Neljapäev, märts 28, 2024

Monthly Archives: juuni 2020

VÕÕRKEEL TASUTA SELGEKS: Kuus head veebilehte, mis pakuvad kvaliteetset keeleõpet

NordenBladet – Keeleõppel on mitmeid kasutegureid. Mitmekeelsuse uuringud kinnitavad selgelt, et mitmekeelsus pakub selgeid eeliseid. Mitmekeelsus soodustab loovust, tõstab keeleteadlikkust, avardab väljavaateid, aitab vältida eelarvamuste tekkimist, rikastab sotsiaalselt ning annab lapsele intellektuaalse rikkuse, mida üha enam tööturul ja ühiskonnas nõutakse. Selleks et aidata kaasa selle olulise oskuse arendamisele on Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond (EPALE) koostanud nimekirja parimatest keeleõppe veebilehtedest.

  1. Busuu

Busuu on võitnud BETT Innovator auhinna ja TechCrunch Europe auhinna. Lisaks on EdTech Europe nimetanud Busuu ka “parimaks haridusalaseks idufirmaks Euroopas”. Sellel on rahvusvaheline kogukond, mis koosneb üle 50 miljonist emakeele kõnelejast ja see on kättesaadav 12 keeles. Sisu on koostatud haridus-ekspertide ja õpetajate meeskond ning sait pakub personaliseeritud tagasisidet sinu harjutustele integreeritud chat-funktsiooni kaudu.

  1. Duolingo

Duolingo pakub keeletunde 13 keeles ühes rääkimise, kuulamise, tõlkimise ja paljude valikülesannetega erinevatel tasanditel. Võid kohe näha, millised vastused on õiged ja seada endale uusi väljakutseid, mis aitavad sul edasi minna. Duolingo aitab sul püsida graafikus, salvestades, mitu päeva järjest sa seda kasutad ja jagades sulle punkte oma edusammude eest. Õpetajad saavad samuti õppijate õppimist jälgida

3. Õpi keelt

Õpi keelt pakub interaktiivset audiovisuaalset õppimise ruumi, et toetada sind võõrkeele õppimisel. Lisaks on seal Lingo Dingo mäng, et soodustada keele õppimist veebis. Sait sidaldab olulisi fraase nagu tervitusi, elulisi väljendeid ja slänge 19 keeles.

  1. FSI Keelekursused

Võõrkeelte instituudi kursused on välja töötanud keeleteadlased ning nende õppematerjalid on kõrge kvaliteediga. Need on kavandanud USA valitsus ja õppetunnid on saadaval 48 keeles.

  1. Avatud kultuur

Avatud kultuur pakub tasuta ressursse 48 keeles. Materjale uuendatakse regulaarselt.

  1. Erasmus Plus online keeletugi

Erasmus Plus osalejate jaoks on olemas konkreetne vahend, Erasmus Plus online keeletugi. See töövahend on saadaval kuues keeles ning see on loodud spetsiaalselt nende osalejate jaoks, kes reisivad. Need kursused on välja töötatud, et aidata osalejatel parandada oma keeleoskust, enne kui nad reisivad sihtriiki. Õppijad on kohustatud tegema läbi keelehindamise ning nad peavad olema välja valitud neid lähetava institutsiooni poolt, enne kui nad seda keeleõppe vahendit kasutavad.

Avafoto: Unsplash

Märksõnad: Busuu, BETT Innovator, TechCrunch, keeleõpe, tahan õppida võõrkeelt, mis on mu keeletase, õpi keelt, intensiivkursus. väliseestlane, keelekursus. keelekursused, keeltekool, e-õpe, digitaalne õppevara, õppematerjal, õppematerjalid, õppematerjalid veebis. keeleõpe veebis, avatud kultuur. keeleõpe läbi veebi, õpetaja, võõrkeele õpetaja, kust leida võõrkeele õpetaja, Erasmus programm, Erasmus Plus, online kursused. keeletest, keeletestid, e-kursus, e-keeleõpe, võõrkeel, online õpe. kultuur, haridus, õppevõimalused, kirjandus, kultuur, kunst, haridus. audiovisuaalne õpe, keeleõpe täiskasvanutele, keeleõpe lastele. algkursus, edasijõudnud, edasijõudnute kursus. erinevad keeletasemed. tasuta kursused, tasuta keeleõpe, koolitus. tasuta keeleõpe internetis, koolisüsteem, kool, e-kool. elukestev õpe, e-õppe võimalused. keeleõppe programm, tasuta keeleõppe programm, keeleõppe programmid, tõlge, tõlked, võõrkeel selgeks internetis, interneti õpe, eesti keele kursused, eesti keele kursused välismaalastele, digiõpe, digivahendid, distantsõpe. täiskasvanute koolitus. keeletund, keeletunnid, kus õppida võõrkeelt, audioõpe, keeled, tasuta keeleõppesaidid, tasuta keeleõppelehed, mitmekeelsus, tasuta keeleõpe veebis, tasuta online keeleõpe, veebipõhine õpe, veebipõhine keeleõpe, kaugõpe

Eestlaste loomulik iive oli teist aastat järjest positiivne — Eestis elavate eestlaste arv suurenes eelmisel aastal loomuliku iibe tõttu 348 ja rändesaldo tulemusel 794 inimese võrra

NordenBladet —Eestis elavate eestlaste arv suurenes eelmisel aastal loomuliku iibe tõttu 348 ja rändesaldo tulemusel 794 inimese võrra. Statistikaameti täpsustatud andmetel elas tänavu 1. jaanuaril Eestis 909 552 eestlast.

Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur ütleb, et eestlaste loomulik iive on püsinud tasakaalu lähedal viimased kaksteist aastat. „Aastatel 2008–2012 oli eestlaste loomulik iive positiivne, püsis seejärel viiel järjestikusel aastal negatiivne ja on nüüd kahel viimasel aastal pööranud jälle positiivseks. Kokku on viimase tosina aasta jooksul sündinud 3600 eestlast rohkem kui surnud,“ lausub Tammur.

Lisaks positiivsele iibele on eestlaste arvu kasvu toetanud ka tagasiränne: kolm viimast aastat on eestlaste välisrände saldo olnud positiivne. Pärast iseseisvuse taastamist algas Eesti jaoks negatiivse välisrändega periood, mil alguses lahkus suur osa siin elanud vene päritolu inimestest ja seejärel kasvas ka eestlaste välisränne. Pärast Euroopa Liiduga liitumist avanesid piirid ja lahkujate arv suurenes veelgi.

„Viimased viis aastat on olnud positiivne kogu Eesti välisränne ja viimased kolm aastat ka eestlaste välisränne. Ühte peamist motivaatorit inimeste tagasi pöördumiseks kodumaale on keeruline välja tuua, ent riigi üldine majanduslik stabiilsus tõi inimesi tagasi näiteks ka eelmise majanduskriisi eel,“ lisab Tammur.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Märksõnad: eestlased, iive, Eesti, Eestis elavad eestlased, Eestis elavate eestlaste arv, statistika, Alis Tammur, analüütik, Statistikaamet, positiivne iive, välisränne, Eesti välisränne, eestlaste välisränne, kodumaa, pöördumine kodumaale, kui palju eestlasi elab Eestis, elanik, elanike arv, uuring, tabel

Eesti: Avaliku halduse mobiilsusprogramm aitas Õiguskantsleri Kantseleil teadmisi omandada Islandil ja Rootsis

NordenBladet — Põhjamaade ja Eesti koostööpartnerid viisid aastatel 2019–2020 Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi raames ellu mitu edukat projekti.

Ühest heast näitest kirjutab lähemalt Eesti Vabariigi Õiguskantsleri välissuhete ja arendusjuht Kertti Pilvik.

Projekti põhieesmärk oli suurendada Eesti Õiguskantsleri Kantselei kontrollkäikude osakonna haldusvõimet vanglate ja politseiasutuste järelevalve küsimustes ning parandada üldosakonna tõhusust tugifunktsiooni täitmisel. Lisaks aitas projekt luua häid koostöösuhteid ning isiklikke kontakte Põhjamaade kolleegidega, et jätkata edaspidi konsultatsioone ja koostööd. Et parandada Õiguskantsleri Kantselei töötajatele vajalikke teadmisi ja oskusi, külastasid 2019. aasta sügisel kolm kontrollkäikude osakonna nõunikku Islandi parlamendi ombudsmani kantseleid ning viis üldosakonna töötajat Rootsi parlamendi ombudsmane.

Islandi õppereisil keskenduti peamiselt Islandi parlamendi ombudsmani töömeetoditele vanglate ja politseiasutuste järelevalve küsimustes ning Islandi üldisele vangla- ja karistussüsteemile. Muu hulgas otsisid õiguskantsleri nõunikud vastuseid küsimustele, kuidas leida tasakaal turvalise keskkonna ja vangide suhtlemise tagamise vahel, kas vangid on kohustatud töötama, milline on hariduse ja tehnoloogia roll vangide taasühiskonnastamises ning kuidas on korraldatud vangide taasühiskonnastamine ja kinnipeetavate valvamine ja meditsiiniabi politseiasutustes. Peale parlamendi ombudsmani oli nõunikel hea võimalus külastada Verndi (vangide sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus), Stuðlari (13–18-aastastele noortele mõeldud kinnine asutus) ning Hverfisgata politseijaoskonda, vanglate ja kriminaalhoolduse administratsiooni, Hólmsheiði vanglat ning Sogni avavanglat.

Võib öelda, et Islandi kinnipidamisasutuste süsteem erineb Eesti omast märkimisväärselt. Islandil on kinnipidamine kõige äärmuslikum meede ning selle asemel pannakse rõhku kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. Ennekõike oli üllatav, kui humaanselt võib kinnipidamine korraldatud olla. Lisaks oli huvitav võrrelda Islandi ombudsmani kontrollkäikude tegemise ja aruandlusmeetodeid õiguskantsleri omadega.

Rootsi õppereisi eesmärk oli õppida Rootsi kolleegide kogemustest haldus- ja tugifunktsioonide korraldamisel ning luua nendega isiklikke kontakte. Õppereisil keskenduti Rootsi avaliku teenistuse üldkorraldusele, uute andmekaitsenõuete (isikuandmete kaitse üldmääruse) praktilisele rakendamisele, dokumendihaldusele ja arhiveerimisele, personalihaldusele (sh värbamisele ja töötajate valimisele, inimeste motiveerimisele ning areneva töökeskkonna loomisele), sisekoostöö ja -suhtluse (sh infosüsteemide ja digisuhtluse) korraldamisele, meediaga suhtlemisele, põhiseadusliku asutuse loomisele ja selle maine kujundamisele, selgele keelekasutusele ja keeletoimetaja rollile, rahvusvahelistest kokkulepetest (nt puuetega inimeste õiguste konventsioon ja riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutus) tulenevate ülesannete haldamisele ja toetamisele, raamatupidamisele ja eelarve koostamisele, teabevahetusele ning koostööle teiste agentuuride ja kodanikuühiskonnaga. Lisaks korraldasid Rootsi parlamendi ombudsmani nõunikud kasulikud kohtumised Rootsi õiguskantsleriga, Rootsi riigiteenistujate agentuuri (SAGE), digivalitsemise agentuuri (DIGG) ning Rootsi avaliku juhtimise agentuuriga.

Võib öelda, et Eesti avalik teenistus on paljudes valdkondades (eriti digilahenduste alal) Rootsi omast arenenum, kuid teisalt paistab, et Rootsis on avaliku teenistuse korraldus paremini läbi mõeldud. Lisaks suhtutakse Rootsis avaliku teenistuse tegevuse kohta käiva teabe avalikustamisse palju vabamalt, olgugi et mõlemas riigis kehtib isikuandmete kaitse üldmäärus. Näiteks on Rootsi parlamendi ombudsmanil leping uudisteagentuuriga, millele edastatakse viivitamatult kõik ombudsmanile saadetud kaebused. Enne uudiste avaldamist eemaldatakse vaid kõige tundlikumad andmed, kuid üldiselt on kogu avaldustes sisalduv teave avalik.

Projekti tulemusena avardati vastastikku kasulikke teadmisi mitmel halduslikul tasandil, vahetati avaliku halduse häid tavasid ning edendati standardite ühtlustamist ja tihedamat sektoriülest koostööd. Põhjamaade ombudsmanidega loodud tihedad suhted panevad hea aluse tulevastele ühisprojektidele ja edasisele koostööle. Projektis osalejad otsustasid jätkata regulaarsete konsultatsioonide ja kohtumiste korraldamist.

Õppereisid andsid väärtusliku võimaluse õppida üksteise asjakohastest kogemustest ning arutleda heade tavade üle. Loodetavasti loovad õppereisid aluse ka edasisteks koostööprojektideks ja paremaks teabevahetuseks isiklike kontaktide kaudu. Õiguskantsleri nõunike ning Põhjamaade koostööpartnerite töötajate tagasiside on olnud väga positiivne. Õppereisid aitavad luua tihedaid isiklikke suhteid, mis on tulevasele koostööle suuresti kasuks. See on ainulaadne toetuskava, mis soodustab ja säilitab institutsioonidevahelisi koostöösuhteid.

Loe programmi kohta lähemalt.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Põhjamaade ministrid kutsuvad üles looma sünergiat kriisijärgse majanduse taastamise ja rohemajandusele ülemineku vahel

NordenBladet — „Maailmamajanduse taaskäivitamisse on pärast COVID-19 kriisi oluline kaasata rohelisele majandusele üleminekut,“ teatasid Põhjamaade keskkonnaministrid pärast juuni algul toimunud kohtumist. Lisaks avaldasid ministrid toetust Ühendkuningriigi ettevalmistustele edasi lükatud ÜRO kliimakonverentsiks (COP26).

COVID-19 pandeemia on põhjustanud tervishoiu- ja majanduskriisi, mille täielik ulatus on endiselt teadmata. ÜRO kliimakonverentsi COP26 lähenedes on Põhjamaade keskkonnaministrid valmis tagama majanduse keskkonnasäästlikuks taastumiseks soodsad tingimused ja suuremad kliimaeesmärgid. Huvi keskkonnahoidlike lahenduste vastu soodustatakse nii erainvestorite kui ka Põhjamaade koostöö abil. Sealjuures seatakse tähelepanu just Põhjamaade majanduse keskkonnasäästlikule taastumisele.

Ministrite ja Põhjamaade pensionifondivalitsejate ümarlaual räägiti võimalustest rahvusvahelise majandustõuke andmiseks üleilmsete roheinvesteeringute abil.

„Me oleme jõudnud kliimavaldkonnas teelahkmele. On oluline, et keskenduksime ka edaspidi keskkonnasäästlikele lahendustele ja mul on kohtumisel saadud signaalide üle väga hea meel. Kõik nõustusid, et me peame aktiivselt püüdlema majanduse taastumise ja rohelisele majandusele ülemineku vahelise sünergia poole,“ ütles Taani kliima-, energia- ja ehitusminister Dan Jørgensen.

COP26 korraldajariigi toetamine

Kohtumisel osales ka COP26 korraldajariigi Ühendkuningriigi esindaja. Põhjamaade ministrid kasutasid võimalust, et avaldada tingimusteta toetust Briti pingutustele ulatusliku kliimakonverentsi korraldamisel.

Toetusavaldusele järgneb ametlik deklaratsioon.

Üleilmse kemikaalide ja jäätmeleppe deklaratsioon

Ministrid allkirjastasid kohtumisel deklaratsiooni, mis hõlmas soovitusi eelseisvateks üleilmse kemikaalide ja jäätmeleppe läbirääkimisteks. Praegust kemikaalide ohutut käitlemist käsitleva üleilmset strateegilist lähenemist SAICM* on plaanis uuendada rahvusvahelisel kemikaalide käitlemise konverentsil ICCM5, mis toimub 2021. aasta juulis Bonnis.

„Mul on hea meel Põhjamaade tungivate soovituste ning selle üle, et oleme koos pühendunud üleilmsele kemikaalide ning jäätmete ohutu käitlemise raamistikule. Sellel võib olla meie ühisele keskkonnale suur positiivne mõju,“ ütles Taani keskkonnaminister Lea Wermelin.

Konkreetne ja oluline panus

Deklaratsioonis käsitletakse ringluspõhist tootmist ja jäätme-eeskirju, tuvastatakse vajadus ühise ja siduva omandisuhte järele – see hõlmab valitsusi, erasektorit, tööstust ja kodanikuühiskonda, ning rõhutatakse, et kemikaalide üha suurenev kasutamine on suur üleilmne keskkonnaprobleem, millega tuleb kohe tegeleda.

Deklaratsioon on konkreetne ja oluline panus rahvusvahelise kemikaalide alase koostöö arendamisesse.

Mereprügi ja mikroplasti teekaart

Lisaks otsustasid ministrid jätkata üleilmselt siduva mereprügi ja mikroplasti leppe ambitsioonika eesmärgi edendamist. Nad võtsid vastu teekaardi, et teha ettevalmistusi 2021. aasta veebruaris toimuvaks ÜRO keskkonnaassambleeks, mille päevakorras on merekaitsealane plastilepe.

See töö on kooskõlas Põhjamaade ministrite 2019. aasta deklaratsiooniga, milles kutsuti üles allkirjastama üleilmset lepet, et võidelda plastist mereprügi ja mikroplastiga.

„Üleilmseid ja rahvusvahelisi probleeme nagu mereprügi saab kõige paremini lahendada tugeva riikidevahelise koostöö abil ja Põhjamaade keskkonnaministrid aitavad tuua keskkonna rahvusvahelisse päevakorda. Põhjamaade keskkonnaalane koostöö on eeskujuks kõigile ja oluline samm üleilmselt siduva vahendi suunas,“ rääkis Taani keskkonnaminister Lea Wermelin.

*Rahvusvaheline kemikaalide käitlemist käsitlev strateegiline lähenemine (Strategic Approach to International Chemicals Management – SAICM) on poliitiline õiguslikult mittesiduv vahend, mille eesmärk on tagada, et kemikaale kasutatakse keskkonnale, inimeste tervisele ja meie töökohtadele ohutul viisil. Vabatahtlik lähenemine ja ulatuslik osalus paljudes sektorites ning sidusrühmades tugevdab ja aitab jagada SAICMi omanditunnet ja rakendamist, sealhulgas erasektoris.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Põhjamaade koostöö pandeemiauuringute vallas: NordForski direktor Arne Flåøyen: NordForsk hakkab ellu viima kolme uut uurimistööga seotud algatust, millest igaüks aitab saada teavet COVID-19 pandeemia kohta

NordenBladet — Põhjamaad on käivitamas mitmeid uusi algatusi, et tõhustada uurimiskoostööd ja valmistada piirkonda ette tulevasteks pandeemiateks.

Kogu maailmas tehakse uuringuid, et leida ravi koroonaviiruse põhjustatud COVID-19 vastu. Põhjamaade uued algatused põhinevad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) aasta alguses antud soovitustel, mille kohaselt on vaja korraldada rohkem teadusuuringuid.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu raames tegutseva uurimisasutuse NordForski direktor Arne Flåøyen selgitab, milline on selles nende roll.

„Mitmed uuringud on juba käimas ja suurem osa neist on suunatud viiruse vastu võitlemisele – vaktsiini ja ravimeetodite välja töötamisele. Sedasorti uuringuid saab maailmas teha igal pool. NordForski eesmärgiks on aga uurimustöö läbi luua Põhjamaade-vaheline sünergia. Seda silmas pidades tahame toetada uurimusi, mida on võimalik läbi viia üksnes Põhjamaade regioonis ja mis toob kasu eelkõige meie ühiskondadele. Koostöö aitab saavutada tulemusi, mis võimaldavad meil paremini toime tulla tulevaste pandeemiate ja teiste suurte kriisidega, mis tabavad Põhjamaid ühtemoodi ja ühel ajal.“

Kolm uut uurimisalgatust

NordForsk hakkab ellu viima kolme uut uurimistööga seotud algatust, millest igaüks aitab saada teavet COVID-19 pandeemia kohta. Kaks neist tuginevad kliinilistele uuringutele ning keskenduvad sellistele küsimustele nagu vaktsiinid ja ravimeetodid; kolmas võtab vaatluse alla ühiskondliku turvatunde ning Põhjamaade valitsuste seisukohad tegevusplaanide koostamise ja kriisiohjamise vallas.

Arne Flåøyen leiab, et sellest, kuidas Põhjamaad praeguse pandeemiaga toime tulevad, on palju õppida.

„COVID-19 on suurim kriis, mis Põhjamaid pärast II maailmasõda on tabanud. Ühiskonnad on väga suure surve all ja me püüame selle olukorraga toime tulla nii hästi kui vähegi võimalik. Meile meeldib mõelda Põhjamaadest kui maailma kõige paremini lõimitud piirkonnast, kuid kriis on näidanud, et riikidevahelisi tegevusi võib olla keeruline koordineerida,“ selgitab ta.

„Igal riigil on oma strateegia ja omad lahendused COVID-19-le. Uurija vaatenurgast on seda, mille tunnistajaks me praegu oleme, võimalik võrrelda suure katsega, mis näitab meile, kuidas ühte kriisi püütakse eri viisidel lahendada. Uurimiskoostöö aitab meil üksteise kogemustest õppida ja oma ühiskondi paremini ette valmistada tulevaste pandeemiatega toime tulemiseks,“ lisab Arne Flåøyen.

Artikkel on originaalis avaldatud norden.org lehel.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT