Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: juuni 2020

Põhja- ja Baltimaade rändekonverents “Piiriülene liikuvus Põhja- ja Baltimaade piirkonnas” tuleb taas 18.septembril

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse eestvedamisel leiab 18. septembril 2020 Eestis aset järjekordne Põhja- ja Baltimaade rändekonverents teemal “Piiriülene liikuvus Põhja- ja Baltimaade piirkonnas”.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu peab piiriülest koostööd endiselt üheks oma tähtsamaks prioriteediks. Teemaga seonduvalt kirjutas peasekretär Paula Lehtomäki 21. mai 2020 arvamusloos ajalehele “Sydsvenskan”, et eriti rängalt tabas koroonakriis piiriregioone ja inimesi, kes olid harjunud naaberriigis tööl käima. Kriis sundis Põhjamaades kümneid tuhandeid välismaal töötavaid inimesi riikide kehtestatud liikumispiirangute tõttu koju jääma. Nii inimestele, piiriregioonidele kui ka transpordiettevõtetele oli see raske löök. Eriti arvestades seda, et Põhjamaade jaoks on inimeste vaba liikumine aastakümneid olnud üheks koostöö põhialuseks.

Põhjala on üks maailma enim lõimunud piirkond. Tihe piiriülene inimeste vaba liikumine on olnud Põhjamaade arengu oluline tingimus ning on elanikele tagatud alates 1950ndatest. Koroonakriis andis tunnistust, kui tähtsaks osutub see siiani iseenesestmõistetavaks peetud põhimõte. Kuigi paljude maailma riikide, ka enamike Põhja- ja Baltimaade, piirid sulgusid viiruse leviku tõkestamiseks, on nüüd oluline taastada inimeste, ettevõtete ja riikide tavapärane elukorraldus turvalise piiriületuse näol.

Põhjamaade poliitikud teevad harjumusliku olukorra taastamiseks tublisti tööd ning on omavahel veelgi tihedamas kontaktis kui enne kriisi. Iga riik valis kriisisituatsioonis küll oma tee, ent aastakümneid kestnud Põhja- ja Baltimaade koostöö on andnud hea aluse, millelt nüüd kriisi vaibudes edasi minna. Heaks näiteks on siinkohal Põhjamaade piiritõkete kõrvaldamise komitee, mis on kogu kriisi jooksul tegutsenud aktiivselt selle nimel, et leida ühiselt võimalusi piiriülese liikumise taastamiseks.

Koroonakriis tõi veelgi selgemalt esile vajaduse lahendada nii kaupade kui ka inimeste vaba liikumisega seotud praktilised küsimused piiriüleses koostöös. Näiteks tuleb leida vastus sellele, kuidas riikide sotsiaalkindlustussüsteemid saavad toetada piiriüleses pendelrändes osalejaid ajal, kui inimesed on sunnitud ajutiselt koju jääma või kodust töötama. Samuti, kuidas toimub töötukassade toetuste maksmine kriisiolukorras või kuidas toetada kriisi ajal piiriülest ettevõtlust, näiteks Öresundi piirkonnas. Sarnased teemad on olulised ka Valga-Valka piiriregioonis ja Tornio-Haaparanta koostööpiirkonnas.

Nüüd, mil riikide piirid on järk-järgult avanemas, võib neile aruteludele, kogemustele ja lahendustele tuginedes öelda, et Põhjamaade koostöö on kriisiaja kogemustest indu juurde saanud. Seega on õige aeg inimeste mobiilsusega seotud teemade arutamiseks arvult juba kaheksandal Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsil “Piiriülene liikuvus Põhja- ja Baltimaade piirkonnas”. Konverentsi korraldavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis koos Tartu Ülikooli, Eesti Siseministeeriumi ja paljude teiste koostööpartneritega.

Loe juurde muredest, mis üle piiri töötajaid kimbutada võivad SIIN (inglise keeles).

 

 

Projekt “Taimne Teisipäev” loob keskkonnasõbralikke tarbimisharjumusi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Üks hiljuti toetust saanud projekt kannab nime Taimne Teisipäev. Ettevõtmise peamine eesmärk on vähendada liha tarbimist Eesti elanike seas ehk siis keskendutakse keskkonnasäästlikule tarbimisele. Selleks, et mõju oleks suurem, tehakse koostööd nii toidusektori kui ka valitsusasutuste ja koolidega. Keskendutakse eelkõige noortele tarbijatele, samal ajal suurendades üldsuse teadlikkust ja valmisolekut liikuda keskkonnasõbralikumate toitumisharjumuste poole. Jagatakse isuäratavaid retsepte, toiduinfot ja tootesoovitusi, mis aitavad menüüsse rohkem maitsvat taimset toitu lisada. Taimse Teisipäevaga on liitunud ka paljud söögikohad üle Eesti.

Taimse valgu eelistamine loomsetele valkudele vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning vee- ja maakasutust, mis omakorda aitab säilitada meie elukeskkonda.

Projekti Taimne Teisipäev partnerid Taanist (Anima) ja Leedust (Tušti Narvai) aitavad neil kampaaniat paremaks muuta jagades kogemusi, häid näiteid ning isegi kampaaniamaterjale: kujundusi, tekste, retsepte, pilte, videoid. Selline koostöö muudab jõupingutused kuluefektiivsemaks. Taimne Teisipäev jagab teistega oma kogemusi koostööst Tervise Arengu Instituudi ja kaitsejõududega.

Praeguses koroonajärgses olukorras ei ole paraku kõiki tegevusi võimalik tavapäraselt läbi viia, seetõttu pakkus projektijuht välja asendustegevused, mis meie poolt kinnitatud said. Kriisiolukorras proovime alati vastu tulla ning igale murele ühiselt arutledes parimad võimalikud lahendused leida. Nad panid kokku peamiselt veebile keskenduva asendustegevuste nimekirja. Ehk leiad siit inspiratsiooni sinagi!

  • Teadlikkuse tõstmine artiklite ja blogipostitustega (praegu on paljudel inimestel rohkem aega lugeda ja infoga süvitsi tutvuda). Praktilised nipid ja põhjused, kuidas ja miks suurendada taimse toidu osakaalu menüüs.
  • Veebiseminarid sotsiaalmeedia platvormidel (Facebook, Youtube), et selgitada toiduvalikute keskkonnamõju.
  • Veebiseminarid haridusasutustele Taimse Teisipäeva kooliprogrammi tutvustamiseks.
  • Veebiseminarid õpilastele, et selgitada toidutootmise keskkonnamõju.
  • Infovoldikute kujundamine ja printimine erinevatele sihtrühmadele: koolijuhid, lapsevanemad, eri vanuses lapsed ja noored, tervishoiutöötajad ja toitumisnõustajad.
  • Veebiseminarid taimse toidu osakaalu suurendamist propageerivatele ühendustele Ukrainas, Poolas, Valgevenes, Norras, Leedus, Venemaal, Prantsusmaal ja Ühendkuningriikides. Eesti kogemuse ja nõuannete jagamine, küsimustele vastamine.
  • Taimse Teisipäeva institutsionaalse suuna mõjuanalüüs ja järelduste tegemine. Strateegia ja tegevuste uuendamine järelduste valguses.
  • Vabatahtlike koolitamine ja juhendamine Taimse Teisipäeva ettekannete tegemisel, koosolekute ja kohtumiste edukal läbiviimisel, projektijuhtimisel jms.
  • Taimse Teisipäeva veebilehe uuendamine.

Loe lähemalt.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Põhjamaade Ministrite Nõukogu annab 227 000 eurot vähemuskeelse meedia toetuseks Balti riikides

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis teatab 227 000 euro eraldamisest vähemuskeelse meedia arengule Balti riikides. Sel aastal kiideti kokku heaks 29 professionaalse sisuloome projekti taotlust.

„Programmi eesmärk on toetada rahvusvähemuste integreerimist kohalikku ühiskonda ja võimaldada kõigil kodanikel aktiivselt osaleda poliitilistes ning avalikes aruteludes,“ ütles Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor.

Programmi said taotlusavaldusi esitada Balti riikide vähemuskeeltele suunatud meediaväljaanded ning sõltumatud ajakirjanikud. Eestist said toetust kaheksa projekti kogusummas 63 688 eurot.

„Rahvusvähemuste meedial on oluline roll demokraatia ja integratsiooni toetamisel ning samal ajal desinformatsiooni leviku tõkestamisel,“ lisas Haglund.

Programmi laekus 83 rahastamistaotlust (33 Leedust, 35 Lätist, 15 Eestist). Toetuse pälvis 29 projekti (10 Leedust, 11 Lätist, 8 Eestist).

Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetus Balti riikide meediale on seni toimunud kolmel viisil. Need on ajakirjanike koolitamine, noorte meediapädevuse tõstmine ja sõltumatu meediatootmise rahastamine. Lisaks nimetatuile on Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetanud venekeelse telekanali ETV+ programmi tootmist Eestis alates selle käivitamisest 2015. aastal.

2020 a toetuse saanud projektid Eestist on:

  • Nadežda Giritši dokumentaalfilm David Samoylovi 100. sünniaastapäeva tähistamiseks. Samoylov on Venemaa luuletajate üks silmapaistvamaid esindajaid.
  • Novaja Gazeta – Baltimaad lühikeste videote seeria eelkõige noortele lugejatele erinevatel päevakajalistel ning olulistel teemadel.
  • MTÜ Kultuuritahvli projekt toetab ajalehe Vestnik jätkuvat väljaandmist ja parendamist Tartus.
  • Ajaleht MK Estonia projekt, mille käigus tutvustatakse veebilugudes inimesi, kes on hiljuti Eestisse elama asunud ning kellel võib esineda probleeme integratsiooni või oma õiguste kaitsmisega.
  • IDA raadio projekt, mis hõlmab Eesti venekeelse kogukonna kaasamise IDA raadiosse. Regulaarsete raadiosaadete sari vene keelt kõnelevate muusika- ja kultuuriringkondade esindajatega.
  • Põhjaranniku Kirjastuse artiklite sari, mis tõstab esile Ida-Virumaa ja Narva linna silmapaistvaid inimesi, kes aitavad tulevikku paremaks vormida.
  • Prospekt–Media projekt “Tulevikukool”. Artikliseeria Eesti tänapäevase hariduse kõige pakilisemate väljakutsete kohta.
  • MTÜ Eesti Instituut loob 40 lugu Eesti kultuurist ja kultuurisündmustest. Eesmärk on integreerida vene keelt kõnelevaid inimesi ühiskonda läbi kultuuri.

Lisateave: www.nordicmediagrants.org

Kõik Baltimaades toetust saanud projektid (inglise keeles)

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordForsk´i taotlusvoor COVID-19 terviseinfo valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooniprojektide rahastamiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Avatud on taotlusvoor Põhjamaade ning Põhjamaade ja Eesti/Läti koostööprojektide rahastamiseks, mis käsitlevad COVID-19-ga seotud terviseandmete uurimist. Taotluste esitamise tähtaeg on 16. juuni 2020 kell 14.00. 

Praeguse COVID-19 pandeemia tõttu vajame viivitamatult teavet SARS-CoV-2 viirusinfektsiooni kohta ja selle kohta, kuidas toob see mõne nakatanu korral kaasa rängad tüsistused ja surma. COVID-19-ga võitlemiseks on algatatud mitmeid rahvusvahelisi teadusuuringuid, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni egiidi all ja Euroopa tasandil (EL; Wellcome), et omandada kliiniliste katsete käigus uusi teadmisi ja tagada avatud juurdepääs COVID-19 uurimisandmetele.

Samavõrd oluline on teaduskoostöö, mida tehakse piirkondlikul tasandil ja millel on suur väärtus nii patsientide kui ka ühiskonna jaoks tervikuna. Põhjamaades ja Balti riikides on sarnane hoolekandesüsteem, juurdepääs kvaliteetsetele teadustaristutele ja riigi rahastatud tervishoiuteenused – kõik see koos kodanike usaldusega teadusuuringute vastu annab meile suure eelise.

Rahastamise raamistik

Projektitoetust on võimalik saada aastateks 2020–2022. Konkursi kogueelarve on ligikaudu 57 miljonit Norra krooni (umbes 5 miljonit eurot). Eesti Teadusagentuur toetab Eesti teadlaste osalemist kuni neljas projektis kokku 400 000 euroga.

Konkursikutse „Nordic Health Data Research Projects on COVID-19“ on Rootsi riikliku teadustegevuse rahastamise organisatsiooni Vetenskapsrådet, Soome riikliku teadusuuringute rahastamise asutuse Suomen Akatemia, Taani innovatsiooni ja teadusuuringute rahastamise fondi Innovationsfonden, Norra riikliku uurimis- ja uuendusprojektide rahastamise ameti Forskningsrådet, Islandi uurimiskeskuse RANNÍS, Eesti Teadusagentuuri, Läti haridus- ja teadusministeeriumi ning NordForski ühine jõupingutus.

Täpsem teave.

Kontaktisikud:

Maarja Adojaan
Eesti Teadusagentuur
+372 731 7355
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Marianne Aastebøl Minge
NordForsk
+47 936 02 527
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Maria Nilsson
NordForsk
+47 993 80 264
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

 

Eesti: Tartu Ülikoolis kaitsti esimene kvantarvutuse teemaline magistritöö

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 2. juunil kaitses Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi magistrant Mykhailo Nitsenko oma magistritöö „Quantum Circuit Fusion in the Presence of Quantum Noise on NISQ Devices“ („Kvantlülituse sulandumine kvantmüra olemasolul NISQ-seadmetes“). See on esimene Tartu Ülikoolis kvantarvutuse teemal kaitstud magistritöö.

Dirk Oliver Theisi ja Dominique Unruh’ juhendatud magistritöös uuris Mykhailo Nitsenko kvantlülituste ehk kvantahelate sulandumist, mis võib potentsiaalselt vähendada statistilist müra kvantarvutuste lõpus mõõtmiste keskväärtuste hindamisel. Kuid lähituleviku kvantarvutusseadmeid iseloomustab ka kvantmüra (nt dekoherents) ning kvantahelate sulandumine suurendab seda probleemi veelgi.

Mykhailo Nitsenko tegi IBM-i avalikult kättesaadavatel kvantarvutitel tuhandeid katseid ning kasutas müra ja sellega seotud infokadude hindamiseks ja visualiseerimiseks Fourier’ analüüsi.

Nitsenko sõnul oli ta enne Tartu Ülikooli õppima tulekut veendunud, et kvantarvutus on vaid abstraktne idee, mida me iial kasutada ega isegi rakendada ei saa. „Ma lihtsalt ei kujutanud ette, kuidas oleks üldse võimalik arvutada midagi ilma seda otseselt vaatlemata. Kvantarvutuse loengutes nägin, kuidas seda tehakse, ning mõistsin, et sellele teemale tahangi oma teadustöös pühenduda,“ sõnas ta.

„Kui me ei soovi ära oodata tõrketaluvusega kvantarvuteid, võime püüda kasutada juba praegu ehitatavaid mürarikkaid kvantarvutusseadmeid. Sel juhul on aga tähtis uurida kvantmüra mõju arvutustele ja seda mõju leevendada,“ ütles Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teoreetilise informaatika dotsent Dirk Oliver Theis. Ta lisas, et kvantmüral võib olla kvantarvutusele laastav mõju, sest see võib muuta tulemuse täiesti arusaamatuks, ja oma sõnul eeldas ta, et Mykhailo Nitsenko magistritöös rakendatav matemaatika aitab seda müra mitmest küljest paremini mõista.

Lähituleviku kvantarvutustes püütakse luua kvantahelaid, mis on piisavalt lühikesed, et moonutatud mõõtmistulemustest saaks kuidagi tuletada korrektse väljundi. Kvantmüra mõjutab aga lähituleviku kvantarvutite arvutustulemusi keerukatel viisidel. „Nitsenko rakendatud Fourier’ analüüsil põhinevas matemaatilises lähenemises võis mõnd mõju ette näha, näiteks amplituudide vähenemist dekoherentsi tõttu. Üllatav oli aga see, et kvantmüra madalatel sagedustel ilmnesid kindlad mustrid. Edasises teadustöös võiks seda kasutada, et leevendada kvantmüra mõju arvutustele,“ lisas Theis.

Sel aastal sai Tartu Ülikooli füüsika instituut Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) toetuse, et jätkata ja suurendada kvantarvutuse õpetamist ja uurimist ülikoolis. Toetuse abil luuakse uued interdistsiplinaarsed kvantprogrammeerimise loengukursused.

Lisateave: Dirk Oliver Theis, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teoreetilise informaatika dotsent, dirk.theis@ut.ee

 

 

1...678...19Page 7 of 19