö toimub Haridus- ja Noorteameti (HARNO) Moodle`i õpikeskkonnas ning õpilastele pakutakse lisaks ka individuaalsete veebitundide võimalust. Õpetajad on Kadi Kivilo, Lee Laurimäe, Tiina Maripuu, Kerttu Maripuu, Helja Kirber, Piret Rannast, Sirje Sild, Karolina Antons, Riina Voltri, Kaari Rodima, Maibritt Kuuskmäe, Karin Mickelsson, Tjorven Siiboja ja Leelo Kivirand.

Üleilmakooli tegevust korraldab Eestikeelse Hariduse Selts ning toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu.

Lisainfo:
Helja Kirber
Eestikeelse Hariduse Seltsi Üleilmakooli juht
+372 565 5618
info@yleilmakool.ee
www.yleilmakool.ee

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Taimetervise aasta fotokonkursile esitati 108 fotot

NordenBladet — Maaeluministeerium, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus korraldasid rahvusvahelise taimetervise aasta raames riikliku fotokonkursi, kuhu 52 autorit esitasid kokku 108 fotot.

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul näitab aktiivne osavõtt, et noortele pakub taimetervise valdkond huvi. „Konkursil osalejad märkasid nii taimi, nende vilju kui ka putukaid, taimehaigusi ja nende põhjustatud kahjustusi taimedel. See oli ka konkursi eesmärk – innustada noori pöörama tähelepanu enda ümber olevale elusloodusele ning seostele taime- ja putukamaailma vahel,” sõnas Suu.

Fotokonkursil oli kolm teemat: „Ilus ja terve taim”, „Oi, mis taimega on juhtunud?” ja „Putukad taimedel”.

Kuni 7-aastaste vanusekategoorias olid parimate fotode autoriteks Uljana Ermakovich („Väike kõrvits tulemas”), Johan Paas („Käigud piimaohaka lehel”) ja Artur Köster („Liblikas lille peal”).

8–12-aastaste vanusekategoorias valiti žürii poolt parimateks Marie Prostang („Härmatis”), Lisenne Grabbi („Väsinud”) ja Elena Larionova („Nämm-nämm, kui maitsev leht”).

13–17-aastaste vanusekategoorias esitasid parimad fotod Henri Turban („Salveimets” ja „Majakas”) ning Oskar Olle Laul („Natukene veel”).

Parima foto kategoorias said auhinnad Maria Mäeots („Pooltoores”), Uljana Ermakovich („Tammelehed imelike mummudega”) ja Oskar Olle Laur („Lennul”)

Fotosid hindas žürii koosseisus Heiti Paves, Urmas Tartes, Toomas Kukk, Pille Hermann, Sigmar Suu, Lauri Urbalu ja Helena Lasner.

Maaeluminister Arvo Aller autasustas fotokonkursi võitjaid taimetervise teemapäeval, mis toimus 19. septembril Tallinna Botaanikaaias. Võidutöödega on võimalik tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel. Samuti koostatakse võidutöödest fotonäitus.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

ERMi näitusekonkursi võitis idee „Meie kodune nõiaköök“ – Näituseidee autorid on ema koos kahe tütrega: Helena-Reet Ennet, Estella Elisheva ja Ivanka Shoshana

NordenBladet – Näituseideede konkursi “Oma näitus” publikuhääletusel kogus enim hääli idee „Meie kodune nõiaköök“, mis toob vaatajateni killukese Eestimaa taluköögist ja põnevatest tegemistest, mida hubases köögis pika laua taga koos tehakse. Võidunäitus avatakse ERMi osalussaalis 2021. aasta suvel.

Näituseidee autorid on ema koos kahe tütrega: Helena-Reet Ennet, Estella Elisheva (14) ja Ivanka Shoshana (12). „Olen väga tänulik kõigile, kes meie ideesse uskusid. Minu noorim tütar on erivajadusega laps. Tahtsin, et meil oleks üheskoos nn “oma projekt”. Nüüd ongi meie peres traditsiooniks saanud ühised käelised tegevused – savist voolimine ja ahjus põletamine, akrüülvärvidega maalimine, ravimtaimede vihtudesse sidumine ja ahju kohale kuivama panemine ning looduskosmeetika valmistamine. Koos teha on tore ning pakub hingele palju! Nüüd on meil põhjust ja entusiasmi veelgi enam üheskoos koduses nõiaköögis toimetada,“ rääkis võiduidee autor Helena-Reet Ennet.

Konkursile „Oma näitus 2020“ esitati 13 ideed. Pöidlahoidjad jagus neile kõigile, kuid võitja edu teiste ees oli selge. „Kiirel kaasajal on võluv kui näituseidee tahab esile tuua ühistegevused perega. On ju ka osalussaali mõte kajastada argielu ja kirglikku ning siirast omaloomingut,“ sõnas ERMi näituste juht Kristjan Raba ja lisas, et ka näitustel käiakse üha enam just koos perega.

ERMi osalussaal on mõeldud näitusteks, mille taga on inimesed, kes igapäevaselt muuseumitöö või näituste kureerimisega ei tegele, küll aga on neil huviala, mõni oluline teema või idee, mida nad soovivad jagada. Näituseideede konkurssi korraldab ERM kuuendat aastat.

Allikas: Erm.ee

Hea teada: Soome isikukoodi saab taotleda ka maksuametist ning digi- ja elanikkonnateabeametist

NordenBladet — Ajal, kui Soomes on migratsiooniameti Migri esindustes pikad järjekorrad ja sesaltkaudu isikukoodi saamine raskendatud, on hea teada, et isikukoode väljastavad Soomes ka digi- ja elanikkonnateabeamet (Digi- ja väestötietovirasto) ning maksuamet (Verohallinto).

Soome isikukoodi saab siis, kui isik kantakse elanikkonna registrisse. Registrit haldab digi- ja elanikkonnateabeamet. Välismaalased peavad isikukoodi saamiseks käima asutuses kohapeal.

Kuidas taotleda isikukoodi maksuametist?
Maksuameti info kohaselt võib maksuametist taotleda isikukoodi siis, kui vajad seda maksudega seotud põhjustel, näiteks siis, kui töötad Soomes. Isikukoodi saamise eelduseks on isiklik kohaletulek maksuameti esindusse. Kõigist esindustest pole võimalik isikukoodi saada. Vaata, millised esindused väljastavad isikukoode.

Edasi tuleb täita registreerimisblankett, mille abil antakse isikukood.

Kui saad isikukoodi maksuameti kaudu, siis pannakse registrisse kirja muu hulgas järgmised andmed:

  • nimi
  • sünniaeg
  • sugu
  • aadress Soomes
  • kodakondsus
  • emakeel
  • amet

Euroopa Liidu kodanikud peavad iskukoodi saamiseks maksuametisse kaasa võtma järgmised dokumendid:

  • kehtiv pass või isikutunnistus, mille pildilt on võimalik sind tuvastada
  • Migratsiooniameti poolt antud tõend elamisõiguse registreerimisest, kui Soome tulekust on möödunud 3 kuud – lisainfo elamisõiguse registreerimise kohta (Migratsiooniamet)
  • tööleping
  • kui töölepingust ei selgu Soomes tehtav töö, on vaja lisada tööandja kirjalik seletus, kust selguvad järgmised asjad.
    • töötaja ja tööandja nimi
    • mis tööd teeb töötaja Soomes
    • kui pikalt kestab töö Soomes
    • mis on töökoht
    • kes on Soomes töö tellija ehk kellele tööd tehakse

Koos isikukoodi taotlemisega on kasulik maksuametis korda ajada muud maksudega seotud asjad. Selle jaoks oleks hea täita ära emb-kumb järgnevatest taotlustest:

Soovitus, kui on kavas jääda püsivalt Soome
Kui jääd Soome elama kauemaks kui 1 aastaks, siis on õigus Soomes koduomavalitsusele (kotikunta). Digi- ja elanikkonnateabeamet (Digi- ja väestötietovirasto) teeb kindlaks vajalikud eeldused ja otsustab, kas koduomavalitsus kantakse elanikkonna registrisse. Lisainfot saab digi- ja elanikkonnateabeametist.

Lisainfo maksustamise ja tuludeklaratsiooni taotlemise kohta.

Kui töötad ehitusel, siis vajad ka maksunumbrit. Lisainfo maksunumbri kohta.

Isikukoodi taotlemine digi- ja elanikkonnateabeameti kaudu:

Talita nii:

  • Täida eelnevalt välismaalase registreerimise teate blankett
  • Võta kaasa järgmised dokumendid
    • kehtiv pass või Euroopa Liidu kodaniku pildiga isikutunnistus
    • elamisloakaart või muu tõend selle kohta, et elad seaduslikult Soomes, eestlastel piisab ELi kodakondsuse olemasolust
    • tõestus Soomes töötamise või õppimise kohta (näiteks tööleping või õppimise tõend)
    • vajadusel kinnitatud, algsed ja tõlgitud sünni- ja abielutunnistused ja muud sellised ametlikud dokumendid, milles sisalduva teabe soovid talletada rahvastikuregistrisse.

Digi- ja elanikkonnateabeameti teeninduspunktide asukohad. NB! Aeg tuleb eelnevalt broneerida.

Isikukoodi taotlemine on tasuta.