NordenBladet — Laupäeval, 26. septembril tähistatakse Padise kloostri kõrval ning sees üleilmset rändekalade päeva. Sel päeval on fookuses lõhed, meriforellid, angerjad, tuurad ja teised meie vetes elavat või tulevikus siia naasevad rändekalad.

Rändekaladeks nimetatakse neid kalu, kes kudemiseks vahetavad oma tavalise veekeskkonna teise vastu. Näiteks lõhe ja meriforell tulevad kudema merest jõkke, angerjas vahetab aga magevee just soolasema vastu.

„Rändekalad ehk siirdekalad on tegelikult meile kõigile tuntud populaarsed püügikalad,“ selgitas Kadri Kauksi Keskkonnaministeeriumist.  „Nagu nimigi ütleb, siis need kalad võtavad kudemiseks ette pikki rännakuid ning peavad saama seda vabalt teha. Ometi on kalade teel ees mitmeid tõkkeid, mis nende rändetee kinni panevad. Nii tutvustamegi rändekalade päeval kõigepealt rändekalade hingeelu, aga ka seda, kuidas rändeteid vabaks liikumiseks avada.“

Ürituse korraldajad kinnitavad, et uut ja huvitavat on ühteaegu nii kalavõhikule kui ka kogenud kalastajale. Vooluveekogude tervendamisest ning kalade kasvatamisest ja asustamisest räägivad RMK ja tolle koosseisu kuuluvast Põlula kalakasvanduse spetsialistid. Seaduskuuleka kalastaja õigustest ning kohustustest räägivad Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet. Peatselt algava kalakaitsehooaja kohta annab infot Eesti Kalastajate Selts. Praktilisi tegevusi nii suurtele kui väikestele pakuvad Kalanduse Teabekeskuse töötoad.

Lisaks jagab praktilist kalastusinfot ja oma laialdasi kogemusi Martin Meier, kes on röövkalade püügi meeskondlik maailmameister. Teaduslikku elektripüüki demonstreerib kalateadlane Martin Kesler. Putukasidumist ja lendõnge viskeid näitavad ja õpetavad maailmameistrid Ranel Kõmmits ja Dmitri Borovkov ning Birgit Hansson. Kalamehejutte vestab aga kirglik kalamees Mati Vetevool.

Üritus toimub värskelt renoveeritud Padise kloostris, kuhu on laupäeval ka prii sissepääs. „Ürituse asukoht võib esmapilgul tunduda pentsik, aga tegelikult on see otseselt rändekaladega seotud. Padise kloostri asukad on läbi aegade olnud osavad kalastajad ja ka kalasööjad. Arheoloogide sõnul on selle müüride vahel kindlalt söödud teiste kalade hulgas ka angerjat, (meri)forelli ja teisi rändekalu,“ selgitas asukoha valikuid Lääne-Harju valla volikogu esimees Külli Tammur. Koha kasuks räägib Tammuri sõnul ka see, et kloostri ääres voolava Kloostri jõe seisund hetkel kalade rännet ei soosi, kuid sellele ongi juba ka lahendus välja panna.  Keskkonnaamet on esitanud projektitaotluse jõe ja mere ühenduse taastamiseks ehk kaladele rändetee avamiseks. Kohaliku kloostri jõe avamise tagamaid avab kalateadlane Rein Järvekülg.

Rändekalade päeva korraldab Keskkonnaministeerium koos Lääne-Harju vallaga 26. septembril kell 11–15. Partneriteks on RMK ja Kalanduse Teabekeskus. Üritust kaasrahastatakse Euroopa Liidu Struktuurifondist.