NordenBladet —Espoos asuvas veespordikeskuses Laguuni avati juuni algul vee peal ujuv veepark. Eri takistuste ja batuutidega rada sobib üle 6-aastastele ujumisoskusega isikutele. Raja peal võib vabalt hüpata ja seal võib korraldada eri võistlusi, rääkis Laguuni juhataja Juuso Tilaéus.
Soome suurimaks muudab veepargi selle asukoht. Selliseid takistusradasid pole vette varem ehitatud. Tilaéus on ise olnud selle raja loomise juures, mistõttu rada on põnev ka täiskasvanutele, vahendab Iltalehti.
Lisaks veepargile on keskuses olemas saun ja elektrilised surfilauad. Laguuni on kuulus oma wakeboardi ehk veelauaspordi võimaluste poolest.
Koroona mõjutab ka Laguuni keskust. Haiguse tõttu on piiratud külastajate arvu ja korraga pääseb parki möllama 50 inimest.
NordenBladet — Eesti turismimajanduse võtmesuunad, mida välismaal tutvustatakse, on loodusväärtused, ajaloo- ja kultuuripärand ning toit. Selleks, et Eesti kultuuripärand kõnetaks turiste ka rahvusvaheliselt senisest paremini, tellis Eesti Teadusagentuur Tartu Ülikooli humanitaarteadlastelt uuringu, mis kaardistab uue aasta alguseks Eesti päranditurismi arenguvõimalused, luues eeldused uute turismitoodete sünniks.
Kultuuripärand hõlmab nii rahvapärimust, regionaalseid käitumuslikke omapärasid kui ka kultuuriobjekte. Seni pole lähemalt uuritud, mis meie väliskülalistele seejuures täpsemalt huvi pakuks. „Eesmärk on tuua kultuuripärandist esile just see, mis kogu Eestit ja eri piirkondi rahvusvahelises plaanis eristab ja meie vastu huvi tekitab,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.
Kirju ajalugu pakub mitmekesiseid äratundmisvõimalusi
„Eesti ajalugu on põimunud paljude maade ajalugudega ning sealt pärit külalistele võiks huvi pakkuda just „oma“ leidmine Eesti ajaloost ja kultuuripärandist. Šokiturismina võiks läänest tulnutele suur potentsiaal olla nõukogude aja pärandil – militaarrajatistel, tondilossideks saanud tootmishoonetel, ühismajandite 1960. aastate korterelamutel. Kõnetada võiksid lood kolhoosikorrast ja okupatsiooniaja igapäevaelust. Kindlasti võiks leiduda turgu pärimuspõhisele osalus- ja kogemusturismile. Näiteks võiks linnastunud ja maaelust võõrdunud Lääne-Euroopa inimesele huvi pakkuda autentses keskkonnas vanade talutööde käsitsi tegemise ja saunas käimise kogemus. Koroonakriisi õppetunnina võib oletada, et kasvab isikliku autoga reisivate turistide osakaal, mistõttu pakkumised võivad olla suunatud väiksemale, kitsamate huvidega osaliste hulgale,“ tõi uuringumeeskonna juht, Tartu Ülikooli arheoloogia juhtivteadur Heiki Valk näiteid päranditurismi võimalustest.
Uuringu käigus on kavas kaardistada ajaloolisi vaatamisväärsusi, pärandivaldkondi, lugusid ja teemamärksõnu nii piirkondade kui kohalike omavalitsuste tasandil. Nende põhjal saaks luua kohalikke turismitooteid, mis võiks rahvusvaheliselt silma paista ja pakkuda huvi teadmishimulisele külastajale. Uuringumeeskonda on kaasatud nii ajaloolased, arheoloogid, pärandkäsitöö, -muusika ja ehituspärandi uurijad, samuti folkloristika ja giiditöö eksperdid.
Uuring „Päranditurism Eestis: potentsiaal ja arenguvõimalused“ algas tänavu mais ning lõpeb 15.02.2021. Uuringu lähteülesande koostas Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös EASiga. Uuringu eelarve on 55 000 eurot, mis kaetakse Eesti Teadusagentuuri RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.
Lisainfo:
Heili Valk, heiki.valk@ut.ee, uuringumeeskonna juht, arheoloogia juhtivteadur, Tartu Ülikool Monika Karu, monika.karu@eas.ee, turismiarenduskeskuse projektijuht, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)
NordenBladet — Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile määruse muudatused, mille alusel tasub ravikindlustamata inimestele COVID-19 haiguse diagnoosimise ja raviga seotud kulud edaspidi haigekassa. Muudatuse eesmärk on kõigi nakkuskahtlusega inimeste võimalikult kiire tuvastamine, et piirata viiruse levikut.
Eriolukorra ajal kaeti ravikindlustamata inimestele COVID-19 diagnoosimise ja raviga seotud kulud riigieelarvelisest eraldisest. Määruse muudatusega hakkab nende teenuste eest edaspidi maksma haigekassa. Ravikindlustamata inimestele haigekassast tasutavate teenuste loetellu lisatakse SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 nakkuskahtlase inimese diagnostilised uuringud, COVID-19 haiguse ravi ja nendega seotud tervishoiuteenused.
„COVID-19 haiguse ravi rahastamine haigekassa eelarvest ka ravikindlustamata inimestele aitab tagada, et inimene pöördub arsti poole ja saab abi kohe, kui ta on haigestunud või nakkuskahtlase inimesega kokku puutunud. Saame reageerida igale võimalikule COVID-19 haiguse juhtumile koheselt ja tõhusalt vaid siis, kui tagame kõigile Eestis viibivatele inimestele vajaliku abi, sh võimaluse pöörduda nakkuskahtluse korral lähima perearstikeskuse poole,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
Ajavahemikus 2020. aasta jaanuarist kuni mai keskpaigani on esitatud raviarveid COVID-19 haiguse kahtluse või diagnoosiga 276 kindlustamata inimese kohta summas 18 268 eurot. Ravikindlustamata inimesi on Eestis kokku ligikaudu 66 000 ehk ca 5% elanikkonnast.
Muudatus kinnitati Eesti Haigekassa nõukogu 22. mai koosolekul ja on kavandatud jõustuma 2020. aasta 17. juulil.
NordenBladet —Sotsiaalministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Töötukassa koostöös avatakse palgatoetuse meede põllumajandusettevõtetele, et soodustada töö kaotanud inimeste palkamist marjakasvatussektorisse.
„Põllumajanduse valdkond on 2020. aasta kevad-suvel COVID-19 kriisist tingitud tööjõu liikumise piirangute tõttu sattunud raskustesse hooajatöötajate leidmisel, samas on suurenenud tööpuudus kõikjal Eestis. Loodav palgatoetus aitab marjakasvatusega tegelevatel ettevõtjatel palgata kohalikku tööjõudu soodsamatel tingimustel ning teisalt pakkuda kriisi tõttu tööta jäänud inimestele võimalust hooajatöö tegemiseks, kuni pole veel leitud uut püsivat töökohta,“ põhjendas sotsiaalminister Tanel Kiik uue meetme vajalikkust.
„Marjakasvatuses on hooajatööliste leidmine erinevatel põhjustel keeruline ja mõistame marjakasvatajate muresid seoses tööjõuga. Samas meie prioriteediks on olnud Eesti inimeste tervis ja majanduslik toimetulek. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga on leitud võimalus leevendada hooajatööliste puudust rakendades meie enda inimesi. Palgatoetus võimaldab maksta konkurentsivõimelisemat palka ilma ettevõtete kulusid oluliselt suurendamata. Loodan, et see meede aitab leida vajalikke hooajatöötajaid marjakasvatusse,“ lisas maaeluminister Arvo Aller.
Uue meetme tingimuste kohaselt makstakse toetust tööandjale, kelle tegevusvaldkonnaks on marja-, pähklikasvatus või muude puuviljade kasvatus. Tööandja peab võtma tööle registreeritud töötu, kes on olnud tööta viimased kolm kuud või teinud ajutiselt tööd vähem kui 30 päeva selle aja jooksul.
Toetuse suurus ühes kuus on 50 protsenti töötajale makstavast brutotöötasust, kuid maksimaalselt töötasu alammäär, mis on sel aastal 584 eurot.
Ühe töötu tööle võtmise eest makstakse ettevõtjale palgatoetust kuni kolm kuud. Toetust makstakse üksnes nende kuude eest, millal on töötajale välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Toetust makstakse, kui tööandja sõlmib töötuga töölepingu või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu, sõltumata kestusest.
Toetust makstakse kuni 2020. aasta lõpuni ning selleks kulub hinnanguliselt 600 000 eurot. Prognoosi kohaselt võib uue meetmega tööd saada kuni 750 töötut. Toetust saab eeldatavasti taotleda alates 1. juulist, kui meetme tingimused on ametlikult kinnitatud, nende töötute eest, kes on tööle võetud 1. juunist või pärast seda.
NordenBladet — Vaatamata rasketele oludele on nii Eesti Paralümpiakomitee kui Põhjamaade Ministrite Nõukogu näinud purjetamises perspektiivi ning toetavad erinevaid tegevusi ja eesmärke vastavalt 16 000 ja 13 290 euroga. Mereõhku saavad kopsudesse tõmmata ja kurssi võtta erivajadustega ja katsumustes inimesed üle Eesti.
“Mul on väga hea meel, et parapaadid leiavad rakendust nii arendaval ja kaasaval tegevusel kui pingutust ja sooritust nõudvatel eesmärkidel. Tänu Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Eesti Paralümpiakomitee toetusele on seatud eesmärgid võimalikud, kuigi olukorrad on keerulised,” tõdes projektijuht Külli Haav.
Olümpiasurfar Ingrid Puusta sõnul, kes viiendat aastat Eriliste Purjetajate projektis ja parapurjetamise vedamises kaasa lööb, aitab siin ühine tegevus ja oskuste arendamine:
“Leian, et riikidevaheline ühistöö on hea, sest nii saame suurema kogukonna ja meid on kolme maa peale kokku rohkem: saame kogemusi vahetada, üksteiselt õppida. Purjetamises, nagu eluski, on tähtis motiveeritud olla, väljakutseid vastu võtta ja takistusi vältida – seda ma tahan jagada oma kogemuste pagasile toetudes.”
Eesti Paralümpiakomitee fookuses on purjetamise sportliku külje väljaarendamine erivajadustega inimestele ja organisatsioon toetab parapurjetamise arengut 2020. aasta hooajal 16 000 euroga.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetab Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu, Rootsi Skota Hem sihtasutuse, Läti Collatis Viribuse projekti 13 290 euroga. Projekti “Purjeta sotsiaalsesse kaasatusse” (Sail into social inclusion) eesmärk on edendada kaasavat, võrdset ja omavahel ühendatud Põhja- ja Baltimaade piirkonda, millel on ühised väärtused, tihe kultuurivahetus ja heaolu läbi projektipartnerite koostöö.
Kriisiilmingutega maailmas toimib turvalistes eripurjekates purjetamine kui arendav, taastav ja teraapiline tegevus puuetega, terviseprobleemidega, ületöötanud, sotsiaalsetes katsumustes inimestele. Purjetamisel on maailmas teadusuuringute põhjal head tulemused isikute enesekindluse, aktiivsuse tõusu, sotsiaalsete oskuste paranemise, terapeudi-kliendi suhte paranemise ja rehabilitatsiooni osas. Iseseisvalt merel käimine annaks samuti tuge aktiveeriva ja toetava tegevusena tööelu alustamisel või sinna naasmisel.
Kolme purjeka soetust on toetanud Eesti Sotsiaalministeerium ja tehnilist tuge pakkunud Eesti Jahtklubide Liit koostöös Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liiduga. Paadid on mobiilse üksusena treileril, vees ei lähe need ümber ja neid on lihtne juhtida, kasutatavad nii teraapilisel eesmärgil, algõppeks, treeninguteks kui võistlemiseks. Hooaegade vältel on tegevusi toetanud Eesti Töötukassa oma ressurssidega ning Saarioinen Eesti OÜ Mamma valmistoitudega.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetab “Sail into social inclusion” projekti, mis toimub Rootsi Skota Hem sihtasutuse, Läti Collatis Viribus ühenduse ja Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu koostöös.
Projekt sai toetust Põhja- ja Baltimaade mittetulundusühenduste toetusprogrammist. Programm on mõeldud Põhja-ja Baltimaade koostööprojektidele, mille eesmärgiks on kodanikuühiskonna tugevdamine ja ühiskonna sidususe suurendamine Põhja- ja Baltimaades. Programmist saavad toetust taotleda mittetulundusühingud (MTÜd) või sihtasutused (SAd).
