Laupäev, mai 18, 2024

Monthly Archives: september 2020

Eesti: Kutseõppeasutusi toetatakse 1,7 miljoni euroga

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 1. septembrist alates saavad kutseõppeasutused taotleda toetust kutsevaliku õppe rakendamiseks, mille eesmärk on luua võimalusi poolelijäänud haridustee jätkamiseks ning toetada noori karjäärivaliku tegemisel. Taotlusvooru kogumaht on 1,74 miljonit eurot.

„Kutsevaliku õpet on meie kutseõppeasutused juba mõned aastad pakkunud, kuid tänu rahvusvahelisele toetusele on võimalik õppekavasid arendada ja individuaalsetele vajadustele vastavaks kohandada,“ kiitis taotlusvooru haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Loodan, et kutseõppeasutused haaravad sellest võimalusest kinni, et saaksime noori eriala valimisel veelgi tõhusamalt toetada,“ lisas minister.

Kutsevaliku õppe peamiseks sihtrühmaks on noored, kellel puuduvad oskused või valmidus valida eriala. Näiteks õpingud katkestanud noored, mittetöötavad ja mitteõppivad noored, põhikooli lõpetanud, kuid edasise elutee osas segaduses noored, tõhustatud tuge vajavad õppijad ning sisserännanud ja/või puuduliku eesti keele oskusega noored.

Norra suursaadik Else Berit Eikelandil on hea meel, et Norra saab anda oma panuse kutsehariduse arendamisse Eestis. „Kutseharidus on igal ajal ja kõikides Euroopa riikides suure väärtusega, kuna aitab tagada noortele tulevikus töökohti, kuid eriti väärtuslik on see aegadel, mil tööturg on lisasurve all. Üheskoos tuleme me ka praegusest kriisist välja ja ma loodan, et need projektid teevad selle väljumise lihtsamaks.“

Toetatavad tegevused on kutsevaliku õppe rakendamisega seonduv arendustöö koolis ja õppe läbiviimine kutsevaliku õppekaval, sh kutsevaliku õppekava sisu kohandamine vastavalt sihtrühmale, muutmine ja täiendamine vastavalt rakendamiskogemusele ning partnerite ettepanekutele. Toetuse vähim summa projekti kohta on 100 000 eurot ja suurim summa 200 000 eurot.

Taotlusvooru rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra 2014-2021 programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ ja seda viib läbi Riigi Tugiteenuste Keskus. Taotlusvooru infopäev toimub 17.09.2020 algusega kell 10:00 Zoom e-keskkonna vahendusel. Taotlusi saab esitada läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuste keskkonna 01.09.2020 – 01.11.2020 kell 17.00.

Täpsem info taotlusvooru ja infopäeva kohta: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/emp-ja-norra-toetused-2…

 

Soome palgasaajaid võib ähvardada ootamatu üllatusmaks – KONTROLLIGE neid asju

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sissetuleku muutus ja koroona-aja kaugtöö võivad tuua kaasa ootamatuid juurdemakseid või vähendada aasta lõpus kätte jäävat raha. Ka maksusoodustusi võib juba nüüd deklareerida. Tulumaksuprotsenti mõjutav aastase sissetuleku piir on minemas üle neljandikul palgasaajatest, hoiatab maksuamet. Seetõttu tuleks lisaks tulupiirile kontrollida ka koroonaga seotud muudatusi maksusoodustuste osas, vahendab Taloussanomat.

1. Kontrolli üle maksuprotsent
Kui maksuprotsent on liiga madal, siis võetakse aasta lõpu sissetulekust maha suurem summa. Maksuamet soovitab seetõttu juba praegu oma maksuprotsent üle vaadata. Septembris saadab maksuamet teate 6000 palgasaajale, kelle märgitud tulupiir on üle minemas suures ulatuses.

2. Töötu või sundpuhkusel olija, vaata üle oma soodustused
Töötutel ja sundpuhkusel olijatel tasub samuti oma tulupiirid üle vaadata, kui seda pole veel tehtud. Töötu päevaraha ja tööturutoetus on maksuarvestuses kui toetus, mitte palgatulu. Maksuameti info kohaselt aga alati maksuprotsent ei vähene isegi siis, kui sissetulek väheneb. Põhjus võib olla selles, et toetuste pealt ei saa samasuguseid maksusoodustusi nagu sissetuleku pealt. Kui töötu või sundpuhkusel olija ei muuda oma maksuandmeid, siis võtab toetuse maksja maha 20-50 protsenti.

3. Ettevaatust töölesõidu kulude arvestusega
Koroona võib tuua tuludeklaratsioonis muudatusi seoses kaugtööga. Seetõttu tuleks üle vaadata töölesõidu reisikulud. Kodu ja töökoha vahelisi sõite on paljudel tänavu vähem kui eelmistel aastatel. Kui käesoleva aasta deklaratsioonis on reisikulud arvestatud varasemate aastate järgi, siis tasub sisse viia muudatused, soovitab maksuamet. Kui isik, kes muidu sõitis pika maa töö juurde on jäänud nüüd kodutööle ja muudatusi pole maksuandmetes teinud, siis võib järgmisel aastal tulla suur juurdemakse. Samas Helsingi piirkonnas töölesõitude puhul erilist mõju pole.

4. Kasuta soodustusi
Inimesi huvitavad nüüd eriti kaugtööga seotud soodustused. Maksuamet tuletab meelde, et alates 13. augustist võib kodu ja töö vahel sõitudeks kasutatud näomaskide kulu osaliselt maksustatavast tulust maha arvata kui töölesõidu kulu. Lisaks saab kodumajapidamise soodustust. Käesoleva aasta eest võib deklareerida juba kodumajapidamise, töösõitude, tulu teenimise ja töökorteri kulud, samuti elatisega seotud kulud. Soodustusest saab kasu juba sel aastal, kui summad kanda deklaratsioonile, mille tulemusel maksuprotsent väheneb. Kõik soodustused saab juba deklaratsioonile lisada. Siis on need andmed juba olemas järgmise kevade eeltäidetud deklaratsioonis. Andmed tuleb uuendada hiljemalt kevadel. Nõuanded on vero-fi veebis.

5. Nipid deklaratsiooni muutmiseks

  • Tee muudatused internetis OmaVero veebis
  • Hinda ära terve aasta sissetulek, lisa aasta algusest kogunenud tulud ja makstud maksud ning info soodustuste kohta
  • Kasuta abiks maksuprotsendi kalkulaatorit, mille abil saad välja arvestada maksudeklaratsiooni tulupiiri
  • Kui ei saa kasutada OmaVero teenust, siis palu abi maksuameti veebis oleva chati teenuse kaudu või üleriigilistelt infotelefonidelt.

Avafoto: Pexels

Soome palgasaajate mediaantunnipalk oli 2019. aastal 17,9 eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome statistikakeskuse andmetel oli palgasaajate mediaantunnipalk 2019. aastal 17,9 eurot. Kõige kõrgemad palgad olid spetsialistidel. Tavatöötajate tunnipalk oli olenevalt ametist 13 ja 17 euro vahel.

Lisaks põhipalgale arvestatakse tunnipalkade hulka kõik boonused, ületunnitöö ja erisoodustused. Tunnitasu on kokku bruto, st makse ega muid tasusid ei ole maha arvatud.

Tunnitasu arvutatakse kokku igakuise töötasu põhjal, mis põhineb tundidel, mille eest töötasu maksti. Seega ei mõjuta tunnipalka töötundide arv, lühike haiguspuhkus ega ületunnitöö.

Võrdluseks, Eestis oli 2019. aastal keskmine tunnipalk 8,1 eurot.

Soome: Helsingi ühistranspordis tahetakse kaotada lapsevankriga tasuta sõitmise võimalus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Seni sai Helsingi piirkonna ühistranspordis tasuta sõita isik, kes lükkas lapsekäru või vankrit. Nüüd tahetakse see võimalus ära kaotada. Lisaks tahetakse vähendada laste ja pensionäride ühistranspordi soodustusi. Asjast rääkis esmaspäeval Helsingi ühistranspordiettevõtte HSL juht Suvi Rihtniemi, vahendab Helsingin Sanomat.

Soodustuste vähendamise põhjuseks on koroonast tingitud suure käibelangus. Reisijate arv on vähenenud 35-45 protsenti. Piletimüügis tähendab see aastas 120 miljoni euro suurust auku. Lapsevankriga sõitjate soodustuse kaotamine tooks lisaks 4,5 miljonit eurot aastas.

Algul tuli lapsekärude soodustus turvalisuse kaalutlusel, kuna last ei saa üksi jätta, kui minna piletit ostma. Uus tehnoloogia on aga olukorda muutnud. Metroos, trammides ja rongides probleemi pole, kuna seal on ruumi vankriga liikumiseks, rääkis Rihtniemi.

Eesti: Omavalitsustel on nüüdsest täiendav õigus linna metsades raiet piirata

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Esimeset septembrist jõustunud metsaseaduse muudatus ütleb, et kui metsaomanik soovib raiuda metsa piirkonnas, mis on planeeringuga määratud linna kui asustusüksuse rohealaks, siis peab tal selleks olema kohaliku omavalitsuse nõusolek. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist.

Sisuliselt muutub metsateatise esitamise ja menetlemise kord neil juhtudel, kui metsaomanik soovib teha raiet oma metsas, mis kattub linna planeeringuga kinnitatud rohealaga. Seega enne metsateatise esitamist peab metsaomanik kooskõlastama raie kohaliku omavalitsusega. Kui planeeringuga on seatud rohealal asuva metsa raieks piirangud, on kohalikul omavalitsusel õigus jätta raie kooskõlastamata ja sellisel juhul Keskkonnaamet metsateatisele lubavat otsust ei anna. „Ka täna on planeeringu koostamisel kohalikul omavalitsusel vastutus läbi mõelda linnas asuva metsa tulevik ja otsustada, kas või millistel tingimustel raiet lubatakse,“ ütles Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve. „Seadusemuudatus annab selgesõnalise kohustuse maaomanikule raie kooskõlastamiseks kui ka kohalikule omavalitsusele planeeringu rakendamiseks.“

Ühtlasi tähendab see vastutust kohalikule omavalitsusele, sest oma otsust tuleb põhjendada ja arvesse võtta konkreetse metsatüki saatust pikemalt. Samuti peab omavalitsus kindlustama, et maaomanik oleks teadlik tema metsamaa paiknemisest rohealal ja võimalikest raiepiirangutest. Seetõttu peab omavalitsus piirangute seadmise maaomanikuga läbi rääkima juba planeerimismenetluse käigus, sarnaselt toimib näiteks looduskaitseseaduse alusel kaitsekorra kehtestamine.
Muudatus on oluline, kuna annab võimaluse linnades asuvates metsades raiete tegemisel arvestada kohalike huvidega, sh rohealade kõrghaljastuse vajadusega ja mõistagi on kohalik omavalitsus kõige pädevam selle üle otsustama.

Linnade kui asustusüksuste kohta saab pikemalt lugeda siit.

 

 

 

1...78910Page 8 of 10